Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Yilt elatis perioodi 15.10.2024-31.07.2026 eest 6 491,74 eurot X kasuks.
3.Välja mõista Yilt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse X kasuks alates 01.08.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 318,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
4.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks C kontole nr XXXXXXX.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 2020.a., hageja jäi elama emaga. Kostja ei anna hagejale piisavalt ülalpidamist. Kostja panused on olnud ebaregulaarsed ja ebapiisavad, kostja on tasunud mõnikord 50 eurot mitme kuu peale. Hageja igakuised vajadused on kokku 1 171 eurot kuus (sh eluase 425 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 51 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, vaba aeg koos huviharidusega 70 eurot, lasteaed 40 eurot, eripedagoog 100 eurot, transport 200 eurot, juuksur 20 eurot). Kostja lapsega ei suhtle. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 15.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kuni 2024.a. septembri lõpuni kostja aitas kogu aeg last hoida ja veetis temaga aega, kuid siis teatati kostjale, et ta võidakse elukohast võla tõttu välja tõsta. Kostja teatas sellest hageja emale ning selgitas, et ei saa rohkem hetkel last enda juurde võtta, sest teda ähvardab välja tõstmine ja elekter on välja lülitatud. Kostjal on raske majanduslik seisund ja võlad, mille tõttu ta peab pidevalt töötama. Kostja töötab Bolt ja Wolt kullerina, eluaset üürida tal ei ole võimalik, ööbib autos. Kostja oleks suuteline tasuma elatist mitte rohkem kui 50 eurot kuus. Lapsega suhtlemise puudumine ei ole tingitud kostja tahtest, vaid kujunenud olukorrast, mida kostja on püüdnud lapse huvides mitte eskaleerida. Kui kostja saatis 03.05.2025 lapsele sünnipäevaõnnitluse, sai ta vastuse, milles paluti enam mitte ühendust võtta. Kostja on austanud kehtestatud suhtluspiire. Kostjal ei ole võimalik asuda püsivale täistööajaga tööle, kuna ta käib regulaarselt Lätis abistamas oma ema ja vanaema nende kõrge ea tõttu. Selline liikumine ei ole kooskõlas tavapärase tööajaga. Lisaks on kostjal terviseprobleemid pärast operatsiooni mais 2020, mille tõttu ei saa ta teha füüsiliselt rasket tööd (näiteks raskuste tõstmine) ning ta väsib kiiresti. 2020.a. toimunud tööõnnetuses sai kostja raskeid vigastusi. Terviseseisund mõjutab töövõimet ning üldist füüsilist vastupidavust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse või enam ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 15.10.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Kostja on välja toonud, et tema majanduslik seisund ei võimalda nõutud ulatuses ülalpidamist anda ning sissetuleku suurendamist takistab tervislik seisund. Kohus leiab, et kostja esitatud tõenditest selle kohta, kuidas 2020.a. juhtus tal tööõnnetus, mille tagajärjel eemaldati tal põrn (dtl 77, 79, 86, 96, 99, 107, 112, 118, 129) ei nähtu, et kostja tervislik seisund takistaks töötamist perioodil 2024.a. oktoobrist kuni käesoleva ajani. Ka esitatud terviseportaali väljavõttel (dtl 96) on märgitud, et koormuste tõstmist ja rasket füüsilist tööd tuleb vältida 6-8 nädalat pärast operatsiooni. Operatsioon toimus seejuures mais 2020. Kostja ei ole välja toonud, et tal oleks tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine.
13.Kohus leiab, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101-järgse määra ei saa olla ainuüksi sissetuleku vähesus. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,
kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).
14.Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti väljavõtte (dtl 95) kohaselt oli kostja netosissetulek 2024.a.l. keskmiselt 1 287,04 eurot kuus ja 2025.a-l. keskmiselt 1 027,86 eurot kuus, mis on piisav, et anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses määras. Kui sissetuleku ülejäänud osast kostja vajaduste katteks, sh tema muude kohustuste teenindamiseks, ei piisa, siis tuleb kostjal leida võimalus oma sissetulekute suurendamiseks, nt asudes tööle täistööajaga. Kostjal tuleb esimeses järjekorras anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele, mistõttu ei saa ülalpidamiskohustuse vähendamist tingida ka väide, et kostja peab sageli käima Lätis sugulasi abistamas, mis piirab tema sissetuleku teenimise võimekust.
15.Kohus selgitas 17.04.2026 kostjale, et kostjal tuleb välja tuua ja tõendada, millal ja mil viisil on ta alates 15.10.2024 hageja ülalpidamises osalenud, sh millal ja millistes summades on kostja hagejale käesoleva kohtumenetluse kestel elatist tasunud. Kohus märkis, et ka hagejal tuleb esitada omapoolsed väited selle kohta, kas ja millises ulatuses saab lugeda, et kostja on käesoleva kohtumenetluse kestel ülalpidamist andnud. Et kostja oleks tasunud alates 15.10.2024 elatist kumbki pool kohtule esitatud vastuses välja ei toonud. Kohus asub seisukohale, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud.
16.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 15.10.2024-31.07.2026 eest 6 491,74 eurot ((287,72:31x17p) + (287,72x5k) + (301,74x12k) + (318,62x4k).
17.Alates 01.08.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 318,62 eurot kuus.
18.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
19.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.