2-25-17439/29 - Muud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

eurot. XXX OÜ vastas, et ei jätka maksejõuetusmenetluses esitatud nõude tunnustamise taotlemist. XXX AS ja XXX OÜ esitasid seisukoha, et nad on krediidi andmisel järginud VTL põhimõtteid. Koos seisukohaga esitati ka lisadokumendid, mida võlausaldajad on kontrolli käigus analüüsinud. Usaldusisik jõudis järeldusele, et ümberkujundamise kavas tuleb nende võlausaldajate nõudena arvesse võtta ümberarvestatud nõue. Juba enne kava koostamist teatasid XXX AS ja XXX AS, et nende ümberarvestatud nõue on 0 eurot. XXX ei ole sisuliselt vastanud ning ümberarvestatud nõuet esitanud. Usaldusisik loeb sellest tulenevalt, et VTL põhimõtteid ei ole järgitud ning ümberarvestatud nõue on 0 eurot. Kuna FiMS ei reguleeri sellist olukorda, et võlausaldajad faktiliselt teatavad, et nõue on ümberarvestamisel null või siis ei jätka nõude tunnustamise taotlemist, siis kajastas usaldusisik need võlausaldajad II ümberkujundamise kavas nõudega 0 eurot. Neist andmetest lähtuvalt koostas usaldusisik II võlgade ümberkujundamise kava ja kooskõlastas selle võlgnikuga. Võlgnik esitas arvamuse, et usaldusisiku tasu on liiga suur. Usaldusisik saatis II ümberkujundamise kava võlausaldajatele seisukohtade avaldamiseks ning määras tähtajaks 15.07.2026. Sisuliselt on seisukoha esitanud XXX AS ja XXX OÜ. Lisaks on kava kättesaamist on kinnitanud XXX AS, XXX. XXX AS ja XXX OÜ kavaga (ümberarvestatud nõudega) ei nõustunud. Seega saab kohus kava kinnitada vastavalt FiMS § 26 lg 3. Usaldusisik on seisukohal, et ühtegi võlausaldajat ei ole kava koostamisel ilma mõjuva põhjuseta eelistatud. Kava on koostatud põhimõttel, et võlgnik tasub igakuiselt võlausaldajatele kokku 200 eurot kuni kohustuste täieliku täitmiseni. Maksejõuetuse menetluse ajal, sh ümberkujundamise kava koostamise ajal täiendavaid intresse ja viiviseid ei arvestata. Võlgnik hakkab kava täitma alates 15.10.2026. Enne seda tasub võlgnik usaldusisiku tasu osa, mida ei tasuta kohtu deposiiti kantud vahendite arvelt. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlgnik võtab endale kohustuse tasuda hiljemalt 15.09.2029 võlausaldajate makseid vastavalt kavale, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine ja tema kohustustest vabastamise menetlus kolme aasta jooksul.

1) Võlausaldaja XXX AS nõue, 20.01.2023 sõlmitud krediitkaardileping nr XXX, milles krediidisaajale on väljastatud krediidilimiit 2 000 eurot, intressiga 16.9% aastas, perioodiga 10.02.2026; 13.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, milles krediidisaajale on väljastatud krediidisumma 6 000 eurot, intressiga 18.9% aastas, perioodiga 05.11.2029; 08.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX, milles krediidisaajale on väljastatud krediidisumma 14 000 eurot, intressiga 12.4% aastas, perioodiga 15.01.2027. Lepingud on lõpetatud ennetähtaegselt poolte kokkuleppel notariaalse võlatunnistuse sõlmimisega 28.04.2025 notar Jaan Hargi juures kogu nõude jäägiga 3 (lepingut kokku) 14 571.96 eurot. 30.10.2025 seisuga on nõude jääk (3 lepingu peale kokku) 13 271.96 eurot. Võlausaldaja on kõigi kolme lepingu puhul toonud välja läbi viidud krediidivõimelisuse kontrolli üksikasjad ja jõudnud järeldusele, et nad on VTL põhimõtteid järginud. Samas on võlausaldaja teostanud nõuete ümberarvestused. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on võlausaldaja selgitanud, et võttis aluseks võlgniku poolt laenutaotlustes esitatud töötasu ja kohustused, arvestatud on 2 ülalpeetavaga. Keskmist tulu kontrolliti Maksu- ja Tolliameti kaudu, finantskohustustele lisas võlausaldaja elatusmiinimumi/majapidamiskulud. Võlausaldaja on kontrollinud võlgniku arvelduskonto väljavõtteid. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oli võimeline võetud kohustusi täitma. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja selgitustega ning jääb seisukohale, et võlausaldaja ei ole lepingute sõlmimisel piisava hoolsusega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kuigi võlausaldaja on kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtteid, siis üksnes kolme kuu andmete analüüs ei anna piisavat ülevaadet võlgniku regulaarsetest kuludest ja tuludest. Tavapärane oleks arvesse võtta kuue kuu andmed, minimaalselt nelja kuu andmed. Kõikide lepingute puhul on sissetuleku arvestamisel arvesse võetud nii peretoetus ja võlgniku lapse sotsiaaltoetus, sh ka D. I. sotsiaaltoetus (138,08 eurot) ja peretoetus (120 eurot). Usaldusisik on seisukohal, et lapsele määratud sotsiaaltoetust ei tohiks kindlasti arvestada võlgniku regulaarse sissetuleku hulka (toetust vajava isiku kulud on suuremad kui tavapärasel isikul, kui see arvestada sissetuleku hulka tuleks selle ulatuses suurendada ka elatusmiinimumi ja need summad tasaarvestaks teineteist). Samal seisukohal on ka Tartu Ringkonnakohus 30.04.2025 lahendis 2-246738. Usaldusisik on seisukohal, et kõigi kolme lepingu puhul ei ole järgitud seda, et võlgnikule koos kahe ülalpeetavaga jääks igapäevaseks toimetulekuks elatusmiinimum, millele lisandub iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalka. Võlgnikule jäävad summad on oluliselt väiksemad. Näiteks, 08.12.2021 lepinguga seoses jäi võlgnikule koos kahe ülalpeetavaga igapäevasteks muudeks väljaminekuteks kõigest 289 eurot, mis on rohkem kui kaks korda vähem, kui riiklikult arvestatud elatusmiinimum pluss 1/3 alampalka iga ülalpeetava kohta (arvestuslikult oli see 2021.a. detsembris 609,81 eurot). Ümberkujundamiskavas tuleb lepingust XXX tuleneva nõudena arvesse võtta võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõue 1496,64 eurot. 13.01.2023 lepingust tulenevalt jäi võlgnikule koos kahe ülalpeetavaga igapäevasteks muudeks väljaminekuteks kõigest 657,45 eurot, mis on vähem, kui riiklikult arvestatud elatusmiinimum pluss 1/3 alampalka iga ülalpeetava kohta (arvestuslikult oli see 2023.a. jaanuaris 716,90 eurot). Krediidimaksete koormus moodustas 877,55 eurot, mis on rohkem, kui võlgnikule igapäevasteks kuludeks jääv summa. Ümberkujundamiskavas tuleb lepingust XXX tuleneva nõudena arvesse võtta võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõue 2542,62 eurot. Analoogne on olukord ka seoses 20.01.2023 lepinguga. Võlgniku keskmiseks sissetulekuks on märgitud 1535 eurot, krediidimaksete koormus moodustab 930 eurot ning võlgnikule koos kahe ülalpeetavaga muude kulude katteks kõigest 605 eurot, mis on oluliselt vähem kui riigi poolt arvestuslikult ettenähtud 716,90 eurot. Ümberkujundamiskavas tuleb lepingust XXX tuleneva nõudena arvesse võtta võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõue 997,18 eurot. Usaldusisik korrigeerib XXX AS nõuet kavas ning see kuulub tasumisele võlausaldaja enda poolt ümberarvestatud summas 5036,44 eurot (1496,64+2542,62+997,18). Võlausaldaja esitas 02.07.2026 täiendava seisukoha, milles ei nõustunud usaldusisiku vastuväitega ja palus usaldusisikul lähtuda ümberkujundamise kava koostamisel võlausaldaja esitatud nõuetest. Võlausaldaja jääb jätkuvalt seisukohale, et on laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Oluline on ka see, et võlgnik suutis üle 2 aasta täita krediidilepingut, mis kinnitab tema krediidivõimelisust. Kohus peab nõuet korrigeeritud ulatuses põhjendatuks. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja ei ole lepingute sõlmimisel järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. 6(12)

2) Võlausaldaja XXX OÜ nõue, 01.09.2022 sõlmitud korduvkasutatav krediidilimiidi leping nr XXX krediidilimiidiga 2 000 eurot. Võlausaldaja on teinud võlgnikule 7 krediidi väljamakset kokku summas 1 840 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajale tagasimakseid kokku summas 1 826,21 eurot, 943,77 eurot arvestatud põhinõude katteks ning 882,44 eurot intressi katteks. Võlgniku tehtud tagasimaksega pole kaetud muid lepinguga seotud rahalisi kohustusi (nt Lepingu sõlmimise lepingutasu jms). Võlausaldaja vastusest ei selgu, millise perioodi ja milliseid võlgniku tulusid ja kulusid analüüsiti. Võlausaldaja on välja toonud, et võlgniku keskmise tuluna võeti arvesse 1400 eurot, olemasolevate krediidimaksete suurusena 400 ja muude majapidamiskuludena 440 eurot. Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja saadud tulemusega (arvesse võetud tulu ja kulu summadega). Usaldusisiku poolt võlgniku arvelduskontode väljamineku põhjal arvestatud keskmine sissetuleku summa laenulepingu sõlmimisele eelneval nelja kuu (mai-august 2022) põhjal on suurusjärgult sama, mis võlausaldaja poolt arvesse võetud 1400 eurot, sh ka D. I. sotsiaaltoetus (138,08 eurot) ja peretoetus (120 eurot). Usaldusisik on seisukohal, et lapsele määratud sotsiaaltoetust ei tohiks kindlasti arvestada võlgniku regulaarse sissetuleku hulka (toetust vajava isiku kulud on suuremad kui tavapärasel isikul, kui see arvestada sissetuleku hulka, tuleks selle ulatuses suurendada ka elatusmiinimumi ja need summad tasaarvestaks teineteist). Samal seisukohal on Tartu Ringkonnakohus 30.04.2025 lahendis 2-24-6738. Seega oleks keskmise sissetuleku arvutamisel tulemus nende summade võrra väiksem, st (1400-138-120=) 1142 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Riigi poole kehtestatud põhimõtete kohaselt peaks võlgnikule kahe ülalpeetavaga jääma igapäevaseks toimetulekuks elatusmiinimum millele lisandub iga ülalpeetava kohta 1/3 alampalka. 2022 aasta septembris seega minimaalselt 669,57 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlausaldaja arvestab väiksema summaga, peab ta väga isikustades põhjendama, miks krediidiandja arvates konkreetne võlgnik peaks läbi saama väiksema summaga. Võttes arvesse arvestusliku keskmise sissetuleku 1142 eurot ja minimaalsed elamiskulud võlgniku ja kahe ülalpeetava kohta, siis jääb krediidimaksete teenindamiseks järgi (1142-669,57=) 472,43 eurot. Usaldusisik on võlgniku arvelduskonto väljavõtte põhjal arvestanud, et võlgniku keskmised krediidimaksete kulud perioodil mai-august 2022 olid aga juba 580 eurot kuus. Seega võlgnikul ei olnud laenude teenindamiseks mõistlikult vaba raha. Ümberkujundamiskavas tuleb lepingust tuleneva nõudena arvesse võtta võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõue 108,83 eurot. Usaldusisik korrigeerib XXX OÜ nõuet kavas ning see kuulub tasumisele summas 108,83 eurot. Võlausaldaja esitas 10.07.2026 seisukoha, milles ei nõustunud usaldusisiku seisukohtadega, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid teabe saamise ja krediidivõimelisuse hindamise kohustusi. Usaldusisiku seisukoht, et peretoetusi ei tohi krediidivõimelisuse hindamisel sissetulekuna arvesse võtta, ei tulene KAVS § 49 regulatsioonist. Usaldusisik on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2025 lahendile tsiviilasjas nr 2-24-6738. Võlausaldaja märgib, et tegemist on üksikjuhtumi lahendiga, mis ei ole teistele kohtutele siduv. Võlausaldaja on endiselt seisukohal, et ta on võlgniku krediidivõimelisust korrektselt hinnanud, tegutsenud heas usus ning täitnud seadusest ja käsiraamatust tulenevaid nõudeid piisavas ulatuses ja hoolsusega. Kui võlgnik esitas laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid, siis on ta rikkunud seadusest tulenevat teavitamiskohustust. Seega palub võlausaldaja hinnata olukorda ja mitte alusetult sanktsioneerida võlausaldajat, kes on oma kohustused täitnud ning krediidivõimelisust hinnanud vastavalt seaduses sätestatule. Kohus peab nõuet korrigeeritud ulatuses põhjendatuks. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et Tartu Ringkonnakohtu lahend ei ole teistele kohtutele siduv – kuna tegemist on esimese astme kohtu suhtes kõrgema astme kohtu lahendiga, mis on jõustunud, siis on ringkonnakohtu seisukoht esimese astme kohtule siduv.

Käesoleval juhul on 6-st võlausaldajast 2, so XXX AS ja XXX OÜ esitanud seisukoha kavaga mittenõustumise kohta; 2 võlausaldajat, so XXX AS ja XXX AS on märkinud ümberarvestuse tulemusena nõuete summaks 0,00 eurot, 1 võlausaldaja, so XXX OÜ loobus nõude esitamisest ning 1 võlausaldaja, so XXX ei esitanud 20.07.2026 kava osas seisukohta, seega võib lugeda, et ta on kavaga kas nõustunud või moodustab tema nõude summa 0,00 eurot. 02.07.2026 kavaga mittenõustunud võlausaldajate nõuete kogusumma moodustas esialgselt kokku 14 199,09 eurot, sh põhinõuded 13 468,59 eurot ja kõrvalnõuded 730,90 eurot. Kavaga mittenõustunud võlausaldajate nõuete kogusumma 20.07.2026 kavas moodustab kokku 5145,27 eurot. Neljal võlausaldajal nõue puudub. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes FiMS § 26 lg 3 p 1 on kohus seisukohal, et K. F. võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitada. Kava kinnitamisel FiMS § 26 lg 3 p 1 korral hindab kohus ka seda, kui suures ulatuses oleks vastuväite esitanud võlausaldajate nõuet võimalik rahuldada pankrotimenetluses. Usaldusisik on teostanud kava esitamisel võrdluse pankrotimenetlusega ning leiab, et võlgade ümberkujundamise menetlus oleks hinnanguliselt võlausaldajatele rahaliselt kasulikum, kui pankrotimenetlus (juhul kui võlgniku sissetulek kolme aasta jooksul märkimisväärselt ei suurene). Vara, mida pankrotimenetluses võõrandada, puudub. Pankrotimenetlusega lisanduvad menetluskulud, mis on kindlasti suuremad kui võlgade ümberkujundamise menetluses (nt halduritasu arvestamisel lähtutakse vara väärtusest). Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Eeltoodust tulenevalt, pankrotimenetlusega võrreldes ei ole vastuväite esitanud võlausaldajate XXX AS ja XXX OÜ nõuete rahuldamine oluliselt väiksemas ulatuses kui üldse. Kohus nõustub usaldusisiku selgitusega, et kui võlgnik võtab endale kohustuse tasuda hiljemalt 15.11.2028 võlausaldajate makseid vastavalt kavale, siis on see võlausaldajate huvides rohkem, kui võlgniku pankroti väljakuulutamine ja tema kohustustest vabastamise menetlus kolme aasta jooksul.

07.07.2026 kirjas palus kohus usaldusisikul täpsustada 05.07.2026 esitatud tasutaotlust. Usaldusisik esitas tasutaotluse täpsustuse 20.07.2026, mille kohaselt on usaldusisiku tasu ja kulude arvestus järgmine: Usaldusisiku nõusolek, usaldusisiku nimetamise määruse vastuvõtmine e-toimikust, menetluse materjalidega tutvumine – 0,5 tundi; Krediidiasutustele ja liisingfirmadele järelpärimiste koostamine ja saatmine – 0,65 tundi; Internetipäringud võlgniku kohta: Äriregister, Rahvastikuregister, Kinnistusraamat, Maksuvõlad, Relvaregister, muud elektroonilised registrid, võlgniku kohta avaldatud avalik info – 0,5 tundi; Ametiasutustele järelpärimiste koostamine (Transpordiamet, Täitemenetluse register, Ehitisregister jms) ja saatmine – 0,5 tundi; Maksu- ja Tolliametile päringu saatmine, esitatud infoga tutvumine, võlgniku tuludeklaratsioonidega tutvumine – 0,25 tundi; Võlgnikule päringu, korduva päringu ja täpsustavate päringute edastamine, suhtlemine võlgniku ja tema esindajaga telefoni teel, saadetud vastuste ja andmetega tutvumine – 0,5 tundi; Võlgniku esitatud võlanimekirjas toodud kreeditoridele päringute ja täpsustavate päringute koostamine ja edastamine, vastustega tutvumine – 0,75 tundi; Töötamine võlgniku pangakontode väljavõtetega, päringute vastustega, maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamine, võimalike tagasivõidetavate tehingute ja vallasvara väljaselgitamine – 1,10 tundi; Muude andmete kogumine, võrdlemine, analüüsimine. Usaldusisiku aruande koostamine, kohustuste nimekirja ja varanimekirja koostamine, kohtuistungist osavõtt – 3,85 tundi. Kokku 8,6 tundi, tunnitasu 155 eurot, s.o kokku 1333 eurot, koos käibemaksuga 1652,92 eurot. Usaldusisik koostas 05.04.2026 I võlgade ümberkujundamise kava, mille kohustuslik element on ka usaldusisiku tasu kalkulatsioon. s.o veebruar 2026 - nõuetega täiendav tutvumine, võimalikud vastuväited – 0,30 tundi, tasu suurus 46,50 eurot; september jooksvalt – kirjavahetus võlausaldajatega – 0,45 tundi, tasu suurus 69,75 eurot; jooksvalt – kirjavahetus ja muu suhtlus võlgnikuga 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot ning 18.09.2025 – ümberkujundamiste kava arvutuste koostamine 4,2 tundi, tasu suurus 651 eurot. Ümberkujundamise kavas toodud tasu taotluse seisuga oli 999,94 eurot (sh käibemaks). Pärast seda on usaldusisiku tegevused esialgse ümberkujundamise kavaga seonduvalt olnud järgnevad: Võlausaldajate vastuste koondamine, arvutused – 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot ning ümberkujundamise kava kinnitamise taotluse koostamine – 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot; kokku 96,10 eurot (21.04.2026 tasutaotluse täpsustus, sh käibemaks). Usaldusisik esitas 20.07.2026 II võlgade ümberkujundamise kava, mille kohaselt oli kalkulatsioon alljärgnev: s.o veebruar 2026 - nõuetega täiendav tutvumine, võimalikud vastuväited – 0,30 tundi, tasu suurus 46,50 eurot; september jooksvalt – kirjavahetus võlausaldajatega – 0,45 tundi, tasu suurus 69,75 eurot; jooksvalt – kirjavahetus ja muu suhtlus võlgnikuga 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot; 18.09.2025 – ümberkujundamiste kava arvutuste koostamine 4,2 tundi, tasu suurus 651 eurot; 02.04.2026 – võlausaldajate vastuste koondamine, arvutused – 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot; 05.05.2026 – ümberkujundamise kava kinnituse taotluse koostamine – 0,25 tundi, tasu suurus 38,75 eurot; aprill-mai 2026 - täiendav VTL põhimõtete kontroll, suhtlus võlausaldajate ja võlgnikuga, analüüsi ja kokkuvõtete koostamine – 5,25 tundi, tasu suurus 813,75 eurot; 16.06.2026 – uue võlgade ümberkujundamise kava koostamine – 0,75 eurot, tasu suurus 116,25 eurot. II ümberkujundamise kavas toodud tasu taotluse seisuga oli 2248,74 eurot (sh käibemaks). Pärast seda on usaldusisiku tegevused II ümberkujundamise kavaga seonduvalt olnud järgnevad: usaldusisik saatis II võlgade ümberkujundamise kava võlausaldajatele hääletamiseks; koondas vastused ja koostas kohtule taotluse II kava kinnitamiseks – 1,5 tundi, tasu suurus 232,50 eurot. Tunnitasu 155 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kokku usaldusisiku tasu perioodi eest pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist seega 883,50+930+232,50=2537,04 eurot (13,2 tundi*155 eurot, tasusumma sisaldab käibemaksu). Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks perioodi eest maksejõuetuse menetluse algatamine kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine vastavalt 20.07.2026 esitatud taotlusele 1652,92 eurot (sh käibemaks) ning perioodi eest võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine kuni käesoleva taotluse esitamine 2537,04 eurot (sh käibemaks), kokku 4189,96 eurot (sh käibemaks) ja määrata see väljamaksmiseks võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud vahendite arvelt, ülejäänud osas mõista välja võlgnikult. 10(12)

27.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. 2025.a. on TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär 886 eurot (kehtis kuni 31.03.2026), alates 01.04.2026 on töötasu alammäär 946 eurot. Seega on 1/5 TLS § 29 g 5 alusel kehtestatud alammäärast kuni 31.03.2026 177,20 eurot (886/5) ning alates 01.04.2026 189,20 eurot (946/5). Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu (kokku 21,80 tundi) on põhjendatud osaliselt. Samas on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 155 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (177,20 eurot ja 189,20 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades usaldusisiku kohustusi, maksejõuetusmenetluses tehtuid toiminguid, maksejõuetusmenetluse mahtu ja keerukust (6 võlausaldajat ja 6 nõuet), leiab kohus, et usaldusisiku taotlus usaldusisiku tasu määramiseks on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus määrab usaldusisiku tasuks kokku 3296,23 eurot (17,15 töötundi *155 eurot, tasusumma sisaldab käibemaksu), s.o 1652,92 eurot (sh käibemaks) maksejõuetuse menetluse algatamisest kuni võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseni ja 1643,31 eurot (sh käibemaks) võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni ümberkujundamise kava esitamiseni. Kohus jätab rahuldamata tasutaotluse 4,65 tunni, so 893,73 euro (sh käibemaks) ulatuses toimingute eest, mille teostamise ajaks on märgitud „september jooksvalt“ (0,45 tundi) ja „18.09.2025“ (4,2 tundi), kuna maksejõuetusavaldus esitati kohtule alles 16.10.2025, seega ei saanud usaldusisik 2025. aasta septembris mingeid käeoleva menetlusega seotud toiminguid teha. 07.07.2026 kirjas kohus pööras usaldusisiku tähelepanu asjaolule, et taotlus sisaldab toiminguid, mis olid tehtud enne avalduse esitamist kohtule. FiMS § 54 lg 9 kohaselt võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Autente Menetlusteenused on alates 02.12.2025 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Kui usaldusisik on käibemaksukohustuslane, siis tema tasu arvestatakse käibemaksuga. Kohus määrab usaldusisiku tasude väljamaksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Autente Menetlusteenused OÜ, registrikood 12660302, arvelduskonto XXX). Võlgnik tasus deposiidimaksed kogusummas 2800 eurot (08.12.2025 – 467 eurot, 05.01.2026 – 467 eurot, 06.02.2026 – 467 eurot, 05.03.2026 – 467 eurot, 08.04.2026 – 467 eurot ja 07.05.2026 – 465 eurot). Kohus määrab 2800 euro suuruse tasu välja maksta võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel kohtu deposiiti tasutud summadest. Kuna kohus määras käesoleva määrusega usaldusisiku tasuks 3296,23 eurot ja võlgnik on tasunud deposiidimakseid kokku 2800 eurot, määratakse võlgnikule tähtaeg tasumata osa – 496,23 eurot tasumiseks hiljemalt 15.09.2026. Kohtule tuleb esitada deposiidi tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad kontrollida selle tasumist elektrooniliselt. Ülejäänud summa (496,23 eurot) makstakse usaldusisikule välja eraldi määrusega pärast seda, kui võlgnik on nimetatud summa kohtule tasunud. Kohus hoiatab võlgnikku, et FiMS § 41 lg 2 p 7 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11(12)

Muud

Lahendi andmed

Avaliku sektori dokumendid

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

XXX AS

XXX AS

XXX OÜ

XXX OÜ

XXX AS

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED