Korrakaitse › Vanglad

talle esitatud kaebus pärast selle e-toimikusse lisamist tagasi. Kaebaja on esitanud kaebuses taotlused, milles palub vabastada ta riigilõivust ja anda talle advokaat.....Kaebaja taotleb praeguses kohtuasjas Tartu Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmist seoses temalt kambrist digiboksi äravõtmisega ja sellele järgnenud vangla tegevusega (sh digiboksi samal päeval tagasi toomata jätmine, laost teise teleri mittetoomine, kaebaja endast välja viimine) Tartu Halduskohus leidis haldusasja 3-24-1807 28.10.2024 määruses järgmist: „HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus leidis 23.09.2024. a määruses, et kaebaja on rikkunud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses digiboksi kambrist äravõtmise ja 02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/1-2/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (v.a julgeolekuabinõude kohaldamise kestus). Kohus jääb selles määruses esitatud järgmiste seisukohtade juurde. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtuasjas kogutud materjalide kohaselt esitas kaebaja 02.03.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/51-1, milles avaldas soovi saada hüvitist selle eest, et 01.03.2023 võeti tema kambrist ära digiboks. Kaebaja kirjeldas kahjunõudes, et ametnike õigusvastase tegevuse tulemusena digiboksi äravõtmisel tunneb ta ennast halvasti – oksendab, väriseb, paanika ja ärevus on kõrged. Kaebaja ei saa oma sõnade kohaselt telerita olla ja teda on digiboksi äravõtmisega karistatud. Ka 21.03.2024 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 1-13/24/226-1 soovis kaebaja saada rahalist hüvitist selle eest, et temalt võeti pahatahtlikult ära digiboks. Tartu Vangla jättis oma 26.05.2023. a otsusega nr 1-13/51-2 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/51-1 rahuldamata. Seega, kui kaebaja ei nõustunud vangla otsuses tooduga, oli tal võimalik pöörduda kahjunõudega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tartu Vanglas registreeriti 10.03.2023 kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/55-1, milles kaebaja soovis saada hüvitist selle eest, et tema suhtes kohaldati üksuse juhi 02.03.2023. a käskkirja nr 2-3/12/99 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Tartu Vangla jättis oma 22.05.2023. a otsusega nr 1-13/55-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kui kaebaja ei nõustunud vangla otsuses tooduga, oleks tal olnud võimalus pöörduda 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest alates kaebusega halduskohtu poole.Kuivõrd kaebaja esitas praeguse kaebuse Tartu Halduskohtule alles 16.06.2024, siis on antud kaebus esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 01.03.2023 digiboksi kambrist äravõtmisega ...Asjaolu, et kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Vanglale uuesti sama kahju hüvitamise taotluse seoses digiboksi äravõtmise (registreeriti vanglas nr-ga 1-13/24/226-1), ei tingi kahjunõude tähtaegseks lugemist. Tartu Vangla jättis kaebaja korduva kahjunõude 03.07.2024. a otsusega nr 1-13/24/226-2 läbi vaatamata. Kohus nõustub selles vangla otsuses toodud seisukohaga, et lihtsalt järjekordse samasisulise taotluse esitamisega ei saa algatada uuesti sama taotluse menetlust...Kohus andis 23.09.2024. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas 01.10.2024 kohtule pöördumise, milles selgitas tähtaja järgimist puudutavaid asjaolusid. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada

3-24-1807 nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-13013, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistavad isikul kohtu poole tähtaegselt pöörduda (Tartu Ringkonnakohtu 09.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2843). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2020. a määrus haldusasjas nr 320-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendab 01.10.2024. a avalduses kaebetähtaja ületamist eelkõige oma väidetavalt halva tervisliku seisundiga. Samas kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tervislik seisund ei ole tal takistanud esitamast halduskohtule hulgaliselt uusi kaebusi jm pöördumisi perioodil, mis jääb Tartu Vangla 22.05.2023. a otsuse nr 1-13/55-4 tegemise ja praeguse kaebuse esitamise vahele. Seega ei pea kohus kaebaja tervislikku seisundit mõjuvaks põhjuseks, miks kaebaja ei saanud kõnealuse kahjunõude osas tähtaegselt kohtusse pöörduda. Ka kaebaja etteheited väidetavatele vanglapoolsetele tähtaegade rikkumistele ei saa õigustada kõnealuse kahjunõude hilinenult esitamist. Juriidiliste teadmiste puudumist ei pea kohus samuti kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks, kuivõrd kaebajal on ulatuslik varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning ta pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. Seega kaebajal ei olnud praegusel juhul objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses digiboksi kambrist äravõtmisega. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud“. Määrus haldusasjas 3-24-1807 jõustus 20.12.2024.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.