2-25-110264/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 15. jaanuar 2025. Krediidiandja loovutas oma nõude hagejale. Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks analüüsiti kostja esitatud laenutaotlust ja arvelduskontode väljavõtteid perioodi 11. mai 2024 – 8. september 2024 osas ning tehti kindlaks, et kostjal puuduvad maksehäired. Pangakonto väljavõtte alusel saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1074,71 eurot. Kostja finantskulude suuruseks oli väljavõtete alusel 153,64 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja krediidiriskide maandamiseks tuletatud finantskohustustest ehk selleks määrati 425 eurot. Muude kulude hindamisel võeti aluseks valem sissetulek x 0,204 + finantskohustused + ülalpeetava kulu 55 eurot. Muudeks kuludeks, millega krediidiotsuse tegemisel arvestati, kujunes 431 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja puhvriga 53 eurot (5% netosissetulekust). Uue laenu osamakse suuruseks oli 137,03 eurot. Krediidiandja hinnangul oli kostja maksevõime laenu saamiseks piisav. Kuna kostja osamakseid tasunud ei ole, palub hageja välja mõista põhivõlgnevuse 3492,50 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata intressiosamaksed 15. oktoober 2024 – 15. jaanuar 2025 kokku 271,24 eurot, millises ulatuses on hageja esitanud enda intressinõude. Hageja nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16. jaanuar 2025 kuni hagi esitamiseni 30. mai 2025 põhivõlgnevuselt viivisemääras 24% aastas. Hageja viivisenõue on 310,02 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. mai 2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja on edastanud kostjale nõudekirjad peale lepingu ülesütlemist 30. jaanuar 2025, 18. veebruar 2025 ja 3. märts 2025, mille eest nõuab vastavalt lepingus kokku lepitule sissenõudmiskulusid 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

3.Kohus võttis hagi 22. juuli 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress (kehtetu alates 27. jaanuar 2025) ning ka lisa-aadress (kehtetu alates 21. oktoober 2024). Maksekäsu kiirmenetluses on Politsei- ja Piirivalveamet vastanud, et kostja teadaolevaks elukohaks on xxx, telefon xxxx ja e-post xxx. xxx korteriomanik kinnitas, et kostja ei ela antud aadressil. Märgitud e-posti aadressile on kohus kostjale dokumendid edastanud, kuid kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on veel täiendavalt edastanud dokumendid teadaolevatele e-posti aadressitele, kuid kostjaga ühendust ei olnud võimalik saada. Kohus on edastanud dokumendid ka laenulepingus märgitud aadressile, kuid dokumendid tagastati. Samuti on kohus saatnud dokumendid aadressile, kuhu hageja on saatnud kostjale võlateated, kuid dokumendid tagastati kohtule. Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga ühendust ei saanud. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa 1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.