Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-24-1485

Kohtuotsuse punktid 2 ja 3 on viivitamata täidetavad.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning märgib kokkuvõtlikult üksnes järgmist. Rahuldatud nõue tuleneb C AS (esialgne võlausaldaja) ja Dancers Club OÜ vahel 22.03.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Lepingu alusel sai Dancers Club OÜ laenu 15 000 eurot. Lisaks sõlmiti laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikme M. E. vahel käendusleping nr xxxx,

2-24-1485 mille alusel vastutab M. E. tagastamata laenusumma, tasumata intresside, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete ning kahju hüvitamise eest kuni 30 000 euro ulatuses. Dancers Club OÜ rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Kuna Dancers Club OÜ võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja laenulepingu erakorraliselt üles ja loovutas nõuded hagejale. Kostjaid on nõude loovutamisest teavitatud 02.01.2024 kirjaga. Kostjad on teinud tagasimakseid summas 1800 eurot, mis on arvestatud intressi katteks vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 15 000 eurot, intressi tasumist 1900 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 870 eurot ja edasiulatuvat viivist. Kostjad vastasid hagile 08.04.2024, vaidlustades intressi- ja viivisemäära. Vastusena sellele vastuväitele märgib maakohus, et viivisemäär 0,2% päevas ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute vahelistes suhetes ebamõistlikult kahjustav (RKTKo 30.04.2013, nr 3-215-13, p 48-49). Selline viivisemäär ei ole majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud laenulepingute puhul ebatavaliselt kõrge ega kokkuleppevabadust kuritarvitav. Intressimäär on käesoleval juhul viivisemäärast väiksem, seega pole alust sedagi pidada ebamõistlikult kahjustavaks. Asjas toimus 15.11.2024 kohtuistung. Kostjatele toimetati kohtukutse kätte saatmisega. Kostjad istungile ei ilmunud. Kuna kostjad istungile ei ilmunud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 410). Hagi on esitatud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjatelt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 1400 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 140 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu lisandub tunnitasule käibemaks (summa käibemaksuga on 140 * 1,22 = 170,80 eurot). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 6 tundi ja 44 minutit (dtl 124). Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse ja võlaarvestuse koostamises, kohtumääruste ja -nõuetega tutvumises ning nendele vastamises, kohtuistungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises, samuti menetluskulude nimekirja koostamises. Maakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kokkuvõtlikult vastab veidi vähem kui ühe tööpäeva pikkune ajakulu käesoleva vaidluse mahule, arvestades et asjas on peetud ka kohtuistung. Ka kostjad ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (170,80 eurot koos käibemaksuga) on mõistlik ja vastab advokaadi kvalifikatsiooniga esindaja poolt osutatava õigusteenuse keskmisele turuhinnale.

2-24-1485 Riigikohus on viimaste aastate praktikas pidanud põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2163785, p 31.4). Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt hageja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja lepingulise esindaja kulu (6 + 44/60) * 140 * 1,22 = 1150,05 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Kokku tuleb kostjatel hagejale hüvitada menetluskuludena 1400 + 1150,05 = 2550,05 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjatel tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.