02. juuni 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-107495
Tsiviilasi / hagi ese
AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus Xi (X) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
79,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja Ahto Järvela
Kostja
X (isikukood XXX, isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule teada)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 02.06.2026.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Xilt (X, isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks 52 (viiskümmend kaks) eurot 95 (üheksakümmend viis) senti.
3.Välja mõista Xilt (X, isikukood XXX) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kasuks viivis põhinõude 40 (nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.05.2025.a (seitsmeteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne viiendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 27 (kakskümmend seitse) eurot 5 (viis) senti.
Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) hagiavaldus Xi (X, isikukood XXX) vastu sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot tasumise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada kohtuotsus Xile (X, isikukood XXX) avalikult kätte otsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskuludest 1/3 (üks kolmandik) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) kanda ja 2/3 (kaks kolmandikku) Xi (X, isikukood XXX) kanda. 1 (7)
8.Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
9.X (isikukood XXX) on kohustatud AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) menetluskulude kohta esitama arvamuse 10 (kümne) päeva jooksul alates AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
2.Kostja on esitanud 07.11.2025 e-postiaadressilt xxx saadetuna kostja vastuse (dtl 65-66). Vastus ei ole allkirjastatud. Vastus on saadetud kostja rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressilt. Kohtul ei ole kahtlust vastuse saatja isikus, sest vastus on saadetud kostja rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressilt ning selle sisust nähtuvalt on esitatud kostja huvide kaitseks. Kohus loeb vastuse TsMS § 336 lg 4 alusel piisavaks. Kostja on andnud vastuses nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 66, p 4).
3.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale on kohtukutse kättetoimetatuks loetud 22.03.2026 (dtl 74). Kostja ei ilmunud 02.06.2026 kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise takistusest. Istungile ilmunud hageja esindaja taotles asja sisulist lahendamist. Kohtu hinnangul olid hagi aluseks olevad asjaolud 2 (7)
otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendas hagiavalduse 02.06.2026 kohtuistungil sisuliselt ning kuulutas otsuse TsMS § 454 lg-s 1 sätestatud korras resolutsiooni ettelugemisega.
4.Kohus vormistab otsuse vastavalt TsMS § 454 lg-le 2 1 alljärgnevalt kirjalikult. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
5.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki (mootorratas) registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja 19.05.2022. Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Parkimise korraldaja ei pea tõendama, et sõiduk asus leppetrahvinõudes märgitud ajal leppetrahvinõudes märgitud parklas. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sõiduki parkijal on võimalik eeldus ümber lükata ning tõendada, et vaidlusalust autot ei ole leppetrahvis märgitud ajal leppetrahvis märgitud parklas pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga XXX oli hageja opereeritavale parkimisalale asukohaga Linnu tee 1, Tallinn pargitud 19.05.2022. Hageja on esitanud tõenditena 19.05.2022 leppetrahvinõude, millel on märgitud parkimise aeg ja koht Linnu tee 1, parklas (dtl 37) ning sõidukist tehtud fotod (dtl-d 38-40). Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et sõiduk registreerimismärgiga XXX ei olnud 19.05.2022 pargitud Linnu tee 1, Tallinna parklas. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduk ei olnud nimetatud ajal Linnu tee 1, Tallinna parklas pargitud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja parkis 19.05.2022 sõidukit registreerimismärgiga XXX parklas asukohaga Linnu tee 1, Tallinn.
8.Parkimise korraldaja ei pea tõendama, kes sõidukit tasulisel parkimisalal tegelikult kasutas. Sõiduki omaniku või vastutava kasutaja koormis on tõendada, et sõiduki parkis tasulisele parkimisalale kolmas isik (vt ka RKTKo 25.01.2017 3-2-1-68-16, p 31). Kostja ei ole esitanud hagile vastuväidet, mille kohaselt ei kasutanud kostja sõidukit 19.05.2022. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
9.Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13). Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki registreerimismärgiga XXX parkimisega 19.05.2022 hageja hallatavale parkimisalale Linnu tee 1, Tallinn sõlmisid pooled parkimislepingu, millele kohalduvad parkimistingimused. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi tasumist. Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Parkimisalast asukohaga Linnu tee 1, Tallinn on tehtud fotod (dtl-d 38-40). Kohtu hinnangul on leppetrahvi tegemise ajal tehtud fotodelt ja parkimisalast asukohaga Linnu tee 1, Tallinn tehtud fotodelt näha sama maa-ala. Parkimisalast tehtud fotodelt nähtuvad parkimisalale paigutatud liiklus- ja teavitusmärgistus ning parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et parkimisalale 3 (7)
sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning infotahvlite paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise korraldusest.
11.Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et 19.05.2022 sõlmiti pooltevaheline leping tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Parkimisalale asukohaga Linnu tee 1, Tallinn paigutatud infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimus: „AS Ühisteenused (edaspidi Operaator) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõidukijuht) vahel sõlmitakse eraparkla kasutamise leping (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Tingimused)“ (dtl 31). Parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „1. Operaator väljendab Lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust Lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib Sõidukijuht Operaatori poolt esitatud tingimusi ja Leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel“ (dtl 31). Pooled ei vaidle selle üle, et parkimisalale paigutatud infotahvlil olid märgitud osundatud parkimistingimusi sisaldav infotahvel. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega sõlmisid hageja ja kostja 19.05.2022 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel.
12.Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sõnastusega tingimust: „5. Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba.“ Parkimistingimuste punkt 7 sisaldab järgmise sõnastusega tingimust: „7. Sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel.“ Parkimistingimuste punkt 8 sisaldab järgmise sõnastusega tingimust: „8. Lepingu rikkumise korral kohustub Sõidukijuht tasuma Operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ (dtl 31). Kohus leiab, et parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.
13.Kostja ei olnud 19.05.2022 parkimistasu maksnud ega paigutanud sõidukile nähtavasse kohta parkimise õigust tõendavat ega olnud alustanud mobiilset parkimist (dtl-d 39-40). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõidukil nähtavas kohas dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise õigust. Kostja ei ole väitnud parkimistasu maksmist ega ole seda ka tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus parkimiskohta kasutada kinnisasja omaniku või kinnisasja kasutajana. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja nõuab 19.05.2022 parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi 40 eurot tasumist, mis jääb parkimistingimuste kohase leppetrahvi 57 eurot piiresse.
14.Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 217-117146 p 12). Kohtu hinnangul on leppetrahvinõude auto esiklaasile kojamehe panemisega võrdsustatud mootorratta leppetrahvinõude panemine mootorratta tahavaatepeegli ja pidurihoova vahele. Eeltoodut arvestades ei oma asjas tähtsust kostja vastuväide, mille kohaselt puuduvad mootorrattal kojamehed. 4 (7)
15.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani 19.05.2022 leppetrahvinõude kostja mootorratta tahavaatepeegli ja pidurihoova vahele. 19.05.2022 tehtud fotodelt nähtub kiletaskus dokument mootorratta tahavaatepeegli ja pidurihoova vahel (dtl 40). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõuete panemise mootorratta tahavaatepeegli ja pidurihoova vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise aegadel esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude mootorratta tahavaatepeegli ja pidurihoova vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal 19.05.2022 sõiduki parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõuetest (VÕS § 159 lg 2).
16.Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi parkimislepingu rikkumise eest. Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 12,95 eurot tasumist ajavahemiku 04.06.2022 kuni 15.05.2025 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu on hageja viivisenõue põhjendatud täies ulatuses. Leppetrahvilt 40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 04.06.2022 kuni 15.05.2025 eest on 12,95 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 12,95 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 12,95 eurot.
19.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvilt viivise tasumist alates 17.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 40 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 17.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 27,05 eurot (põhinõue 40 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 12,95 eurot = 27,05 eurot).
20.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult 5 (7)
sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 30 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet 20.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja saatmisega 15 euro ulatuses, 09.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja saatmisega 5 euro ulatuses, 05.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja saatmisega 5 euro ulatuses ning muude makseviivitusega tekkinud kuludega 5 euro ulatuses. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.
22.Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine (TsÜS § 70). Hagist ei nähtu tõendid selle kohta, millised kulud tekkisid hagejale seoses meeldetuletuskirjade saatmisega ja telefonikõnede tegemisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirjade saatmise ja telefonikõnede tegemise kulusid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 201 1 järgi tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest riigilõivu tasumist. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub hagejale kulude tekkimine seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringuga, võlanõude avaldamisega. Hageja esindaja avaldas 02.06.2026 istungil, et tal ei ole sissenõudmiskulude kohta täiendavaid tõendeid esitada. Hagejale hüvitatavaks kahjuks ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või mitte. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude 30 eurot tekkimist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sissenõudmiskulude tekkimist ja suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
23.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõuete kogusummas 52,95 eurot osas.
24.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
25.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse nõuetes, millele vastas hagihind 87,41 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastab hagihind 57,41 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse 2/3 ulatuses (57,41 87,41-st on 2/3). Kohus jätab menetluskuludest 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. 6 (7)
26.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
27.Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel kohtukutse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab kohtuotsuse kostjale avalikult kätte kohtuotsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.