Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2026, Paide Tsiviilasja number
2-23-4701
Tsiviilasi
XX kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja nende Võlgnik XX (isikukood XXX), usaldusisik C.R
Võlausaldaja I kohtutäitur P.X Võlausaldaja II Aktiva Finance Group OÜ (end. Aktiva Portfolia AS) Võlausaldaja III B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) Võlausaldaja IV Coop Pank AS (end. Coop Finants AS) Võlausaldaja V Sotsiaalkindlustusamet Võlausaldaja VI Nord Collect OÜ Võlausaldaja VII Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Võlausaldaja VIII PlusPlus Capital AS Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX vabastamiseks.
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest
2.Lõpetada XX (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada XX kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 09.05.2023. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Vabastada C.R usaldusisiku kohustustest.
4.Määrata XX usaldusisiku C.R-i tasuks 285 eurot (ei sisalda käibemaksu).
5.Usaldusisiku tasu makstakse välja menetluskulude katteks kogutud eraldise arvelt Murussaare Consulting OÜ (registrikood 16960570) arveldusarvele EE551010220301957224 SEB pangas. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 64,50 eurot jääb võlgniku kanda.
1
6.Avaldada teade XX kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 09.05.2023 määrusega kuulutati välja võlgniku XX pankrot ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesannete täitmine määrati pankrotimenetluse lõpuni pankrotihaldurile Martin Pärnale. 08.10.2024 kohtumäärusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja. 22.11.2024 kohtumäärusega lõpetati XX pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, jätkati tema kohustustest vabastamise menetlust, vabastati pankrotihaldur Martin Pärn pankrotihalduri kohustustest ning määrati usaldusisikuks C.R .
2.Usaldusisiku poolt kohtule 10.05.2025 esitatud aruande kohaselt oli võlgnikul kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötas Vao Põldur OÜ-s, töötasuga 1250 eurot. Võlgnik maksis aruandeperioodil ära pankrotihalduri tasu 1220 eurot. Lisaks kandis võlgnik aruande perioodil vabatahtlikult usaldusisiku ametialasele kontole võlgade tasumiseks 300 eurot. Võlgniku igakuised kulud olid keskmiselt 1250 eurot. Peres majandatakse ühiselt. Kodukulud, lasteaed, sidekulud maksab enamasti võlgnik. Toidu-, laste- ja majapidamiskulude katteks kannab võlgnik raha elukaaslasele, kes sellega majandab. Menetlusökonoomikast tulenevalt otsustas usaldusisik teha väljamaksed kohustustest vabastamise perioodi lõpus.
3.Usaldusisiku poolt 20.05.2026 esitatud lõpparuande kohaselt on võlgnikul kaks alaealist ülalpeetavat, kuni 21.01.2026 töötas võlgnik Vao Põldur OÜ-s ning alates 09.03.2026 Tsura Talu OÜ-s. Võlgniku töötasu oli varieeruv, olenevalt töötundidest 1300-1600 eurot. Võlgnik koondati Vao Põldur OÜ-st jaanuaris 2026. Ta oli 1 kuu töötuna arvel ja sai märtsis tööle Tsura Talu OÜsse. Võlgnik on teinud regulaarselt usaldusisiku kontole eraldisi. 2025 ja 2026 on kogunenud 2205 eurot. Sellest 10%, s.o 220,50 eurot on arvestatud usaldusisiku tasuks, 2 eurot ülekande tasudeks. Võlausaldajatele on 19.05.2026 välja makstud 1982,50 eurot. Võlgniku igakuised kulud on keskmiselt 1300 eurot. Võlgnik kannab kõik kulud üksi. Kuivõrd võlgniku kooselu lõppes, elavad lapsed nädal aega võlgniku juures ning nädal aega ema juures. Usaldusisik selgitas, et kohustustest vabastamise periood on kestnud kolm aastat. Võlgnik on käinud kogu aeg tööl. Ta on teinud vastavalt seadusele usaldusisiku kontole eraldisi võlgade katteks. XX on 2
olnud menetluse jooksul kohusetundlik, teavitanud elu- ja töökoha muudatustest, küsinud palga muutudes kui palju ta peab usaldusisikule kandma. Võlgnik on näidanud üles huvi võlgade lahendamiseks. Ta on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi ning olnud huvitatud võlgade tasumisest, teinud eraldisi vastavalt seadusele ning olnud igati koostööaldis. Usaldusisik toetab võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks.
4.Kohus küsis 22.05.2026 seisukohti menetluse lõpetamise osas võlausaldajatelt. Kohtutäitur P.X teatas, et jääb XX kohustustest vabastamise taotluse osas erapooletuks ning palub kohtul lahendada võlgniku avaldus ning teha vastav otsus oma pädevuse piires. Coop Pank AS teavitas, et on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega nõus. Võlausaldaja B2 Impact OÜ selgitas, et kohustustest vabastamise menetluse perioodil on tehtud vaid üks tagasimakse summas 428,50 eurot. Võlausaldaja nõude jääk on 3629,61 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Nord Collect OÜ on seisukohal, et XX ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks jätkata või menetlus lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Võlgnik ei ole endast käesolevas menetluses andnud parimat. Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik tegelenud tulutoovama tegevuse otsimisega. Võlgnik pole üles näidanud huvi ega initsiatiivi. Võlausaldaja teavitas, et võlausaldajale on laekunud menetluse kestel 1601,88 eurot. Võlausaldaja Sotsiaalkindlustusamet leidis, et XX ei ole arvestatavas ulatuses tasunud Sotsiaalkindlustusameti nõudeid ning ta tuleks kohustustest vabastamata jätta. Kohtumääruse põhjendused
5.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 1 pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 09.05.2023. Seega on 3 aastat menetluse algatamisest möödunud. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Usaldusisik toetab võlgniku avaldust.
6.Kohus on võlgniku usaldusisiku kaudu kuulanud ära kirjalikult ning ka võlausaldajad kirjalikult. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit 32-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Kirjaliku seisukoha esitanud võlausaldajatest pooldas üks võlgniku kohustustest vabastamist, erapooletuks jäi üks võlausaldaja ning 4 võlausaldajat olid kohustustest vabastamise vastu.
7.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
8.FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega kontrollib kohus, kas võlgnik 3
on täitnud FiMS § 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FiMS § 49 lg 5).
9.FiMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
10.Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FiMS § 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest ja usaldusisiku selgitustest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel töötanud Vao Põldur OÜ-s, kust võlgnik käesoleva aasta jaanuaris koondati. Alates 09.03.2026 on võlgnik töötanud Tsura Talu OÜ-s. Võlausaldaja on võlgnikule heitnud ette, et viimane ei ole tegelenud aktiivselt tulutoovama tegevuse otsimisega. Kohus võlausaldajaga ei nõustu. Võlgnik elab Elva vallas ning töötab Otepää vallas, maksejõuetuse avalduse esitamise hetkel elas võlgnik Järva vallas. Arvestades Eesti majanduslikku seisu ning tööturul toimuvat, kus ka väiksema kvalifikatsiooninõudega töökohtadele kandideerib sadu kui mitte tuhandeid inimesi, on väikelinnades ning maapiirkondades tulutoovama tegevuse leidmine kohtu hinnangul oluliselt raskendatud. Samuti võib olla raskendatud töökoha hoidmine. Kohtule nähtub, et võlgnik koondati eelmisest töökohast. Võlgnikul õnnestus siiski üpris lühikese aja jooksul asuda tööle uuele kohale. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud enda haridustasemeks põhihariduse, mis võib samuti piirata kõrgema kvalifikatsiooniastmega töökohtadele kandideerimist. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul teha võlgnikule etteheiteid üksnes põhjusel, et ta ei teeni suuremat sissetulekut. Ka asjaolu, et võlgnikul on õnnestunud pärast koondamist kiiresti uus töökoht leida ja enda sissetulek säilitada, näitab tema aktiivset tegutsemist ning tahet oma kohustusi täita.
11.FiMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud usaldusisikut oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral. Usaldusisik on võlgnikku tunnustanud hea koostöö eest. Kohtul ei ole teavet asjaoludest, millest võiks järeldada vastupidist. Puuduvad andmed, et võlgnik varjanuks oma tulu või vara ning kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FiMS § 47 lg-s 2 sätestatud kohustust.
12.FiMS § 47 lg-d 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Usaldusisik on aruandes toonud välja tulu osa, millele oli võimalik sissenõuet pöörata. Usaldusisik selgitas, et 2025-2026. aastal on kogunenud eraldisteks 2205 eurot, millest võlausaldajatele maksti 19.05.2026 välja 1982,50 eurot. Arvestades võlgniku kohustuste kogumahtu, võis juba menetluse käigus ette näha, et võlgnik ei ole oma sissetuleku juures objektiivselt võimeline kõiki kohustusi täies ulatuses täitma. Kohtu hinnangul on võlgnik siiski teinud endast oleneva ning sooritanud vähemalt mingis ulatuses väljamakseid, mis kinnitab tema soovi täita oma kohustusi võimalikult parimas ulatuses. Kohus leiab, et võlgnik on hoolimata keerulistest majanduslikest oludest näidanud üles kohusetundlikku suhtumist ning teinud kõik endast sõltuva, et võlausaldajate nõudeid võimaluste piires rahuldada. Võlgniku käitumine väärib tunnustust tema heauskse ja vastutustundliku suhtumise eest menetlusse. 4
13.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud FiMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.
14.FiMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja seeläbi kohtule vajalikku teavet. Usaldusisik on esitanud kohtule aruandeid. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võlgnik rikkunud FiMS § 47 tulenevaid kohustusi süüliselt. Võlgnik on kohtu hinnangul üritanud kohustustest vabastamise perioodi kestel teha võlausaldajate nõuete katteks makseid parimas võimalikus määras, andnud usaldusisikule teavet oma elu- ja töökohtadest ning esitanud aruandeid.
16.Kohtu hinnangul puuduvad FiMS § 49 lg 5 sätestatud alused, et võlgnikku kohustustest vabastamata jätta. Ka ei tooks kohtu arvates soovitud eesmärki menetluse pikendamine. Arvestades võlgniku poolt esitatud teavet ning kohustuste suurust, ei oleks ka menetlust pikendades võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada.
17.FiMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
18.FiMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka XX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.FiMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. C.R tuleb vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest.
20.C.R esitas 20.05.2026 usaldusisiku aruande koos tasu taotlusega. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 285 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluse käigus usaldusisikule loovutatud eraldise arvelt reserveeriti menetluskulude katteks 220,50 eurot.
21.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg-te 1,3 ja 4 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu FIMS §-s 54 sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 5
22.FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. FIMS § 54 lg 9 alusel võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
23.Usaldusisik on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 3 tundi. Usaldusisiku tööarvestus on järgmine: 08.05.2026 pangakonto analüüs, aruande koostamine, makserekvisiitide päringute saatmine – 2 tundi; 19.05.2026 ülekannete tegemine, aruande lõpetamine, esitamine kohtule – 1 tund. Tasu arvestamisel lähtub usaldusisik tunnitasu määrast 95 eurot ning palub määrata usaldusisiku tasuks 285 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et usaldusisiku taotletav tasu summas 285 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas usaldusisiku tehtud töö mahuga ja usaldusisiku kutseoskustega ning vastab FiMS § 54 lg-le 5. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 285 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus määrab, et 220,50 eurot usaldusisiku tasu tasutakse võlgniku poolt kogunenud eraldise arvelt ning 64,50 eurot mõistetakse välja võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.