Elva Vallavalitsuse hagi Q.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3769,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja Q.K (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elva Vallavalitsuse (registrikood 77000170) hagiavaldus Q.K (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Q.K-lt Elva Vallavalitsuse kasuks 1683,19 eurot, sealhulgas põhinõue 1522 eurot ja viivisenõue 161,19 eurot.
3.Välja mõista Q.K-lt Elva Vallavalitsuse kasuks viivis põhinõude (1522 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
31.detsembrist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa (s.o 1522 eurot).
Jätta rahuldamata Elva Vallavalitsuse hagi Q.K vastu 975 euro väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõue 925 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Jätta rahuldamata Elva Vallavalitsuse hagi Q.K vastu viivisenõude osas, mille viivisemäär on 0,2% päevas alates 31. detsembrist 2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 49% ulatuses Q.K kanda ja 51% ulatuses Elva Vallavalitsuse kanda.
6.Rahuldada osaliselt Elva Vallavalitsuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista Q.K-lt Elva Vallavalitsuse kasuks menetluskulud 399,35 eurot. 1 (7)
8.Välja mõista Q.K-lt Elva Vallavalitsuse kasuks viivis menetluskulude 399,35 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Elva Vallavalitsuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 415,65 euro väljamõistmiseks Q.K-lt.
10.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress ; e-toimik: . Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010, Tartu; elektronposti aadress ; e-toimik: . Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
2 (7)
1.Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 30.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Q.K (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 1522 eurot, viivise 1086,19 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (1522 eurolt) määraga 0,2% päevas alates 31.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis 03.02.2026 kohtumäärusega hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.04.2021 lasteaiakoha kasutamise lepingu, mille alusel kohustus hageja võtma kostja lapse lasteaeda ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt lapse toidu- ja kohatasu. Hageja on kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Perioodil 29.02.2024–30.09.2025 on kostjale esitatud lasteaia kohatasu ja toitlustusteenuse arved, millest on jäänud tasumata kokku 1522 eurot. Kostjal on osaliselt hagejale tasumata arve nr 2752 summas 67,50 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2024, arvest on tasumata 59 eurot. Kostjal on täies ulatuses hagejale tasumata järgmised arved: - arve nr 4470 summas 95,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.04.2024; - arve nr 6223 summas 88 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2024; - arve nr 7985 summas 85,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.06.2024; - arve nr 9140 summas 78 eurot, tasumise tähtajaga 20.07.2024; - arve nr 10522 summas 53 eurot, tasumise tähtajaga 19.09.2024; - arve nr 12047 summas 88 eurot, tasumise tähtajaga 20.10.2024; - arve nr 13706 summas 88 eurot, tasumise tähtajaga 19.11.2024; - arve nr 15365 summas 78 eurot, tasumise tähtajaga 20.12.2024; - arve nr 17060 summas 68 eurot, tasumise tähtajaga 19.01.2025; - arve nr 1085 summas 104,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.02.2025; - arve nr 2708 summas 82 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2025; - arve nr 4374 summas 97 eurot, tasumise tähtajaga 19.04.2025; - arve nr 6147 summas 99,50 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2025; - arve nr 7770 summas 99,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.06.2025; - arve nr 9003 summas 82 eurot, tasumise tähtajaga 20.07.2025; - arve nr 10308 summas 62 eurot, tasumise tähtajaga 19.09.2025; - arve nr 11773 summas 114,50 eurot, tasumise tähtajaga 20.10.2025. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on viivisemääraks 0,2% päevas. Viivisenõue perioodi 21.03.2024–30.12.2025 eest on kokku 1086,19 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 50 eurot, kuna kostjale on saadetud korduvaid meeldetuletusi. Hageja nimetas hagis ka 30.10.2025 arve nr 13400 summas 117 eurot, maksetähtajaga 19.11.2025, kuid hageja palub jätta selle arve arvestamata.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 04.02.2026 ja menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kätte 06.02.2026 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 09.03.2026. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kostja teatas kohtule 12.03.2026, et tal on hagejaga kokku lepitud maksegraafik, mis hakkab veebruarikuust pihta. Kohus selgitas kostjale 07.04.2026 kirjas, et kostjal tuleb esitada nõuetekohane vastus hagile ja andis kostjale vastuse esitamiseks tähtaja 10 päeva alates kirja kättesaamisest. Kostjale toimetati 07.04.2026 kiri kätte 14.04.2026 (TsMS §
3 (7)
3111 lg 3 alusel). Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile sisulist vastust ei esitanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (vt ka RKTKo 05.04.2017, , p 13). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et hageja on osutanud kostjale lasteaiakoha ja toitlustusteenust 09.04.2021 sõlmitud lasteaiakoha kasutamise lepingu alusel. Kostja on jätnud tasumata teenuse eest perioodil 29.02.2024–30.09.2025 kokku summas 1522 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1522 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhivõla osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1522 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 16.11.2016, , p 17). VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lõige 6 sätestab, et ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus märgib, et praeguses asjas ületas lepingu sõlmimise ajal kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle kolme korra (lepingus viivise määr 0,2% päevas, s.o 73% aastas). Seega on viivisemäära kokkulepe tühine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arve nr 2752 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.03.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 11,95 eurot. Arve nr 4470 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.04.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 18,37 eurot. Arve nr 6223 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.05.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 16 eurot. Arve nr 7985 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.06.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 14,67 eurot. Arve 4 (7)
nr 9140 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.07.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 12,56 eurot. Arve nr 10522 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.09.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 7,45 eurot. Arve nr 12047 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.10.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 11,46 eurot. Arve nr 13706 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.11.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 10,58 eurot. Arve nr 15365 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.12.2024–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 8,57 eurot. Arve nr 17060 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.01.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 6,83 eurot. Arve nr 1085 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.02.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 9,50 eurot. Arve nr 2708 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.03.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 6,73 eurot. Arve nr 4374 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.04.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 7,07 eurot. Arve nr 6147 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.05.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 6,31 eurot. Arve nr 7770 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.06.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 5,40 eurot. Arve nr 9003 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.07.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 3,72 eurot. Arve nr 10308 osas nõuab hageja viivist perioodi 20.09.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 1,76 eurot. Arve nr 11773 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.10.2025–30.12.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 2,26 eurot. Kokku 161,19 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 161,19 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1522 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa (s.o 1522 eurot). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 925 euro ulatuses.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 50 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest ning teise ja kolmanda tasulise kirja kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduses on märgitud üksnes, et „lepingud on poolte vahel lõppenud“, kuid hageja ei ole välja toonud lepingu või lepingute lõppemise kuupäeva ega muid asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kontrollida VÕS § 1132 lg-te 2 ja 3 kohaldamise eelduste täidetust. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale arveid kuni 30.10.2025, mille maksetähtaeg oli 19.11.2025. Seega nähtub hagi enda asjaoludest, et pooltevaheline lepinguline suhe kestis vähemalt 2025. aasta oktoobrini. Kostjale saadeti võlateatis ja hagihoiatused 03.04.2025, 10.07.2025, 17.07.2025, 25.07.2025, 05.08.2025, 24.09.2025 ja 21.10.2025. Arvestades, et hageja esitas kostjale samal ajavahemikul jätkuvalt lepingust tulenevaid arveid, puudub alus järeldada, et leping oleks nende teadete saatmise ajaks lõppenud. Vastupidi, hagiavalduses esitatud asjaolud viitavad sellele, et meeldetuletuskirjade saatmise ajal oli lepinguline suhe jätkuvalt kestmas.
5 (7)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
8.Hagihinnaks on 3769,25 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1837,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 49% ulatuses ning jättis rahuldamata 51% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51% ulatuses hageja kanda.
8.1.Hagilt hinnaga 3769,25 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 222,95 eurot.
8.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 360 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentidega tutvumisele ja kliendiga konsultatsioonile 1 tund ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
8.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 176,40 eurot.
6 (7)
9.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.Kostjal ei ole menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.