lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/III-1/1-31/94

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 16.08.1994

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-1/1-31/94
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
16.08.1994
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
441
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
III-1/1-1/93Riigikohus04.11.1993III-1/3-1/93Riigikohus17.11.1993III-1/1-2/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-1/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-5/94Riigikohus15.02.1994III-1/3-2/94Riigikohus15.02.1994III-1/1-3/94Riigikohus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III -1/1-31/94

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas Tartus, 16 augustil 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja T. R. süüdistuses KrK §100 järgi süüdimõistetu kassatsioonikaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu 12. 05. 1994.a. otsuse peale. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. R. oli Ida - Viru Maakohtu otsusega 28. veebruarist 1994.a. süüdi tunnistatud KrK § 100 järgi ja karistatud 5-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. T. R. tunnistati süüdi selles, et ta 10. aprillil 1993.a. X vallas Y külas lõi tülitsemise käigus oma abikaasa L. R. üheksa korda noaga rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanu surma. Kannatanu esindaja T. J. palus apellatsioonikaebuses tühistada kohtuotsus mõistetud karistuse leebuse motiivil. Süüdimõistetu palus apellatsioonikaebuses ümber kvalifitseerida tema poolt toimepandu KrK § 103 järgi ja mõista talle mittevabadusekaotuslik karistus. Viru Ringkonnkohtu otsusega 12. maist 1994.a. jäeti Ida - Viru Maakohtu otsus 28. veebruarist 1994.a. kuriteo kvalifikatsiooni osas muutmata, kuid karistuseks mõisteti T. R. 7-aastat vabadusekaotust. Kassatsioonikaebuses 23. maist 1994. a. kordab süüdimõistetu apellatsioonikaebuses esitatut. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ärakuulanud prokuröri arvamuse, mille kohaselt, tuleks Viru Ringkonnakohtu otsus jätta muutmata, l e i d i s: T. R. poolt 10. aprilil 1993.a. toimepandud tegu on kohtute poolt õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes kohtupsühhiaatia eksperdi arvamusele (statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr.5 05. jaanuarist 1994.a. - tm. l. nr.121), samuti kriminaalasjas kogutud muudele tõenditele on välistatud, et süüdimõistetu pani kuriteo toime füsioloogilise afekti seisundis KrK § 103 mõttes. Viru Ringkonnakohus on põhjendatult karmistanud T. R. Ida - Viru Maakohtu poolt mõistetud karistust. Objektiivse külje poolest ei saa T. R. poolt toimepandut käsitleda nii madala ohtlikkuse astmega teona, mis võiks kaasa tuua sanktsioon alammääras oleva minimaalse karistuse mõistmise.

Kriminaaltoimiku materjalide pinnalt on T. R. puhul raske rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest kui ainsast vastutust kergendavast asjaolust, millele on kohtuotsuses osundanud Ida -Viru Maakohus. T. R. suhtub toimepandusse pigem kui paratamatusse, märkides apellatsioonikaebuses, et "mina oma naise surmas süüdi ei ole...Ise ta samm-sammult selle poole liikus. Ja ma ei tea ühtki joodikut, kes oleks oma loomulikku vanadussurma surnud."(tm. l. 155). Asjasse mittepuutuv on aga Viru Ringkonnakohtu see motiiv T. R. poolt toimepandud kuriteo eest karistuse karmistamisel, et ka süüdimõistetu isana nii nagu ka kannatanuemana ei hoolitsenud oma nälgiva poja eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada ka sellele, et kuigi määrusega 20. 07.1993. tunnistati L. R. tütar T. J. kannatanuks, on teda kriminaalmenetluse edasises käigus ekslikult käsitletud kannatanu esindajana: esindussuhet ei saa tekkida surnu ja elava inimese vahel.

15.02.1994
III-1/3-1/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-5/94Riigikohus15.02.1994
III-1/1-4/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-4/94Riigikohus17.02.1994
III-1/3-6/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-7/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-8/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-10/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-15/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-9/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-12/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-13/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-11/94Riigikohus08.03.1994

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63.p.1 ja 65 lg.3, Riigikohus otsustas: 1.Jätta Viru Ringkonnakohtu otsus 12. maist 1994.aastast muutmata. 2.Süüdimõistetu kassatsioonikaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 16. augustist 1994.aastal ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.