lepinguline esindaja Jana Loemaa Kostja X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Moneyzen OÜ hagi Xi vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista Xilt Moneyzen OÜ kasuks välja 17. aprill 2024 Moneyzen OÜ ja Xi vahel sõlmitud laenulepingust nr L241003951 tulenev põhivõlg 4000 eurot, intress 507,74 eurot, haldustasu 14,80 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 141,07 eurot.
3.Mõista Xilt Moneyzen OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (4000 eurot) alates 12. november 2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,06% päevas.
Määrata Moneyzen OÜ OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 595 eurot.
6.Mõista Xilt Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 595 eurot.
7.X peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada Xile tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Moneyzen OÜ (hageja) esitas 20. september 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xilt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis 8. november 2024 määrusega nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus edastas 30. jaanuaril 2025 asja kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 11. november 2024 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. aprill 2024 laenulepingu nr L241003951. Laenusummaks oli 4000 eurot. Laen koos intressidega tuli tagastada igakuiste osamaksetega 15. kuupäevaks vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt on intressimääraks 32,07% aastas ning krediidi kulukuse määraks 43,63%. Kostja maksegraafikujärgseid tagasimakseid teinud ei ole. Seega on kostja jätnud tasumata 15. aprill 2024 kuni 15. august 2024 osamaksed, millest tulenevalt edastas krediidiandja kostjale 26. august 2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 12. september 2024.
Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks kontrolliti kostja regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu-ja Tolliameti andmebaasist ja analüüsiti kostja konto väljavõtteid ning tehti kindlaks, et kostjal puuduvad maksehäired. Kostja keskmise sissetulekuna arvestati 1654,73 eurot (töötasu 1393,46 eurot ja Tervisekassa tehtud maksed 216,27 eurot). Laenukohustusteks oli 513,74 eurot. Majapidamiskuludeks arvestas hageja 624 eurot. Vaba rahavoog oli seega 516,56 eurot. Saadud laenu kuumakse oli 183,55 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud. Kuna kostja osamakseid tasunud ei ole, palub hageja välja mõista põhivõlgnevuse 4000 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata intressiosamaksed 15. aprill 2024 kuni 15. august 2024 kokku 415,61 eurot. Lisandub ka intress perioodi 16. august 2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 12. september 2024 eest 92,13 eurot. Kokku on hageja intressinõue 507,74 eurot. Kostjal on tasumata lepingus kokku lepitud igakuine haldustasu 3 eurot kuus perioodil 15. aprill 2024 kuni 15. august 2024 kokku 12 eurot. Lisandub haldustasu 2,80 eurot perioodi 16. august 2024 kuni 12. september 2024 eest. Kokku on haldustasunõue 14,80 eurot. Hageja on edastanud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju lepingu kehtivuse ajal 24. mai 2024 ja 24. juuni 2024 (eelnevalt on edastatud tasuta kirjad), mille eest nõuab vastavalt lepingus kokku lepitule sissenõudmiskulusid 10 eurot. Hageja nõuab viivist iga tasumata põhiosamakse ja haldustasumakse osas (15. mai 2024 – 15. august 2024) kuni lepingu ülesütlemiseni (12. september 2024) määras 0,06% päevas kokku 13,87 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist arvestab hageja viivist tasumata põhiosa summalt (4000 eurot) perioodi 20. september 2024 – 11. november 2024 (hagi esitamiseni) osas määras 0,06% päevas kokku 127,20 eurot. Kokku on viivise nõue 141,07 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja viivise põhivõlgnevuselt määras 0,06% päevas alates 12. november 2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 595 eurot.
3.Kohus võttis hagi 13. november 2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress (kehtetu alates 27. aprill 2025). Maksekäsu kiirmenetluses on kostja viimasele elukoha aadressile dokumendid edastatud, kuid need on kohtule tagastatud. Kostja lisa-aadressite osas on maksekäsu kiirmenetluses tuvastatud, et kostja seal ei ela. Maksekäsu kiirmenetluses on Politsei- ja Piirivalveamet vastanud, et neil puuduvad andmed kostja asukoha kohta. Kohus on edastanud dokumendid teadaolevatele e-posti aadressitele, kuid kostja kohtule vastanud ei ole. Samuti edastas kohus dokumendid 20. veebruaril 2025 Aserbaidžaani teadaolevale kostja aadressile, kuid käesolevaks ei ole kohtuni jõudnud teavet dokumentide kättetoimetamise osas. Kohtu hinnangul on saatmisest möödunud pikk aeg ning ei ole mõistlik enam kättetoimetamise osas teavet oodata. Tuleb eeldada, et Aserbaidžaani ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada. Kohus helistas ka teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga ühendust ei saanud. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui 1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.
menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 257-258). Teadaanne avaldati 25. mai 2026 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 10. juuni 2026. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 25. juuni 2026, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (VÕS § 4062 lg 1). Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hageja poolt ja veendus selles, et hageja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Seega on hageja kohtu hinnangul täitnud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustust nõuetekohase hoolsusega (VÕS § 4034 lg 1 ja 2).
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 595 eurot, so riigilõiv. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 595 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused −
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.