Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-26-4115 hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 12.07.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-107898 kinnitati hageja M.I Z.I (uue nimega M.I) ning kostja Z.I vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub Z.I M.I Z.I ülalpidamiseks elatist alates 12.04.201. a kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o 24.08.2034. a) 150 eurot kuus. Kohtumäärus jõustus 09.10.2018. a.

19.02.2026. a esitas B.R Tartu Maakohtule alaealise M.I (endise nimega Z.I, hageja) nimel hagiavalduse Z.I (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja M.I B.R-i ja kostja Z.I ühine laps, sündinud XXX a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi ja lapse kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Kostja ei ole last näinud alates aastast 2017 ja ta ei tunne lapse vastu mingit huvi. Kompromissi määrust kostja juba aastaid ei täida ja kohtutäituri vahendusel on viimase kuue aasta jooksul laekunud hagejale 8 eurot. Võrreldes kompromissi sõlmimisega 2018. aastal on hageja vajadused ja kulud, sh seoses kooliga, oluliselt suurenenud. Hageja ema palk ühes kuus on keskmiselt 1000 eurot ja lisasissetulekuks on lastele makstavad toetused nelja lapse kohta kokku 810 eurot kuus. Hagiavalduses taotletakse, et kohus suurendaks kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab hagejale maksma ja mõistaks kostjalt alates hagi esitamisest välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas.

Kohus võttis hagi 23.02.2026. a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale elektrooniliselt kättetoimetamisportaali kaudu kätte 23.02.2026. a. Seega saabus hagile vastamise tähtaeg 09.03.2026. a. Kostja määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

2-26-4115

Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 27.05.2026. a. Kohtukutse toimetati kostjale elektrooniliselt kättetoimetamisportaali kaudu kätte 22.04.2026. a.

27.05.2026. a kohtuistungil osales hageja seaduslik esindaja, B.R. Kostja, Z.I, istungile ei ilmunud. Kostja ei teavitanud kohut kohtusse ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja seaduslik esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hagejate esindaja täpsustas, et soovib kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas muutuva suurusena. Hageja esindaja täpsustas veel, et tal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last. Hagejale makstakse lapsetoetust 100 eurot kuus ja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb nelja lapse vahel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning võimalik hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule ei ole teada TsMS § 407 lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis tagaseljaotsuse tegemise välistaksid. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja M.I on B.R-i ja kostja Z.I ühine alaealine laps, sündinud XXX a (hetkel seega XXX aastane). Hageja elab emaga. Kostja elab lapsest eraldi ja lapse kasvatamisel ei osale ega lapsega ei suhtle. Tartu Maakohtu 12.07.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-107898 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt tasub kostja hagejale alates 12.04.201. a kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 24.08.2034. a) elatist 150 eurot kuus. Hageja esindaja taotleb hagis, et kohus suurendaks kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistaks alates hagi esitamisest, s.o alates 19.02.2026. a kostjalt hageja kasuks välja elatise seadusel alusel arvutatud miinimumsummas. TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 12). Poolte kompromissi sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 nägi ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrusega oli alates 1. jaanuarist 2018. a kehtestatud kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega oli kompromissi sõlmimise ajal

2-26-4115 miinimumelatis vastavalt siis kehtinud PKS § 101 lg-le 1 ühe lapse kohta 250 eurot kuus. 12.07.2018. a kompromissiga leppisid pooled kokku kostja poolt elatise maksmise 150 eurot kuus ehk alla kehtinud miinimummäära. 01.01.2022. a jõustus PKS muudatus, millega muudeti alaealisele elatise maksmise regulatsiooni. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõiked 3 kuni 7 sätestavad elatise arvutamise reeglid alljärgnevalt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. - Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. - Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Võttes arvesse, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt PHS § 17 lg-le 3 on pere kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus, hageja perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot, mis jaguneb nelja lapse vahel, ja seda, et hageja kostja juures ei viibi, siis kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud elatise suuruseks alates 01.04.2025. a kuni 31.03.2026. a 263,62 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a 280,50 eurot kuus. Seega on elatise miinimum tõusnud võrreldes 2018. aastaga, kui pooled elatise maksmise osas kompromissi sõlmisid. Võib eeldada, et lapse igakuised vajadused on vähemalt kahekordse miinimumelatise suurused ja seega saab järeldada, et hagejate vajadused on suurenenud. Kostja ei ole hagile vastanud ja kohtule ei ole teada PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis õigustaks kostjalt hagejale elatise väljamõistmist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja muudab Tartu Maakohtu 12.07.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-107898 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab hagejale maksma ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 19.02.2026. a kuni 31.03.2026. a 263,62 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 24.08.2034. a) igakuise elatise 280,50 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest, 100/2) – 28,12 (50% lasterikka pere toetusest, mis on jagatud nelja lapse vahel, 225/2/4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutmisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) muutumisele alates lasterikka pere toetuse muutmisele järgnevast kuust.

2-26-4115 Hageja esindaja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta tema ema B.R-i pangakontole ja igakuist elatist tuleb maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 näeb erisusena ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud puhul on tegemist alaealise ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.