lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/III-1/3-59/94

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 14.06.1994

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
III-1/3-59/94
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
14.06.1994
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
685
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
III-1/1-1/93Riigikohus04.11.1993III-1/3-1/93Riigikohus17.11.1993III-1/1-2/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-1/94Riigikohus08.02.1994III-1/1-5/94Riigikohus15.02.1994III-1/3-2/94Riigikohus15.02.1994III-1/1-3/94Riigikohus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

III-1/3-59

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus 14. juunil 1994 avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja L. H. süüdistuses VNFSV KrK § 593 ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluste "Isikliku omandikaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 ja "Kriminaalvastutusest riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2,4 järgi,

L. K. (H.)

süüdistuses VNFSV KrK § 5913 ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutusest riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 5 järgi ja H. K. (T.) süüdistuses VNFSV KrK § 5913 ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluste "Kriminaalvastutusest riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 5 ja "Kodanike isikliku omandi kai-

tse tugevdamise kohta § 3 järgi nende avalduste alusel kohtuvigade parandamiseks ENSV Ülemkohtu 27.-30. augusti 1951.a. otsuses. Kohtuistungist võtsid protsessiosalistena osa L. H., L. K. (H.), H. K.(T.) ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge

PÜSS.

ENSV Ülemkohtu 27.-30. augusti 1951.a. otsusega mõisteti L. H. süüdi ja karistati VNFSV KrK §593 järgi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 26. mai 1947.a. seadluse "Surmanuhtluse kaotamise kohta" rakendamisega vabadusekaotusega 25 aastaks ühes õiguste kaotusega 5 aastaks.NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi vabadusekaotusega 18 aastaks koos kogu vara konfiskeerimisega ja õiguste kaotusega 5 aastaks, sama seadluse § 4 järgi vabadusekaotusega 20 aastkas koos kogu vara konfiskeerimisega ja õiguste kaotusega 5 aastaks ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi vabadusekaotusega 20 aastaks koos kogu vara konfiskeerimisega ja õiguste kaotusega 5 aastaks. Lõplikuks karistuseks loeti L. H. 25 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega ja õiguste kaotusega 5 aastaks. Kohus on lugenud tuvastatuks, et L. H. organiseeris 1949.a kevadel relvastatud bande röövimiste toimepanemiseks ja ajavahemikul 1949 - 1950.a. juunikuuni pani toime enam kui 15 röövimisena kvalifitseeritavat kuritegu. Süüdimõistetu on end süüdi tunnistanud neist vaid kahes kuriteos, kuid kohtuotsuses on sisukohaselt osundatud kannatanute ja tunnistajate eeluurmisel ning kohtuistungil protkollitud ütlustele, mis viitavad kuritegudest osavõtu märgatavalt ulatuslikumale astmele. Koos L. H. oli samas asjas kohtu all veel 13 isikut. L. H. (nüüd K.) on süüdi tunnistatud selles et ta, olles teadlik oma venna L. H. poolt organiseeritud relvastatud bande kuritegudest, nagu Tsoorus asuva kaupluse röövimisest, ei teatanud sellest vastavatele võimuorganitele - pani kohtuotsuse järelduste kohaselt toime kuriteo VNFSV krK § 5913 ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 5 järgi. Analoogiline süüdistus on esitatud H. T. (nüüd K.) Kummalegi neist mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. Kirovi oblastikohtu 7. veebruari 1969.a.- määrusega on L. H. karistusmäär alandatud 15 a. vabadusekaotusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära avaldajad, kes taotlesid eneste rehabiliteerimist ja pokuröri, kes luges põhjendatuks L. K. (H.) ja H. K. (T.) avaldused,

15.02.1994
III-1/3-1/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-5/94Riigikohus15.02.1994
III-1/1-4/94Riigikohus15.02.1994
III-1/3-4/94Riigikohus17.02.1994
III-1/3-6/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-7/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-8/94Riigikohus01.03.1994
III-1/3-10/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-15/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-9/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-12/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-13/94Riigikohus08.03.1994
III-1/3-11/94Riigikohus08.03.1994

leidis:

L. H. on sooritanud tsiviiliskute vastu suunatud vägivallaga seotud varavastaseid kuritegusid Eesti kodanikkonnale raskest 1949.a. kevadest alates (pärast suurküüditamist) kuni 1950.a. suveni. Mitmel juhul esines ta küll end KGB-, miilitsa- või maksuametnikuna esitledes, kuid tol ajal ega ka asja taasläbivaatamisel ei ole ta seostanud oma tegevust kättemaksuga Eesti rahvale tekitatud ülekohtu eest ega võitlusega Eesti Vabariigi isesesvuse eest. Õiguslik alus L. H. rahabiliteerimiseks puudub. Küll on aga vaidlustatud kohtuotsuses ilma tõendusliku aluse ning sisulise põhjenduseta tuletatud L. K. (H.) ja H. K. (T.) puutumus L. H. osavõtul sooritatud kuritegudega. Nende käitumises puudub kuriteokooseis muuhulgas ka põhiseaduse § 22 3.lõike mõttest tulenevalt. Juhindudes AKKS § 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3, 77 lg.9, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1.Tühistada ENSV Ülemkohtu 27.- 30. augusti 1951.a. otsus L. K. (H.) ja H. K. (T.) süüdimõistmise ja karistamise osas VNFSV KrK § 5913 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluste järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. L. K. ja H. K. rehabiliteerida ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
2.L. H. osas jätta kohtuotsus muutmata.
3.L. K. ja H. K. avaldused kohtuvea parandamiseks rahuldada.
4.L. H. avaldus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 14. juunil 1994.a. ja edasikaebamisel ei kuulu. Riigikohtunikud Lea Kalm Jüri Rätsep Peeter Vaher

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.