X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22. juuli 2025
Menetlusosalised
Hageja:
X (ik XXX, elukoht: xxx)
Hageja seaduslik esindaja:
C (ik XXX, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja:
Y (ik XXX, elukoht: xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada X hagi.
Tuvastada X (ik XXX) põlvnemine Yst (ik XXX) ja kanda Y isana X sünniakti.
3.Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 1.06.2026.a. igakuise elatusrahana 318 (kolmsada kaheksateist) 62 senti kuni X täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatise arvestamise aluseks on baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest ehk 40 eurot. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele.
Igakuised elatise maksed tuleb kanda C arveldusarvele XXXXXXXX.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tagastada Cle (arveldusarvele nr XXXXXXXX) 9.03.2025.a Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 makstud DNA ekspertiisi tasu 210 (kakssada kümme) eurot.
6.Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X esitas 10.12.2024.a. oma seadusliku esindaja kaudu hagiavalduse Y vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid C ja Y vabaabielus aastatel 2009-2013. Kooselust sündis xx.xx.xxxx.a. X. Vahetult enne hageja sündi karistati Y vanglakaristusega, mistõttu puudub lapse sünnitõendil isa kanne. Pärast karistuse kandmist lubas Y asjaolu (isakanne lapse sünnitõendil) parandada, kuid asus elama ja töötama Soome Vabariiki. Sellest ajast on temaga võimalik kontakt vaid telefoni või e-posti kaudu. Cga ei suhtle Y üldse, mistõttu puudub võimalus lahendada asja kohtuväliselt kokkuleppel. Hageja palub kohtult tuvastada tema põlvnemine Yst ja välja mõista kostjalt elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Menetluskulud palub hageja jätta poolte enda kanda. II
Y SEISUKOHT
2.Kohtule 2.06.2025 saadetud e-kirjas tunnistab Y, et X on tema tütar ning DNA ekspertiisi vaja teha ei ole ja ta on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus (dtl 31). Kostja kordab 11.08.2025 saadetud e-kirjas, et nõustus elatist tasuma tütrele (dtl 43). Kohtu 10.11.2025 nõudekirjale (dtl 45), vastas Y 29.05.2026 (dtl 50), et võtab omaks, et on X isa; on nõus, et teda kantakse isana X sünniakti; on nõus tasuma elatist miinimummääras (enne 1.04.2026 301,74 eurot). III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Y võttis kohtule 29.05.2026 saadetud vastuses (dtl 50) nõude õigeks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. Põlvnemise tuvastamise nõue
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. xx.xx.xxxx.a sündinud X sünnitõendil (tõend nr xxx xx.xx.xxxx.a., dtl 5) kanne isa kohta puudub. C ja Y omavahel abielus ei olnud, lapse isadust ei ole kostja omaks võtnud. Seega on põhjendatud isaduse tuvastamine kohtu kaudu. Vastavalt PKS § 94 lg 1 tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus määras 21.03.2025 määrusega DNA ekspertiisi lapse põlvnemise tuvastamiseks (dtl 28-29) Kohtule 2.06.2025 saadetud e-kirjas tunnistab Y, et X on tema tütar ning DNA ekspertiisi vaja teha ei ole ja ta on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus (dtl 31). Kostja kordab 11.08.2025 saadetud e-kirjas, et on nõus tütrele elatist tasuma (dtl 43). Kohtu 10.11.2025 nõudekirjale (dtl 45), vastas Y 29.05.2026 (dtl 50), et võtab omaks, et on X isa; on nõus; nõustub, et teda kantakse isana X sünniakti ja on nõus tasuma elatist miinimummääras (enne 1.04.2026 301,74 eurot, alates 1.04.2026 318,62 eurot ). Kohus rahuldab põlvnemise tuvastamise nõude.
6.Kuivõrd Y võtab omaks, et on X isa, tuvastab kohus lapse põlvnemise kostja õigeksvõtu alusel ning vajadus DNA ekspertiisi teostamiseks on ära langenud. Kohus teavitab EKEI-le, et ekspertiisi 2.06.2025 määruse alusel teostada ei ole vaja (vajadus on ära langenud). C tasus 9.03.2025.a. Rahandusministeeriumi kontole DNA ekspertiisi teostamiseks ettemaksuna 210 eurot. Kuivõrd toimingut, mille teostamiseks ettemaks tasuti, ei ole tehtud ning vajadus selle teostamiseks on ära langenud, tagastab kohus Cle ettemaksuna tasutud 210 eurot (TsMS § 143 lg 1 ja § 150 lg 7). Elatise nõue
7.Hageja palub Ylt elatise välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates kohtuotsuse jõustumisest. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
8.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab käesoleval juhul elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
9.Alates 1.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja soovib elatise väljamõistmist muutuva suurusena. Kohus mõistab elatise välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast ehk alates 1. juunist 2026.
10.Elatist muutuva suurusena arvutatakse järgmiselt: 10.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassumma ühe lapse kohta on alates 1.04.2026 295,86 eurot. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 10.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 2025. aastal oli 2092 eurot Arvestus kujuneb järgmiselt alates 1.04.2026 järgmiselt: 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot 10.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (alates 1.01.2023.a.). Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.
PKS § 101 järgi arvestatud igakuise elatise miinimummäär on alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot. 10.4 PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagiavalduse kohaselt hageja arvestatavat osa kuust isa juures ei viibi, seega PKS § 101 lg 6 käesoleval juhul kohaldatav ei ole.
11.Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile märgib Y, et on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt PKS § 101 järgi arvestatud määras (alates 1.04.2026 on PKS § 101 järgi arvestatud miinimummäär 318,62 eurot kuus). Eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et kostja on elatise nõude (sh nõutud suuruse) omaks võtnud, mistõttu puudub vajadus analüüsida vanemate majanduslikku seisundit. Kohus rahuldab X elatise nõude ja mõistab Ylt välja elatise tütre ülalpidamiseks alates kohtuotsuse tegemisest ehk alates 1.06.2026.a. PKS § 101 järgi arvestatud määras ehk käesoleval ajal 318,62 eurot kuus. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
14.Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. C tasus 9.03.2025.a. Rahandusministeeriumi kontole DNA ekspertiisi teostamiseks ettemaksuna 210 eurot. Kuivõrd toimingut, mille teostamiseks ettemaks tasuti, ei ole tehtud ning vajadus selle teostamiseks on ära langenud, tagastab kohus Cle ettemaksuna tasutud 210 eurot (TsMS § 143 lg 1; § 150 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.