Võlgnik X (isikukood XXX), lepinguline esindaja v.adv Tanel Mällas Usaldusisik/pankrotihaldur v.adv Terje Eipre
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kuulutada välja X (XXX) pankrot 29.07.2026 kell 16.00. Nimetada X pankrotihalduriks Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, Pärnu mnt 328-43, 11611 Tallinn; e-post [email protected]; telefon 6270 551). Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.08.2026 kell 10.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt. Kohustada Xt andma võlgniku vanne 25.08.2026 kell 10.00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Algatada X kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jätta menetluskulud võlgnike kanda. Määrata usaldusisiku Terje Eipre tasuks 3167,21 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult Xlt usaldusisiku v.adv Terje Eipre kasuks. X on nimetatud kohustuse osas solidaarvõlgnik Yga (isikukood XXX) vastavalt Harju Maakohtu
29.07.2026 määrusele tsiviilasjas nr xxx. Hüvitada usaldusisikule v.adv Terje Eiprele kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 1104,84 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arvelduskontole nr EE231010220204462227.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.X ja Y (võlgnikud) esitasid 02.06.2026 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikud soovisid avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Terje Eipre.
2.Usaldusisik esitas kohtule võlgnike vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnikud püsivalt maksejõuetud. Võlgnike X ja tema abikaasa Y ühisomandis on 2104/9672 kaasomandi osa kinnisasjast aadressil xxx (registriosa nr xxxxx). Võlgnike osa turuväärtuseks on ekspert hinnanud ligikaudu 52 000 eurot. Muu märkimisväärne vara puudub. Võlgnike sissetulekud on kokku 2251,47 eurot ning arvelduskontode jäägid on kokku 886,22 eurot. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 290 323,68 eurot. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisik esmahinnangul hinnanud tsiviilasjast nr xxx tuleneva märkimisväärse rahalise kohustuse, mis viis võlgniku maksevõime olulise halvenemiseni ning lõpuks maksejõuetuseni. Usaldusisik leiab, et pankrotimenetluses tuleb kontrollida füüsilise isiku nõudeid ja tagasinõuete esitamise võimalusi.
3.Võlausaldaja MP esitas kohtule 22.07.2026 kirjaliku seisukoha, milles palub välja kuulutada võlgnike pankrot, kuid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
4.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
5.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
6.FIMS § 11 lg 5 lähtuvalt, kui abikaasad esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hoolimata ühisest pankrotiavaldusest ja -menetlusest, on mõlemad abikaasad eraldi võlgnikud, kelle maksejõuetus on vajadusel võimalik menetleda eraldi.
7.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
8.Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja usaldusisiku esitatud andmete alusel on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul on abikaasaga vara väärtuses 52 000 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 290 323,68 euro ulatuses (vt ülal, p 2). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.
9.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks v.adv Terje Eipre (PankrS § 31 lg 6).
10.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
11.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
13.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Praeguse seisuga ei ole kohtule teada selliste asjaolude esinemist. Asjaolu, et võlgnike vara- ja võlanimekirjas toodud andmed vajavad kontrollimist, ei välista kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui menetluse kestel peaks selguma mõni FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolu esinemine, on kohtul võimalik FIMS § 49 lg 5 järgi keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
14.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
15.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
16.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
17.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
18.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
19.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
20.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
21.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 189,20 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 2554,20 eurot, koos käibemaksuga 3167,21 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). X on nimetatud kohustuse osas solidaarvõlgnik Yga vastavalt Harju Maakohtu 29.07.2026 määrusele tsiviilasjas nr xxx.
22.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnike pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
23.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
24.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 13,5 tunni eest summas 891 eurot (alustatud pooltunde 27 × 33), s.o koos käibemaksuga 1104,84 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 1104,84 euro ulatuses, usaldusisikule riigi vahenditest.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
25.Kohus on kuulutanud välja võlgnike pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
26.Kohus on algatanud võlgnike kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
27.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.