Eesti Vabariigi nimel
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbrt LINDMÄE vaatas Tartus, 5. aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. S. ja M. S. süüdistuses VNFSV Krk §-de 581 a ja 588, samuti NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüdimõistetute tütre H. M. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Sõjaväeosa nr. 10727 sõjatribunali
valla V kolhoosist kahe lamba varguses. Samuti võttis ta osa P vallas P külas aidast toiduainete vargusest ja V valla V külas aiamaalt 8 koti juurvilja vargusest. Kohtuotsuse järgi tunnistati M. S. süüdi selles, et tema varjas ennast nõukogudevastaselt meelestatuna koos oma mehe A. S. ja kahe lapsega nõukogude võimu eest, kuulus relvastatud bandesse ja oli teadlik bandiitide poolt toimepandud kuritegudest, kasutas koos bandiitidega riisutud kaupu ja varastatud toiduaineid, valmistas bandiitidele toitu ja pesi nende pesu. H. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma vanemate A. S. ja M. S. rehabiliteerimist neile süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: A. S. ja M. S. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teod seondusid enda varjamisega nõukogude võimu eest riikliku omavoli ohvritena, mis oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Nad olid toime pandud nõukogude okupatsiooni ja terrorireziimi tingimustes hädaseisundis, hankimaks elamiseks vajalikke toiduaineid, riietusesemeid, jalatseid jm., ohustamata seejuures tsiviilelanike elu või tervist. Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg.1 p.1 alusel on A. S. ja M. S. VNFSV KrK §-de 581 a ja 588 järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Herbert Lindmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.