Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (epost: XXX); Kostja: A. V. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post: XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
2-25-12906 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD
1.Hageja palus mõista kostjalt lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 2980,76 eurot, intressi summas 386,52 eurot, sissenõudmiskulu summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 211,11 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt summas 2980,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.08.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 17.01.2023 krediidilepingu nr XXX, mille järgi sai kostja kasutusse krediidiliini summas 4000 eurot intressiga 37,8% ja krediidi kulukuse määraga 45,09% ja kogukulu 5273,39 eurot. 23.02.2024 sõlmisid pooled lepingu muudatuse. Limiit jäi samaks 4000 eurot, muutus intress 42%, krediidi kulukuse määr 51,11% ja kogukulu 5462,00 eurole.
3.Krediidi taotlemiseks esitas kostja elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel. Taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on erasektori töötaja ning kostjal on regulaarne sissetulek. Krediiditaotluse märkis kostja oma sissetulekuks 1250 eurot. Krediidiandja kontrollis ka kostja EMTA andmeid, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1515,66 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 168 eurot ja majapidamiskulud 375 eurot, krediidiandja kohaldas kohustuseks kokku 543 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring ja kehtivad maksehäired kostjal puudusid. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.
4.Perioodil 17.01.2023 kuni 17.12.2024 kandis krediidiandja kostja pangakontole kokku 3730 eurot.
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 17.12.204 seisuga: -
01.09.2024 arve nr C2023511; 01.10.2024 arve nr C2069641; 01.11.2024 arve nr C2115959; 01.12.2024 arve nr C2162499.
6.Krediidiandja saatis 02.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja ei tasunud võlgnevust. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate kostja poolt antud e-posti aadressile, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 17.12.2024.
7.02.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult.
8.Võlgnevuse suurus on 2980,76 eurot. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 3730 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 2292,13 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa 2
2-25-12906 katteks 749,24 eurot, intresside katteks 1423,19 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 74,70 eurot ja meeldetuletustasude katteks 45 eurot. Seega põhivõlgnevus on 2980,76 eurot (3730 – 749,24).
9.Tasumata intress summas 386,52 eurot on kujunenud 42% aastase intressimäära alusel tasumata krediidijäägilt summas 2980,76 eurot ajavahemikul 27.08.2024 kuni 17.12.2024, s.o laenu tagasimakse tähtpäevale järgnenud päevast kuni lepingu ülesütlemiseni.
10.Kostja võlgneb viivist summas 211,11 eurot, mis on arvestatud laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.08.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 09.08.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
12.Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega eoses on kantud kulusid: 02.01.2025 nõudekiri (25 eurot), 17.01.2025 kiri (5 eurot), 24.04.2025 kiri (5 eurot), kokku 35 eurot.
13.Hageja esitas alternatiivse nõude (ümberarvestuse), kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenu kokku 3730 eurot, tagastas kokku 2292,13 eurot ja ümberarvestuse kohaselt tuleb see lugeda põhiosa katteks. Selliselt põhiosa arvutus on 1437,87 eurot (3730 - 2292,13). Seadusejärgne intress tuleb arvestada alates viimase laenu väljamakse päevast 09.03.2024 kogu kasutusse antud summalt 3730 eurot kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 17.12.2024. Tasumata intress on 125,91 eurot. Viivis alates 18.12.2024 kuni 09.09.2025 on kogunenud tagastamata põhiosalt 1437,87 eurolt kokku 114,63 eurot. Ümberarvestuse puhul on kostjal kohustus hüvitada sissenõudekulu 35 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
14.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 15.01.2026 TsMS § 326 alusel, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Käesoleva asja hind on 3915,94 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3
2-25-12906 Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Seega vastab 17.01.2023 sõlmitud krediidileping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
19.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
20.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Krediidi kulukuse esialgseks määraks kujunes 45,09% aastas, seejärel 51,11%. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% aastas ning selle kolmekordne määr 45,93% aastas. Lepingu muutmise ajal oli keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% aastas ning selle kolmekordne määr 52,08% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.
21.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja registritest saadavatest andmetest.
4
2-25-12906 VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
22.Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
24.02.09.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti ning esitada seisukoht, kas alternatiivse nõude arvestusel on mõju krediidilepingu ülesütlemisele. Hageja selgitas ümberarvutuste kontekstis lepingu kohta, et põhivõlg on 1437,87 eurot. Kostja sai krediiti 3730 eurot ja tasus tagasi lepingu kehtivuse ajal kokku 2292,13 eurot. Hageja ei 5
2-25-12906 esitanud ümberarvutust maksegraafikuna. Hageja soovis saada seadusjärgse intressina 125,91 eurot perioodil 09.03.2024 kuni 17.12.2024 kogu kasutusse antud summalt 3730 eurot. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 114,63 eurot alates 18.12.2024 kuni 09.09.2025 ning sissenõudmiskulu VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel summas 35 eurot. Kohus saab hageja käsitlusest aru selliselt, et hageja hinnangul ütles krediidiandja ka juhul, kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi, kehtivalt üles 17.12.2024. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ümberarvutatud maksegraafikut koos kostjalt laekunud maksete kajastamisega, ei ole kohtul võimalik hinnata, millal oleks kostja ümberarvutatud maksegraafiku kohaselt sattunud vähemalt kolme maksega viivitusse. Samuti ei ole hageja põhjendanud, et leping oleks kehtivalt üles öeldud ka juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kui kostja põhivõlg oli 17.12.2024 seisuga 1437,87 eurot, s.o tagastamata laenujääk, ei ole ümberarvutusi arvestava maksegraafikuta võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses oleks see põhivõla jääk muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja ei ole esitanud lepingust tulenevaid nõudeid ümberarvutatud maksegraafiku kujul, ei ole võimalik rahuldada ka seadusjärgse intressi nõuet. Sellise maksegraafiku puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, milline oleks ümberarvutuste kohaselt intressinõude suurus ega milline oleks nõude jääk käesoleval ajal. Lisaks näib intressinõue olevat põhjendamatu, kuna hageja on intressi arvutamisel lähtunud kogu laenusummast, arvestamata kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud makseid. Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et leping öeldi 17.12.2024 kehtivalt üles, leiab kohus, et leping kehtib edasi. Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks ning puudub alus nõuda seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus lisab, et hagejale on loovutatud krediidiandja ja kostja vahelisest lepingust tulenevad nõuded, ta ei ole lepingupool ega saa seetõttu kujundusõigusi kasutada. Hageja ei ole nõude loovutamist täpsemalt tõendanud ega ka väitnud, et tal peaks olema mingil põhjusel õigus kasutada krediidiandja asemel kujundusõigusi. Kujundusõigusi ei saa eraldada nende aluseks olevast võlasuhtest, need ei ole eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes koos lepingulise suhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmise teel (VÕS § 179) (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-55-09, p 10).
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
25.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 6
2-25-12906 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.