Lennuabi OÜ (A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R., E.M., R.J. ja T.J.) hagi TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
755,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood14065010, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314) Hageja lepinguline esindaja: Nele Mals (e-post: xxx) Kostja: TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (asukoht Mah. Atatürk Cad. Dtm Sitesi A2 Blok Apt. No: 10/395, 34149 Bakirköy, Istanbul, Tügi) Kostja lepinguline esindaja: Heiki Tulk (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Mõista kostjalt TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-lt hageja Lennuabi OÜ kasuks välja võlgnevus 755,16 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Mõista kostjalt TAILWIND HAVAYOLLARI A.S.-lt hageja Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud 1393,33 eurot.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.OÜ Lennuabi esitas Harju Maakohtule hagi TAILWIND HAVAYOLLARI A.S vastu, milles palus mõista välja TAILWIND HAVAYOLLARI A.S-lt Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus kokku summas 755,16 euro ja jätta menetluskulud TAILWIND HAVAYOLLARI A.S kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt A.G., V.M. broneering 3007233, M.A. broneering 3004871, S.R., K.P., H.M. broneering 3007229, I.L., K.L. broneering 2999525, K.J., E.P. broneering 3006104, M.M., L.U., L.P. broneering 3005806, R.R., E.M. broneering 3006354, R.J., T.J. broneering 3007290 reisisid 03.06.2023 TAILWIND HAVAYOLLARI A.S. (edaspidi kostja) opereeritaval lennul TWI146 suunaga Tallinn-Antalya. Lend TWI146 suunaga Tallinn-Antalya pidi saabuma 03.06.2023 kell 07:29, kuid saabus hilinemisega 03.06.2023 kell 10:45, seega lend hilines üle 3 tunni. Lennu vahemaa suunaga TallinnAntalya vahel on 2 537,39 km.
3.Eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot. Kõik 17 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja).
4.Hageja esitas 15.12.2023 TAILWIND HAVAYOLLARI A.S vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi 2-23-150820) nõudes 7746,71 euro hüvitamist (põhinõue EU 261/2004 alusel 6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 680 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot, viivis põhinõudelt 16.12.2023 kuni 18.12.2023 summas 6,71 eur). Nõudele lisandus jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue – 0,032877% päevas summalt 6800 eurot alates 19.12.2023 kuni nõude tasumiseni.
5.Kostja esitas 25.01.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles vaidles vastu kogu ulatuses sissenõudmiskuludele 680 eurot ja viivisenõudele.
6.Kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot ning 31.01.2024 menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu 240 eurot, kuid ei tasunud sissenõudmiskulusid summas 680 eurot ja viivist summas 75,16 eurot.
7.Kohus andis 02.02.2024 asja üle hagimenetlusse ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 21.05.2024 .
8.Kostja tunnistas maksekäsu kiiremenetluses hageja põhinõuet 03.06.2023 lennu TWI146 suunaga Tallinn-Antalya 17 reisija (A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R., E.M., R.J., T.J.) osas summas 6800 eurot, menetluskulude nõuet summas 20 eurot ja riigilõivunõuet summas 240 eurot ning eelnimetatud summad hagejale
tasunud. Seega puudub vaidlus selle üle, et hagejal oli EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel põhinõue summas 6800 eurot kostja vastu 17 reisija osas.
9.Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 17 reisija osas sissenõudmiskulusid summas 680 eurot ning viiviseid 03.06.2023 lennu TWI146 17 reisijate hüvitisenõudelt 6800 eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024 summas 75,16 eurot.
10.Hageja põhinõue oli 6800 eurot (17 reisijat x 400 eur hüvitis reisija kohta). Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 75,16 eurot.
11.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu 17 reisija nõuded tulenevalt EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punktist b) summas 6800 eurot (17 x 400 eurot reisija kohta), millise nõude kostja ka tasus. VÕS § 1131 lg 1 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt järgmiselt – kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 680 eurot (17 reisijat x 40 eurot). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). VÕS § 1131 lg 1 mõte oli panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju.
12.VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kostja on viivisenõudega 03.04.2024 nõustunud. Hageja on 25.01.2024 saatnud kostjale e-kirja, milles selgitas millest tuleneb hageja õigus küsida viivist ning sissenõudmiskulusid, püüdes nii leida lahendust hagiga kohtusse pöördumata.
13.Eelnimetatut kokku võttes ei ole kostja hagejale tasunud 03.06.2023 lennu TWI146 8 reisijate hüvitisenõudelt 6800 viiviseid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 75,16 eurot ja sissenõudmise kulusid VÕS § 1131 lg 1 alusel 680 euro (17 reisijat x 40 eur) ulatuses.
KOSTJA SEISUKOHT
14.Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
15.Kostja vastuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 03.06.2023. a Tallinn Antalya lend TWI146 hilines sihtkohta üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist.
16.Kostja on tasunud hageja kaudu kõigile tema poolt esindatud lennureisijatele määruse nr 261/2004 alusel ettenähtud hüvitise, menetluskulud ja riigilõivu.
17.Kostja oli valmis tasuma reisijatele hüvitist määrus nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et: tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.
18.Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks. Viidatud juhise punktis 2 on toodud nõue, et juhul kui reisijat esindab hüvitise nõudmisel kolmas isik, siis peab ta olema suuteline esitama selge volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks) (Euroopa Komisjoni juhis on toodud vastuse Lisas 1). Hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale tema poolt esindatud reisijate
passe ega isikutunnistuste koopiaid, mistõttu puudus kostjal kindlus, kas hagejal on õigus esindada reisijat.
19.Hageja ei ole esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt.
20.Nimelt sätestab määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega.
21.Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.
22.Kostja leiab, et kuna hageja ei olnud esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist reisijate esindamise õiguse ja reisijatel hüvitise õiguse olemasolu tõendeid, siis ei olnud hageja teinud enda poolt kõike, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt ning vältinud täiendavate menetluskulude tekkimist. Hageja põhitegevusalaks on äriregistri kohaselt õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus (EMTAK kood 69102) ning nende kodulehel toodud info kohaselt on spetsialiseerutud just reisijate esindamisele lennureiside hilinemise eest hüvitise nõudmisel. Seetõttu oleks hageja pidanud teadma mida on tarvis lennuettevõttele esitada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmisel.
23.Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel.
24.Kui hageja oleks esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks kõik vajalikud dokumendid, siis oleks kostja tasunud hüvitise kohtuväliselt ja puudus vajadus kohtusse pöördumiseks.
25.Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud oma õiguste teostamisel heauskselt nagu nõuab TsÜS § 138. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud oma õiguse teostamine selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
Lend TWI146 suunaga Tallinn-Antalya pidi saabuma 03.06.2023 kell 07:29, kuid saabus hilinemisega 03.06.2023 kell 10:45, seega lend hilines üle 3 tunni. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-Antalya vahel on 2 537,39 km (dtl 76, 128).
Kuna lennu TWI146 puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 3 tunni, siis tekkis reisijatel tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 euro (dtl 128).
Kõik 17 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜle (edaspidi hageja) (dtl 79-109).
Hageja esitas 15.12.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7746,71 euro hüvitamiseks (põhinõue EU 261/2004 alusel 6800 eurot, sissenõudekulud juriidiliselt isikult 680 eurot, riigilõiv avalduselt 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot, viivis põhinõudelt 16.12.2023 kuni 18.12.2023 summas 6,71 eurot. Nõudele lisandus jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue – 0,032877% päevas summalt 6800 eurot alates 19.12.2023 kuni nõude tasumiseni (dtl 110-112).
Kostja esitas 25.01.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, milles vaidles vastu kogu ulatuses sissenõudmiskuludele 680 eurot ja viivisenõudele (dtl 115-116).
Kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot ning 31.01.2024 menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu 240 eurot. Kostja ei tasunud sissenõudmiskulusid summas 680 eurot ja viivist summas 75,16 eurot.
28.Hageja on esitanud kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 680 eurot ja viivise summas 75, 16 eurot.
29.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
30.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
31.Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.
32.Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid
vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
33.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tunnistas maksekäsu kiiremenetluses hageja põhinõuet 03.06.2023 lennu TWI146 suunaga Tallinn-Antalya 17 reisija (A.G., V.M., M.A., S.R., K.P., H.M., I.L., K.L., K.J., E.P., M.M., L.U., L.P., R.R., E.M., R.J., T.J.) osas summas 6800 eurot, menetluskulude nõuet summas 20 eurot ja riigilõivunõuet summas 240 eurot ning eelnimetatud summad on hagejale tasunud. Seega puudub vaidlus selle üle, et hagejal oli EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti b) alusel põhinõue summas 6800 eurot kostja vastu 17 reisija osas.
34.Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda 17 reisija osas sissenõudmiskulusid summas 680 eurot ning viiviseid 03.06.2023 lennu TWI146 17 reisijate hüvitisenõudelt 6800 eurot alates maksekäsu avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024 summas 75,16 eurot.
35.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
36.Kostja vaidleb sissenõudmiskulude ja viivisenõudele vastu tuues põhjenduseks asjaolu, et kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.
37.Kostja heidab hagejale ette, et koos nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks) viidates Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ punktile 2. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-, turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ punktis 2 tuleneb, et „õiguse üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või üksus. Taotluse korral peab nõudeid haldav üksus esitama allkirjastatud volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks).“ (dtl 130 -132). Seega ütleb juhis üheselt ja selgelt, et volikirja koos isikut tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või üksus (käesoleval juhul hageja), esitama üksnes taotluse korral. Juhisest ei tulene, et nõude edastamise korral oleks hageja pidanud esitama lisaks reisijate isikut tõendavate dokumentide koopiad.
38.Vaidlust pole selle üle, et hageja pöördus 03.06.2023 lennu TWI146 suunaga TallinnAntalya 17 reisija nõudega kostja poole juulis 2023. Samuti pole vaidlust selle üle, et kostja hageja nõudele ei reageerinud ega esitanud hagejale taotlust reisijate ID-kaardi või passi koopia saamiseks. Kuna kosja ei vastanud hageja nõudekirjale ja ei esitanud hageja taotlust
reisijate ID-kaardi või passi koopia saamiseks, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud kostjale reisijate ID-kaardi või passi koopiat.
39.Kostja heidab hagejale samuti ette, et hageja ei esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist olulist dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt. Samuti toob kostja välja, et hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.
40.Määruse nr 261/2004 artikkel 3 p 2a sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud väljumisaega.
41.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja tasus 16.01.2024 põhinõude summas 6800 eurot ning 31.01.2024 menetluskulud 20 eurot ja riigilõivu 340 eurot. Seega sai kostja veenduda hageja poolt esitatud andmete - lennuaeg ja suund, reisija(te) nimi, broneeringu numbrit, mis on kompensatsiooni põhjus (hilinemine tundides, tühistamine) alusel, et reisijatel oli õigus hüvitisele. See viitab sellele, et kostja sai esitatud nõudeavaldusest piisava info, et kontrollida lennu broneeringut, reisija nime, lennule registreerimist ja seda kas reisija(te)l on õigus hüvitisele ning ei vajanud pardapasse hüvitise välja maksmiseks.
42.Seega on kohtu hinnangul kostja etteheited selle osas, et hageja ei esitanud koos hüvitise taotlusega kostjale reisijate pardapasse käesoleval juhul otsitud. Juhul kui kostjal oleks olnud kahtlus selle osas, et hüvitist taotlevad reisijad ei olnud registreerinud lennule õigeaegselt ega ilmunud registreeritud lennule õigeaegselt, siis ei oleks kostja tasunud hagejale 16.01.2024 põhinõuet summas 6800 eurot, vaid oleks esitanud vastuväite ja palunud hagejal esitada pardakaardid. Seda kostja aga ei ole teinud.
43.Kostja on vastuväites välja toonud Euroopa Kohtu on 25.01.2024 lahendi C-474/22 Laudamotion GmbH versus flightright GmbH, milles kohus on kostja hinnangul leidnud järgmist - määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde lennujaama. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtukohtu 25.01.2024 lahend C474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale, mis hilines sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei läinud. Kohus vaagis küsimust kas reisija, kelle lend hilines üle 3 tunni, oleks pidanud ilmuma väljumise värvavasse registreerumisele ja leidis, et isegi kui reisija teeb registreeringu veebis (ing. keeles online check-inn), siis hoolimata lennu pikaajalisest hilinemisest tuleb reisijal ilmuda väljumise väravasse registreerimisele. Kostja on tõlgendanud antud kohtulahendit ebaõigesti ja leidnud, et tegemist on kohtuasjaga, mis räägib pardapassi välja võtmisest, kuid tegelikkuses pole viidatud kohtuotsuses midagi tegemist pardapassidega ja see ütleb üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma väljuva lennu registreerimisele ja olema hilineval lennul, ning selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut väravas ning selle kohta ei saa reisijad esitada tõendeid.
44.Kohus nõustub hagejaga, et kostja pole tõendanud, et hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele. Vastupidi kostja on kõigile reisijatele hüvitise välja maksnud. Seega on kostja etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata jätmisega alusetud.
45.Hageja on palunud kostjalt välja mõista lennu TWI146 reisijate hüvitisenõudelt 6800 eurot viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024 summas 75,16 eurot. Viivise arvutamisel on hageja kasutanud www.viivisekalkulaatror.ee, põhisumma 6800 eurot, periood 15.12.2023 kuni 31.12.2023 ning viivis selle perioodi eest on 38,01 eurot ja perioodi 01.01.2024 kuni 16.01.2024 on arvestatud intressiga 12,5% aastas (allikas: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar, 12 % (8+4,5)) on viivis 37,16 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja viivisearvestusele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja hageja viivisearvestus seaduslik. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 15.12.2023 kuni põhinõude tasumiseni 16.01.2024. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 75,16 eurot.
46.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
47.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 kogusummas 680 eurot (17 x 40). VÕS § 1131 lg 1 sätestab sissenõudmiskulude hüvitamise majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt järgmiselt – kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Hageja nõudis viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest VÕS § 113 lõige 2 alusel. Kohus on eelnevalt välja mõistnud kostjalt hageja kasuks viivise summas 75,16 eurot.
48.Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses, s.o 17 reisijat x 40 = 680 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 680 eurot.
49.Kokkuvõtteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 755,16 eurot (viivis summas 75,16 eurot ja sissenõudmisekulud summas 680 eurot).
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
50.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
51.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
52.Hageja esitas 11.11.2024 menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 1150,00 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, millest kostja on tasunud 240 eurot ja õigusabikulud 1505,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
53.Kostja ei ole esitanud seisukohta hageja menetluskuludele.
54.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, millest kostja on tasunud 240 eurot. Eeltoodust
55.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
56.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt.
57.TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.
58.Hageja lepinguline esindaja on perioodil 15.12.2023—02.02.2024 teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-toimikus, kostja vastuväitega tutvumine, kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse). Toimingud on tehtud maksekäsu kiirmenetluse ajal ning on seotud maksekäsu kiirmenetlusega. Seega on nimetatud toimingutega seotud lepingulise esindaja kulud hüvitatavad 20 eurot ulatuses. Kostja on hagejale nimetatud kulu hüvitanud. Seetõttu puudub alus nimetatud summa veelkordselt kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.
59.Kohtuasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud. Kõik hageja esindaja toimingud on menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud ning seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 9 tundi ja 55 minutit.
60.Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on kinnitanud, tulenevalt TsMS § 174 lg 10, et on käibemaksukohuslane ning saab õigusabiteenuselt käibemaksu maha arvata. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 1388,33 eurot ilma käibemaksuta.
61.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1393,33 eurot (õigusabikulud 1388,33+riigilõvi 5), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
62.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
63.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.