Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Eerik
vaatas Tartus, 05. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. K. süüdistuses KrK §-de 129 lg.1 ja 130 järgi süüdimõistetu K. K. kaitsja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 1993.a. ja Pärnu Maakohtu
K. K. esitas Pärnu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles enda õigeksmõistmist seoses tema käitumises kuriteo koosseisu puudumisega. Kaebuses väitis süüdimõistetu, et temale inkrimineeritud kuriteod on aegunud ja kirjad, mille kirjutamist ta eitab, ei olevat oma olemuselt konkreetseid inimesi solvavad ja laimavad. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis 21. detsembri 1993.a. otsusega Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja K.K. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. K. kaitsja vandeadvokaat A. RÜÜTEL, kes palub K. K. suhtes menetluse lõpetada seoses aegumisega. Kohtukolleegium vaadanud läbi kriminaalasja materjalid ja ära kuulanud kannatanute ja prokuröri arvamused, kes leidsid, et K. K. poolt toimepandud kuriteod ei ole aegunud ning seetõttu ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele, t u v a s t a s :
on kirjutanud ja levitanud anonüümkirju, mis sisaldasid konkreetsete isikute suhtes teadvalt valesid ja häbistavaid väljamõeldisi ning alandasid teiste isikute au ja väärikust ebasündsas vormis ajavahemikul 1991.a. juulikuust kuni 1992.a. veebruarikuuni.
Kriminaalasi K. K. süüdistuses KrK § 129 lg.1 ja 130 järgi saadeti kohtusse arutamiseks 09. veebruaril 1993.a. Süüdimõistev kohtuotsus K. K. suhtes tehti 22. oktoobril 1993.a. Kriminaalkoodeksi §-des 129 lg.1 ja 130 ettenähtud kuriteod on kolmanda astme kuriteod. KrK § 53 lg.1 kohaselt ei või isikut võtta kriminaalvastutusele kui tema poolt kolmanda astme kuriteo toimepanemisest on möödunud üks aasta. K. K. kriminaalvastutusele võtmise aegumise tähtaeg algas 1992.a. veebruarikuust, mil lõppes tema kuritegelik tegevus. Pärnu Maakohus on asunud oma otsuses ekslikult seisukohale, et aegumistähtaeg katkeb isiku süüdistatavana vastutusele võtmise määruse tegemisel või erasüüdistusasjades kohtu alla andmise määruse tegemisel. Isiku süüdistatavana vastutusele võtmine või kohtu alla andmine on protsessuaalsed toimingud, mis vormistatakse vastavate määrustega. Määruse alusel muutub isik kas süüdistatavaks või kohtualuseks mitte aga isikuks, kes on võetud kriminaalvastutusele. Kriminaalvastutusele võtmise aegumise katkemise ja peatumise alused on sätestatud KrK §-s 53 lg.2 ja 3 ja need alused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Seega on Pärnu Maakohus võtnud K. K. kriminaalvastutusele KrK §-de 129 lg.1 ja 130 järgi ning mõistnud temale karistuse ajal, mil K. K. poolt toimepandud kuritegudest oli möödunud üle ühe aasta, s.t. kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaja möödumisel. Kehtiva KrPK § 5 lg.2 kohaselt peab kriminaalvastutusele võtmise aegumise korral kohus tegema kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse süüdimõistetu vabastamisega karistusest. Kuna Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud K. K. süüdistusasjas tehtud kohtuotsustes ebaõigesti kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.3; 65 lg.3 ja KrPK § 5 lg.2, kohtukolleegium o t s u s t a s : Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. detsembri 1993.a. ja Pärnu Maakohtu 22. oktoobri 1993.a. otsused K. K. süüdimõistmises KrK § 129 lg.1 ja 130 järgi, karistuse mõistmise osas. Vabastada K. K. temale mõistetud karistusest. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 05. aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.
Riigikohtunikud Jüri Ilvest
Lea Kalm Eerik Kergandberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.