Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 22.11.2024, Tallinn 2-22-16314 G.Pi (P) hagi L.Ai (pankrotis; A) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja andmete avaldamise lõpetamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja G.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Jaana Nõgisto Kostja L.A (pankrotis; isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata G.Pi hagi kohustada L.At (pankrotis) lükkama Eesti Rahvaringhäälingu ees ebaõiged faktiväited ja kohustada L.At (pankrotis) esitama Eesti Rahvaringhäälingule avaldus andmete avaldamise lõpetamiseks.
2.Jätta menetluskulud G.Pi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.11.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
G.P (hageja) esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagi L.Ai (pankrotis; kostja) vastu paludes kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama ja esitada avaldus andmete avaldamise lõpetamiseks. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohus jättis 07.06.2023 määrusega pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus kuulutas 15.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18487 kostja pankroti.
3.Hagiavalduse kohaselt ilmus 20.11.2019 ETV eetris saade „Pealtnägija“, mis sisaldas kostja intervjuud. „Pealtnägija“ loo alusel on avaldatud ka venekeelse saate „Инсайт“ saatelõik kostja intervjuuga. Kostja intervjuu alusel on portaalis err.ee avaldatud eestikeelne artikkel („“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“) ja venekeelne artikkel („Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии; tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks). Kostja avaldas intervjuus hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis kahjustavad hageja mainet. Samad andmed sisalduvad intervjuu alusel koostatud eesti- ja venekeelses artiklis. Hageja palus kohustada kostjat valeväited andmete avaldaja (Eesti Rahvusringhääling) ees ümber lükkama. Lisaks palus hageja kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja saadetest hageja kohta avaldatud andmed.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et tema ei ole osa hagis esitatud andmeid avaldanud. Muus osas avaldas kostja õigeid andmeid. Alternatiivselt on tegemist kostja hinnangutega. Portaalis err.ee avaldatud artiklite aluseks ei ole kostja intervjuu, vaid ajakirjanduslik uurimus ja selle käigus tõstatatud küsimused. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: kostja andis ajakirjanikule intervjuu. ETV eetris ilmus 20.11.2019 saade „Pealtnägija“, mis sisaldas intervjuud kostjaga. „Pealtnägija“ loo alusel on avaldatud venekeelse saate „Инсайт“ saatelõik koos kostja intervjuuga; kostja intervjuu alusel on portaalis err.ee avaldatud eestikeelne artikkel („“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 116–119) ja venekeelne artikkel („Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии; tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks (tl 120–123).
7.Hageja selgitas, et kostja avaldas ajakirjanikule antud intervjuus, mis on kajastatud saadetes ja artiklites, hageja mainet kahjustavaid andmeid. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat lükkama andmete avaldaja ees (Eesti Rahvusringhääling) ümber hageja kohta avaldatud andmed. Lisaks palus hageja kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja saadetest hageja kohta avaldatud andmed.
8.Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet: andmete ümberlükkamise nõue ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõue. Hageja saaks nõuda kostjalt meediaväljaande ees andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. VÕS § 1047 lg 4 annab hagejale õiguse nõuda, et kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1055 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047.
9.Hageja selgitas, et saates „Pealtnägija“ on alates 08:00 kuni 8:19 refereeritud kostja väiteid: „Raskustes Peterburi ärimees A, kes sellelt samalt Plt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas teda“ (hagiavalduse p 1.3 teine punkt (1–3). Samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud artiklis “Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 116–119). Venekeelses telesaates ja artiklis käsitletavaid väiteid ei avaldatud.
9.1.Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Hageja vaidlustas andmeid osas, milles kostja olevat öelnud, et „hageja tüssas kostjat“. Kostja selgitas, et ta ei ole viidatud väidet esitanud. Kohus nõustub kostjaga ja märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andmeid – „hageja tüssas kostjat“ – avaldanud. Hagiavalduses tõi hageja välja, et saates on refereeritud kostja väiteid. Sellest nähtub, et kostja ei ole käsitletavat lauset avaldanud, vaid ajakirjanik oli talle edastatud teabe kokku võtnud ja avaldanud oma seisukohta, et hageja tüssas kostjat. Ka kohtule esitatud artiklis on andmed esitatud tekstilõigus, kus artikli autor võtab teavet kokku ja avaldab oma arvamust, et hageja tüssas kostjat. Artikli alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks käsitletavaid andmeid avaldanud. Hageja esitatud ERR õigus- ja teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri ei tõenda, et kostja oleks vaidlusalust väidet öelnud. Hageja tunnistas istungil, et ERR ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus kostja oleks käsitletavaid andmeid öelnud; ERR selgitas, et nad ise tegid sellise järelduse kostja erinevatest väidetest (01.04.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:21 (tl 109–112).
9.2.Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole väidet „hageja tüssas kostjat“ avaldanud. Hageja ei saa nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist ja andmete eemaldamist, mida kostja ei ole avaldanud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse lükata andmed („hageja tüssas kostjat“) ümber, ning esitama andmete avaldajale taotluse eemaldada viidatud andmed saatest „Pealtnägija“ ja artiklist „“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“.
10.Hageja selgitas, et saade „Инсайт“ sisaldab alates 09:06 kuni 09:48 intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Он предоставил в Арбитражный суд Санкт-Петербурга незаконный отчет об оценке этого здания с многократно заниженной ценой от лица той компании, которая выкупила право требования Swedbank. Потом он организовал проведение торгов этими зданиями в контролируемом режиме.“ (tõlge: „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“). Samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud artiklis „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks; tl 120–123). Eestikeelses telesaates ja artiklis käsitletavaid väiteid ei avaldatud.
10.1.Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja järgmist: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku
aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“.
10.2.Kohus on seisukohal, et avaldatud andmed – „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“ – on kostja väärtushinnang. Sellele, et tegemist on kostja hinnanguga hageja tegevusele viitab kasutatud väljend „ebaseaduslik aruanne“. Tegevuse hindamine seaduslikuks või ebaseaduslikuks kajastab isiku subjektiivset arvamust. Kuigi andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, nt kohtusse aruande esitamine, tuleb väidet kui tervikut artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohus leiab, et ka teised väited („aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“) on kostja väärtushinnangud. Hinnates andmeid artikli kontekstis on selge, et kostja avaldas oma subjektiivset arusaama. Kõik kolm väidet on keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida, vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide on ebakohane või mitte.
10.3.Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lükkama andmete avaldaja ees järgmised andmed: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“.
11.Otsustamaks selle üle, kas hagejal on VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt väärtushinnangute avaldamise lõpetamist, tuleb hinnata andmete avaldamise õigusvastasust. VÕS § 1055 lg 1 seab kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude eelduseks vastava tegevuse õigusvastasuse.
11.1.Kohus leiab, et käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad hagejat isikuna, kes ei hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete vahendite kasutamisest. Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks lugema. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-202328, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja Venemaal. Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel tekkinud äritüli. Kohus on seisukohal, et konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada hinnanguid, mis ei pruugi isikule meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Kohus leiab, et arvestades vaidlusaluste hinnangute sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei ületa kohtu arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel.
11.2.Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmete avaldajale (Eesti Rahvusringhääling) taotluse kustutada hinnangud saatest „Инсайт“ ja artiklist „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks).
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalide järgi ei
ole kostja menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
13.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2025. a otsusega nr 2-2216314.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.