Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-6248 M.-L. S.e hagi A. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduses ja hagi täienduses toodult elab alaealine laps alaliselt koos isaga alates 20.12.2025. Lapse igapäevane kasvatamine, hooldamine ja ülalpidamiskulude kandmine on peamiselt isa kanda. Hageja palub mõista välja kostjalt alates 01.02.2026 kuni 18.03.2026 476,88 eurot ja alates 19.03.2026 hageja täisealiseks saamiseni elatis hageja kasuks 301,74 eurot kuus. Tagasiulatuv elatis on hageja kasuks 476,88 eurot (veebruari eest 301,74 eurot + märtsi (301,74x18/31) eest 175,14). Veebruar 2026 on arvestatud täiskuuna. Arvutused põhinevad hageja poolt esitatud elatise suurustel ning kehtival miinimumelatise arvestusel. Hageja palub määrata, et elatise summa muutub automaatselt vastavalt seaduses sätestatud miinimumelatise muutumisele. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hageja kasuks igakuist elatist, kandes see iga kuu 10. kuupäevaks hageja esindaja (lapse isa) pangakontole selgitusega „Elatisraha lapsele“

2(5)

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 25.06.2026, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 15.07.2026 kostja hagile vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatise arvutuskäigu kontroll perioodil 01.02.2026 - 18.03.2026: baassumma 282,31 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot (1981*0,03=59,43 eurot, 59,43+282,31=341,74 eurot), millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määrast (341,74 - (80/2) = 301,74 eurot. Tagasiulatuvat elatist nõutakse perioodi eest 01.02.2026 kuni 18.03.2026, mis hõlmab ca 1,5 kuud (veebruar 2026 ja pool märtsi 2026). Hageja kasuks: 301,74 eurot + 175,14 eurot, kokku 476,88. Hageja palub määrata, et elatise summa muutub automaatselt vastavalt seaduses sätestatud miinimumelatise muutumisele. Elatise arvutuskäigu kontroll perioodil 19.03.2026 kuni 31.03.2026: 282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest; 301,74 x 13/31=126,54. 3(5)

Elatise arvutuskäigu kontroll perioodil 01.04.2026 - 31.03.2027: baassumma 295,86 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutopalgast 62,76 eurot (2092*0,03=62,76 eurot). 62,76+295,86=358,62 eurot, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määrast (341,74(80/2)=318,62 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise perioodi eest 01.02.2026 kuni 18.03.2026 ühekordse summana 476,88 eurot (301,74+175,14) ja perioodi 19.03.2026 kuni 31.03.2026 eest 126, 54 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest; 301,74 x 13/31=126,54). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise summas 318,62 eurot (295,86 eurot baassumma + 62,76 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust). Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma hagejale nimetatud elatise kuu 10. kuupäeval hageja seadusliku esindaja (lapse isa) arvelduskontole selgitusega „elatisraha lapsele“. Hagejate taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab hageja suhtes ülalpidamist. Kohus ei märgi hageja seadusliku esindaja arvelduskonto numbrit, kuna arvelduskonto number võib aja jooksul muutuda. Igakuine elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „elatisraha lastele“. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (301,74*9). Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb ülalpidamisasjas jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits 4(5)

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.