Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus, 21. juunil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja J. K. süüdistuses ENSV KrK §-de 931, 139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2 p.1,2 järgi A. M. süüdistuses ENSV KrK §-de 931-17 lg.6; 139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2 p.1,2 järgi; A. E. süüdistuses ENSV KrK §-de 139 lg.2 p.1,2,3; 197 lg.2 p.1,2; 203 lg.1 järgi ja M. M. süüdistuses ENSV Krk §-de 203 lg.1 ja 180 lg.1 järgi süüdimõistetu J. R. (K.) ja EV Ülemkohtu esimehe asetäitja avalduste alusel kohtuvea parandamiseks. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana VASSILEVSKAJA. J. R. (K.) mõisteti karistuseks Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 6. aprilli 1987.a. otsusega ENSV KrK § 931 järgi 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega; ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega ja ENSV KrK § 197 lg.2 p.1,2 järgi 5 (viis) aastat vabadusekaotust. ENSV KrK § 40 lg.1 alusel mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 12 (kaksteist) aastat vabadusekaotust ühes kogu varakonfiskeerimisega. ENSV Krk § 41 alusel liideti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 4. veebruari 1986.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 12 (kaksteist) aastat ja 9 (üheksa) kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. J. R. (K.) kannab vabaduskaotuslikku karistust alates 19. septembrist 1986.a. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 17. augusti 1988.a. määrusega kohtukolleegiumi otsus muudeti J. R. (K.) süüdimõistmises ENSV KrK §-de 197 lg.2 p.1,2 ja 139 lg.2 p.1,2 järgi. Kohtuotsusest jäeti välja seitse varguse ja neli ärandamise episoodi kui tõendamatud, kuid mõistetud karistuse osas jäeti kohtukolleegiumi otsus muutmata. Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a. määrusega kvalifitseeriti ümber J. R. (K.) kuriteod ENSV KrK § 931 KrK § 141 lg.3 p.1 järgi ja ENSV KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 - 139 lg.2 p.1,2 järgi. Lõplik karistus jäeti muutmata. EV Ülemkohtu 16. novembri 1992.a. määrusega muudeti Harju Maakohtu 3. septembri 1992.a.
määrust ja nimelt J. R. (K.) poolt toimepandud röövimine kvalifitseeriti KrK § 141 lg.2 p.1 järgi. Muus osas jäeti määrus muutmata. Harju Maakohtu 25. veebruari 1993.a otsusega mõisteti J. R. (K.) süüdi KrK § 176 lg.1 järgi ja karistati vabadusekaotusega 3 (kolm) kuud ja 24 päeva ja loeti lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päeva, s.o. 25. veebruar 1993.a. Avaldustes kohtuvea parandamiseks taotletakse mõistetud karistuse vähendamist. Kriminaalkohtukolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leiab, et J. R. (K.) mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele ja avaldused kohtuvea parandamiseks tuleb jätta rahuldamata, tuvastas: Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium mõistes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.