Aini transport OÜ hagi Tartu Meditsiiniline transport OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Meditsiiniline transport OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (kostja): Tartu Meditsiiniline transport OÜ (rk 16896300) Vastustaja (hageja): Aini transport OÜ (rk 14111074), esindaja Sergei Desjatnikov
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Tartu Meditsiiniline transport OÜ kanda.
3.Mõista välja Tartu Meditsiiniline transport OÜ-lt Aini transport OÜ kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud 60 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud Tartu Meditsiiniline transport OÜ pangakonto väljavõte. Jätta asja juurde võtmata määruskaebusele lisatud ekraanitõmmis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aini transport OÜ (hageja) esitas 30. jaanuaril 2026 maakohtule Tartu Meditsiiniline transport OÜ (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat avaldama 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest suhtlusvõrgustikus Facebook postitus järgmise sisuga: „Tartu Meditsiiniline transport OÜ on ekslikult avaldanud postituses „Minu arvates on nendel dibladele aeg näidata, et seadused on kõigile mõeldud. Kaua need joodikud haigeid veavad? Alles nad jäid Puusepa 6 aadressil haigete transportimisel vahele alkoholi lõhnadega, kuid õppust ei võta. Haiget neile ei usaldatud, jumal tänatud“ faktiväited, et Aini Transport OÜ töötajad on joodikud ning et nad jäid haigete transportimisel vahele alkoholi lõhnadega. Nimetatud väited ei vasta tõele.“ Maakohus võttis hagi 17. veebruaril 2026 menetlusse.
2.Kostja teatas 5. märtsi 2026 vastuses hagile, et on valmis avaldama andmete ümberlükkamise.
3.Hageja esitas 11. märtsil 2026 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on kostja pärast hagi esitamist nõude rahuldanud, st on 11. märtsil 2026 teatanud, et avaldas järgmise sisuga faktilise täpsustuse või ümberlükkamise: „Tartu Meditsiiniline Transport OÜ täpsustab, et varasemas postituses avaldatud väited Aini Transport OÜ töötajate alkoholi tarvitamise kohta ei ole tõendatud ning ettevõttel puuduvad faktilised andmed, mis kinnitaksid selliseid asjaolusid. Avaldatud väited ei olnud esitatud kontrollitud faktidena ning ettevõte ei pea neid käesoleval hetkel põhjendatuks.“ Hageja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda ja tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust. Kulud koosnevad riigilõivust 420 eurot ja õigusabikulust 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ja ajakulu 5 tundi, sh hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi ning kostja vastusega tutvumine, seisukoha koostamine ja esitamine; kostja seisukohaga tutvumine ning hagist loobumise avalduse koostamine ja esitamine; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kokku 1,5 tundi.
4.Kostja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid palus jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, kuna hagi on esitatud põhjendamatult kiirustades. Postitus oli eemaldatud juba enne hagi esitamist ja kohe pärast hagi saamist avaldas kostja ka vabanduspostituse. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna ta oleks olnud valmis vabanduse avaldama ka ilma kohtumenetluseta, kui talle oleks esitatud vastav nõue. Kui kohus otsustab menetluskulud kostjalt välja mõista, vähendada summat oluliselt, arvestades asja lihtsust ja hageja tegevusetust enne kohtusse pöördumist.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus võttis 27. märtsi 2026 määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas tsiviilasjas menetluse.
Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 780 eurot ja mõistis sellest summast kostjalt hageja kasuks välja 570 eurot. Kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagejale tagastati pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot. Määruse kohaselt taotles hageja hagiga ebaõigete andmete ümberlükkamist suhtlusvõrgustikus Facebook. Kostja võttis hagi õigeks esimeses menetlusdokumendis. Kostja on pärast hagi esitamist avaldanud Facebookis täpsustuse, mida hageja on pidanud piisavaks, et lugeda nõue rahuldatuks, s.o ebaõiged andmed hageja kohta on kostja poolt ümber lükatud. Kostja ei ole vaidlustanud, et kostja nimel tehtud postitusega rikkus kostja seadusjärgne esindaja K. Mosen Tartu Maakohtu poolt 29. aprillil 2025 tsiviilasjas nr 2-24-18034 kinnitatud kompromissi tingimusi. Muu hulgas võttis kostja esindaja kompromissiga kohustuse mitte avaldada suhtlusvõrgustikes arvamust hageja töötajate alkoholi tarvitamise kohta. Seega oli kostjale tema juhatuse liikme kaudu teada viidatud sisuga postituste tegemise keeld. Kuigi kostja oli postituse enne hagi esitamist eemaldanud, ei saa pidada hageja kohtusse pöördumist ennatlikuks. Hageja nõue ei olnud suunatud postituse eemaldamisele, vaid avaldatud andmete ümberlükkamisele uue postitusega VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt. Hageja ei pidanud enne hagi esitamist pöörduma kostja poole nõudega andmete ümberlükkamiseks või paranduse avaldamiseks, arvestades vähem kui aasta tagasi lõppenud kohtumenetlust. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4–5 alusel kostja kanda, sest kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ja hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 420 eurot ja õigusabikulust 600 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus tagastas hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot. Ülejäänud 210 eurot tuleb välja mõista kostjalt. Hageja lepingulise esindaja Sergei Desjatnikovi tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Asi ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, luges kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja esindajakuluks 360 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt välja hageja menetluskulud summas 570 eurot, sh 210 eurot riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Lisandub viivis vastavalt TsMS § 177 lg-le 4.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja väidetav kahju tõendamata. Hageja väited, et postitus tekitas talle negatiivseid tagajärgi, sh korduvad telefonikõned ja päringud, on tõendamata. Esitatud ei ole ühtegi kõneeristust, kirjalikku päringut ega tunnistaja ütlust, mis kinnitaks, et hageja majandustegevus sai häiritud. Hageja ei ole tõendanud sõiduki 162KXG seost hagejaga viisil, mis saanuks tekitada juriidilisele isikule mainekahju. Kuna postitus oli eemaldatud enne hagi esitamist ja kahju pole tõendatud, oli hagi esitamine põhjendamatu. Hageja loobus hagist, kuna kostja avaldas heas usus täpsustuse. Täpsustuse avaldamine oli suunatud vaidluse kiirele lõpetamisele, mitte süü omaksvõtule. TsMS § 168 lg 6 kohaselt
peab hageja kandma kulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega andnud põhjust hagi esitamiseks. Väljamõistetud õigusabikulu summa 360 eurot on ebamõistlikult suur. Asja menetlus lõpetati enne sisulist arutelu. Hageja esindaja (kes ei ole advokaat) töömaht on ülepaisutatud, arvestades asja lihtsust ja asjaolu, et rikkumine oli faktiliselt lõppenud juba enne hagi esitamist. Juhul kui kohus jätab menetluskulude jaotuse muutmata, taotleb kostja kulude tasumise ajatamist maksegraafiku alusel 50 eurot kuus. Kostja majanduslik olukord on raske ja firmal puudub sissetulek. Summa ühekordne tasumine takistaks ettevõtte majandustegevuse jätkamist.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 5 ja selle tühistamiseks puudub alus. Hageja nõustus, et kostja võib tasuda menetluskulud 570 eurot osamaksetena 50 eurot kuus alates 27. aprillist 2026. Juhul kui maksed laekuvad korrektselt iga kuu 27. kuupäeval, ei pöördu hageja kohtutäituri poole määruse täitmisele pööramiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 667 lg 1).
9.Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas ning taotleb tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Alternatiivselt leiab kostja, et väljamõistetud õigusabikulu summa 360 eurot on ebamõistlikult suur. Juhul kui kohus jätab menetluskulude jaotuse muutmata, taotleb kostja kulude tasumise ajatamist maksegraafiku alusel 50 eurot kuus. Seega maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud.
10.Määruskaebemenetluses võib esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde määruskaebusele lisatud kostja Coop Pank AS konto väljavõtte perioodi 1. oktoober 2025 kuni 10. aprill 2026 kohta. Määruskaebusele lisatud ekraanitõmmise täpsustavast postitusest jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata, kuivõrd tegemist on korduva tõendiga (sama tõend asub dtl 36).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele järgmist.
11.1.Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna hageja loobus hagist põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Maakohus leidis ka, et kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, millest tulenevalt ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist ja postitus oli eemaldatud juba enne hagi esitamist, ei ole asjakohased. Hageja ei ole nõudnud
hagis postituse eemaldamist ega kahju hüvitamist, vaid on nõudnud ebaõigete andmete ümberlükkamist ning selleks kostja kohustamist avaldama vastav postitus suhtlusvõrgustikus Facebook. Kostja oli avaldanud suhtlusvõrgustikus Facebook postituse (koos fotoga hageja kasutatavast transpordivahendist, millel on selgelt näha sõiduki registreerimismärk), mille osas on kostja oma kirjalikus vastuses hagile väitnud, et postitus ei olnud avaldatud eesmärgiga rikkuda kompromissi ega kahjustada hageja mainet või majandustegevust, vaid oli emotsionaalse ja läbimõtlemata käitumise tulemus, ning kostja on postituse eemaldanud ja lisaks on Kaido Mosen astunud välja kostja juhtkonnast, et välistada edaspidi sarnased olukorrad. Vaidlust ei ole selles, et kostja avaldas ümberlükkava postituse, st täitis hageja nõude, peale hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga ka seda, et praegusel juhul ei ole alust kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, sest asjaolusid arvestades ei saa väita, et kostja ei ole andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja hagi vastuses hagi selgesõnaliselt õigeks võtnud, kuivõrd on vastuses leidnud, et vaidlus on lahendatav kompromissiga (mis eeldab mõlemapoolseid järeleandmisi) ning on muu hulgas märkinud, et hageja peab tõendama postituse ja väidetava kahju vahelise põhjusliku seose, kahju tegeliku tekkimise ja kahju ulatuse. Ka määruskaebuses on kostja seisukohal, et kuna postitus oli eemaldatud enne hagi esitamist ja kahju pole tõendatud, oli hagi esitamine põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja põhjustas oma käitumisega hagi esitamise ja peab kandma menetluskulud, sest hageja on püüdnud kostjaga kokkuleppele jõuda ning kostjat teavitati, et tõstatatud probleemi võib lahendada kokkuleppeliselt. Kostja ei ole vastuses hagile hageja selle väite osas ühtegi vastuväidet esitanud.
11.2.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12). Maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, andes seejuures hinnangu nii esindaja tunnitasu suurusele kui ka õigusabile kulunud ajale, ning on vähendanud hageja taotletud lepingulise esindaja ajakulu nõutud viielt tunnilt kolmele tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Et esindatava huvisid kohtumenetluses asjakohaselt kaitsta, peavad kohtule esitatavad menetlusdokumendid olema sisult läbimõeldud ja ka korrektselt vormistatud. Maakohtu määratud ajakulu kokku 3 tundi hagiavalduse koostamiseks ning lisaks kostja vastusega tutvumiseks ja selle kohta seisukoha koostamiseks ning hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks ei saa pidada ülepaisutatuks. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, puudub alus hagejale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid veelgi vähendada.
11.3.Kostja on määruskaebuses esitanud taotluse, et juhul kui kohus jätab menetluskulude jaotuse muutmata, siis ajatada kulude tasumine maksegraafiku alusel 50 eurot kuus. Hageja on kirjalikus vastuses määruskaebusele nõustunud, et kostja võib tasuda menetluskulud 570 eurot osamaksetena 50 eurot kuus alates 27. aprillist 2026 ja juhul kui maksed laekuvad korrektselt iga kuu 27. kuupäeval, ei pöördu hageja kohtutäituri poole määruse täitmisele pööramiseks.
Vaatamata hageja seisukohale peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kostja taotlus rahuldamata. Maakohtus ei ole kostja vastavat taotlust esitanud. Hageja on vastuses määruskaebusele nõustunud menetluskulude tasumise ajatamisega selliselt, et igakuiseid 50-euroseid makseid tehakse alates aprillist 2026. Praeguseks on sellest ajast möödunud kaks kuud. Kostja on äriühing, kelle puhul ei saa 570-eurost kohustust pidada selliseks, mille tasumine tuleks ajatada ligi aastaseks perioodiks, seda vaatamata esitatud pangakonto väljavõttele, millel kajastatud perioodil (1. oktoober 2025 kuni 10. aprill 2026) puuduvad kontol igasugused tehingud. Ringkonnakohus märgib, et pooled võivad menetluskulude hüvitamises osamaksetega ka omavahel kohtuväliselt kokku leppida. Hageja on selleks valmisolekut näidanud.
12.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud määruskaebemenetluses õigusabile 360 eurot, ajakulu 3 tundi, tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), sh määruskaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja vastuse määruskaebusele koostamine ning esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite ja palub jätta hageja määruskaebemenetluse kulud hageja enda kanda, määruskaebuse rahuldamata jätmisel vähendada kulusid miinimumini. Esitatud kulud on ilmselgelt ebamõistlikud. Hageja esindaja tegevuste tegelik ajakulu ei ületa 0,5–1 tundi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades antud määruskaebemenetluse sisu ja mahtu, sh menetlusdokumentides esitatud väiteid, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses 60 eurot, s.o ajakulu 0,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Seega tuleb määruskaebuse esitajalt hageja kasuks välja mõista hageja määruskaebemenetluse menetluskulude katteks 60 eurot (ilma käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.