Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Eerik KERGANDBERG, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 12. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. P. süüdistuses KrK §-de 108 lg.1 ja 203 lg.1 järgi Riigiprokuratuuri prokuröri kassatsioonprotesti alusel Viru Ringkonnakohtu 20. jaanuari 1994.a. otsuse peale. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. A. P. oli süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu poolt 04. novembril 1993.a. KrK § 141 lg.2 p.1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt KrK §-le 39 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Lääne-Viru Maakohtu poolt 24. märtsil 1993.a. mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Apellatsioonkaebuses taotles A. P. tema poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK §-lt 141 lg.2 p.1 ja 2 §-le 108 lg.1. Viru Ringkonnakohus tühistas Lääne-Viru Maakohtu 04. novembri 1993.a. otsuse ja tunnistas A. P. süüdi KrK § 108 lg.1 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ning KrK § 203 lg.1 järgi, mõistes karistuseks 300 krooni rahatrahvi. Viimatinimetatud karistus loeti kaetuks raskema karistusega. KrK § 41 alusel liitis ringkonnakohus viimatimõistetud karistusele osaliselt varemmõistetud karistuse ja mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vabadusekaotust. Prokuröri kassatsioonprotestis vaidlustatakse karistuste liitmise seaduslikkust Viru Ringkonnakohtu poolt KrK § 41 järgi põhjendusega, et sisuliselt on uue kuriteo toimepanemine kergendanud A. P. olukorda. Riigikohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ärakuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati protesti, leidis: Prokuröri protest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrK § 41 mõtte kohaselt ei tohi karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi lõplik karistus olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka varem mõistetud ja veel kandmata karistusest.
Riigikohus leiab samuti, et Viru Ringkonnakohus on ekslikult lugenud mõistetud rahatrahvi kaetuks raskema karistusega: vastavalt KrK §-le 43 lg.2 kuulub rahatrahv karistusena iseseisvale täideviimisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.2; 64 p.3 ning 65 lg.3, Riigikohus otsustas:
Riigikohtunikud Eerik Kergandberg Jüri Rätsep Peeter Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.