1.Kinnitada H T maksejõuetusmenetluses (kohtumääruse lisa 1).
võlgade
ümberkujundamise
kava
2.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle.
3.Kohustada H Td tegema võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks alates 10.08.2026. a.
4.Kohustada H Td esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused) usaldusisikule hiljemalt iga kuu 20-ndaks kuupäevaks usaldusisiku e-posti aadressile: xxx.
5.1.Kinnitada usaldusisiku Andres Julle tasuks võlgade ümberkujundamiskava koostamise eest 946 eurot. Nimetatud summa mõista välja H Tlt usaldusisiku taotlusel KesKes Consulting OÜ arvelduskontole xxx SEB Pank AS-is.
5.2.Usaldusisiku tasu 946 eurot maksta välja H T poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvelt KesKes Consulting OÜ arvelduskontole xxx SEB Pank AS-is.
6.Edastada kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks KesKes Consulting OÜ-le.
7.Avaldada teade võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse siis, kui ta eelnevalt kohtule ümberkujundamiskava suhtes esitanud vastuväite.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.H T esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul 6 kohustust 6 võlausaldaja ees, tasumisele kuuluvate teadaolevate kohustuste jääk kokku on ca 49 448,48 eurot. Võlgniku sissetulekuallikaks on töötasu 1 100 eurot ja sotsiaaltoetused 1 110 eurot, kokku 2 210 eurot kuus, kuludena on märgitud 1 430 eurot, võlgnevuste tasumiseks jääv summa moodustab 780 eurot kuus.
2.Kohus teostas päringu usaldusisiku Andres Jullele, küsides nii nõusolekut kui ka deposiiti tasutava summa suurust. Andres Julle esitas kohtule nõusoleku, samuti teatas, et eeldatav usaldusisiku tasu moodustab 946 eurot, mille tasumine on võimalik osamaksetena. Võlgnik on maksnud usaldusisiku tasu kohtu deposiiti.
3.Viru Maakohtu 07.05.2026. a määrusega algatati H T võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Sama määrusega määras kohus esitada usaldusisikul võlgade ümberkujundamise kava kohtule 60 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisik esitas kohtule 26.06.2026. a
võlgade ümberkujundamise kava. xxx AS nõue on kavas kajastatud nullsummaga, kuna võlausaldaja on teatanud, et ei esita oma nõuet menetlusse.
5.Usaldusisik esitas 09.06.2026. a võlausaldajatele kava koos lisadega arvamuse andmiseks. Võlausaldajatel paluti omapoolsed vastused esitada hiljemalt 23.06.2026. a. Nimetatud kirjas juhiti võlausaldajate tähelepanu sellele, et seisukoha mitte esitamisel võib seda käsitleda vaikiva nõusolekuna kava ja võlgniku esitatud andmete suhtes. Tähtajaks esitasid vastused võlausaldajad xxx AS, xxx OÜ. xxx AS kinnitas kavaga tutvumist. OÜ xxx ja xxx OÜ ei esitanud omapoolseid seisukohti. Võlausaldaja xxx AS ei nõustunud võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamiskavaga osas, milles nähakse ette põhinõuete vähendamine 31% võrra. Võlausaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamise eesmärk on aidata võlgnikul makseraskustest üle saada, kuid see ei tohi põhjendamatult kahjustada võlausaldaja õigusi. Võlausaldaja on valmis nõustuma kõrvalnõuete vähendamisega, kuid leiab, et põhinõuded tuleb tasuda täies ulatuses ning võlgniku maksevõime arvestamiseks saab kasutada maksegraafiku pikendamist või maksete suuruse kohandamist. Võlausaldaja hinnangul riivaks põhinõuete vähendamine ebaproportsionaalselt tema omandiõigust ning annaks võlgnikule põhjendamatu eelise. Seetõttu palub võlausaldaja jätta ümberkujundamiskava kinnitamata osas, milles see näeb ette põhinõuete vähendamise, ning kohustada võlgnikku esitama uue kava, mis näeb ette põhinõuete tasumise täies ulatuses realistliku maksegraafiku alusel.
6.Kokkuvõtvalt on võlgade ümberkujundamiskavaga nähtud ette, et võlgnik tasub võlausaldajatele 69,49 % kohustustest 60 kuu jooksul alates võlgade ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumise kuule järgnevast kuust, kohustuste täitmise sagedusega 1 kord kuus hiljemalt iga kuu 10-ndal kuupäeval. Kohustuste täitmiseks tehtavate osamaksete arvuks on 10 vastavalt kavas ettenähtud summades, osamaksete suurus kokku 60 kuud on 500,02 eurot kuus.
7.Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Seega on H T kohustuste suurus kuus keskmiselt 500,02 eurot.
8.FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.
10.Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlausaldajatele täidetakse nõuded 69,49% ulatuses osamaksetega 60 kuu jooksul. Võlgniku esitatud vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgniku kuusissetulekuks on 2 360 eurot (töötasu, peretoetus ja elatisabi). Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgnikule kuulub, 2011. aasta sõiduk xxx, väärtusega 3500 eurot, korteriomand xxx (kasutusel igapäevase eluasemena) väärtusega 20 000 eurot, Swedbank AS pensionifond osakute väärtusega 89,76 eurot.
11.FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,
kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas (FiMS § 26 lg 4).
12.FiMS § 26 lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.
13.Kohus leiab, et kuigi xxx AS ei nõustunud ümberkujundamiskavaga, on kavas kõiki pandiga tagamata võlausaldajaid koheldud võrdselt, sest kõigi põhinõuded rahuldatakse ühesuguses ulatuses – 69,49% 60 kuu jooksul. Vastuväite esitanud võlausaldajat ei kohelda teistega võrreldes ebasoodsamalt ning seetõttu ei takista tema vastuseis FiMS § 26 lõigete 3 ja 4 alusel ümberkujundamiskava kinnitamist.
14.Võlgniku varaline seisund näitab püsivate makseraskuste olemasolu, kuid samas ei viita olukord täielikule ja pöördumatule maksejõuetusele. Võlgnikule kuulub elukohana kasutatav kinnisasi hinnangulise väärtusega 20 000 eurot ning sõiduauto väärtusega ligikaudu 3500 eurot. Lisaks on võlgnikul vähese väärtusega III samba pensionifondi osakud. Vara koguväärtus jääb oluliselt alla kohustuste kogumahule, mis ulatub ligikaudu 47 600 euroni. Võlgniku igakuised sissetulekud koosnevad töötasust, peretoetustest ja elatisabist ning moodustavad kokku ligikaudu 2 360 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest noorim sündis 20.02.2023. a. Arvestades perekonna koosseisu ja vältimatuid igapäevakulusid ei ole kogu sissetulek käsitletav vabalt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutatava tuluna. Võlgnik on pika perioodi vältel täitnud kohustusi ja püüdnud laene teenindada ka refinantseerimise ja maksegraafikute muutmise kaudu. Sellest tulenevalt ei saa võlgnikku pidada isikuks, kelle majanduslik olukord oleks lootusetu, vaid isikuks, kelle kohustuste struktuur on muutunud tegeliku maksevõime suhtes ebaproportsionaalseks. Võlgniku makseraskused kujunesid välja järk-järgult aastatel 2023–2025 mitme samaaegse teguri koosmõjul. Avaldusest nähtub, et esialgsed laenud olid seotud elamistingimuste parandamise, eluaseme korrastamise ning pere kasutuses oleva sõiduki soetamisega. Hilisem laenamine muutus aga järjest enam varasemate
kohustuste teenindamise vahendiks, mille tulemusel tekkis võlakoormuse kasvamise tsükkel. Kohus nõustub usaldusisikuga, et pankroti väljakuulutamise korral oleks võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus väiksem kui võlgade ümberkujundamisel. Pankrotimenetluses tuleks arvestada, et kolme alaealise lapsega võlgniku suhtes kuuluks kohaldamisele mittearestitav osa (1 892 eurot) ning peretoetused ja elatis ei moodustaks arestitavat osa. Samuti oleks võlgniku peamine vara elukohana kasutatav madala väärtusega kinnisasi, millekiirkorras realiseerimisest saadav tulemus oleks piiratud.
15.FiMS § 28 lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).
17.Kohtu selgitused: - Tulenevalt FiMS § 28 lg 1 määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. - Tulenevalt FiMS § 30 lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. -Tulenevalt FiMS § 32 lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. - Tulenevalt FiMS § 35 lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.
USALDUSISIKU TASU
18.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). FiMS § 59 lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
20.Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud: võlausaldajate nõuete kindlakstegemine – päringute koostamine, edastamine, vastustega tutvumine, nõuete täpsustamine ja koondamine 2h; võlgniku maksevõime analüüs, andmekogudesse päringute esitamine 2h; vara- ja võlanimekirja koostamine 2,5h; võlgade ümberkujundamise kava koostamine, vastutustundliku laenamise analüüs 2,5h; kava arvamuse andmiseks võlausaldajatele edastamine 0,5h; kokkuvõtte koostamine ja kohtule edastamine 0,5h.
21.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. Usaldusisiku tasu on kokku 946 eurot. Usaldusisik palus usaldusisiku tasuks deposiiti kanda 946 eurot. Lahendi tegemise seisuga on võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud 960 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.