lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-127067/9

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 17.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-25-127067/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.07.2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-127067

Tsiviilasi

S.Z-i hagi T.S-i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2783,18 eurot Hageja (laps): S.Z (isikukood XXX ); Hageja seaduslik esindaja (ema): K.H (isikukood

XXX );

Kostja (isa): T.S (isikukood XXX ).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada S.Z-i hagi T.S-i vastu. Mõista P. S.Z T.S-i kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 09.11.2024 kuni 08.11.2025 eest kokku summas 1670 eurot 52 senti. Mõista P. S.Z T.S-i kasuks välja elatis perioodi 09.11.2025 kuni 31.07.2026 eest kokku summas 2702 eurot 72 senti, millest kuulub mahaarvamisele T.S-i poolt kõnealusel perioodil S.Z-i kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga tasutud elatis. Mõista P. S.Z T.S-i kasuks alates 1. augustist 2026 kuni S.Z-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 318 eurot 62 senti [295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada T.S-i tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 S.Z-i kasuks väljamõistetud elatis K.H pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „S.Z-i elatis 09.11.2024 kuni 31.07.2026“. Kohustada T.S-i tasuma S.Z-i kasuks kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud igakuist elatist K.H pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks selgitusega "S.Z-i elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus pooltele kätte.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 27.08.20262-26-13404/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.08.20262-26-231/33Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.08.20262-25-10038/30Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 21.08.20262-26-10613/15

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD

S.Z (edaspidi ka laps või hageja) esitas 09.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.S-i (edaspidi ka lapse isa või kostja) vastu 301,74 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 10.11.2025 võlgnikule makseettepaneku. Kuivõrd T.S esitas 28.11.2025 nõudele vastuväite, siis lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 12.12.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-127067 maksekäsu kiirmenetluse T.S-i vastu ja andis asja üle menetlemiseks Tartu Maakohtule.

S.Z esitas sama tsiviilasja raames 21.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.S-i vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 09.11.2024 kuni elatishagi esitamiseni 08.11.2025 välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud elatis summas 157 eurot kuus, ning alates elatishagi esitamisest 09.11.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni samuti PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel ning viibib isaga keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Kostja kui lapsest lahus elav vanem on tasunud 30.05.2017 sõlmitud elatiskokkuleppe alusel hagejale elatist 157 eurot kuus, kuid selle kokkuleppe kehtivus sai läbi 31.01.2022. Hageja soovib saada kostjalt elatist PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummääras.

Kohus võttis hagi 04.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostja kinnitas 26.03.2026 kirjaga hagimaterjalide kättesaamist ja teatas, et jääb menetluses kiirmenetluse juurde ning palub arvestada tema poolt varasemalt esitatud vastuse ja tõenditega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtu hinnangul on hageja haginõue kostjalt PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub hagiavaldus rahuldamisele.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

Kohus tuvastas rahvastikuregistri järgi, et kostja on hageja isa. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab igapäevaselt ema juures. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ela koos hagejaga ega ole osalenud hageja igapäevasel ülalpidamisel. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Lapse ema kinnitusel laekub lapsetoetus summas 80 eurot kuus tema kontole. Ema väitel viibib laps isa juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Isa ei ole ei kohtumenetluses ega maksekäsu kiirmenetluses vastupidist väitnud ega tõendanud. Asjaolu, et isa soovib lapsega teistsugust suhtluskorda, ei anna alust arvestada seda PKS § 101 lg 6 alusel miinimumelatise vähendamisel. Juhul, kui pärast elatise välja mõistmist peaks vastav asjaolu muutuma ning laps on aasta lõikes viibinud vanemate vahel sõlmitud suhtluskorra alusel isa juures keskmiselt rohkem kui 6 ööpäeva ühes kuus, on isal õigus taotleda emalt elatise kokkuleppelist vähendamist või kokkuleppe mittesaavutamisel elatise vähendamist kohtu kaudu.

Kohtule arusaadavalt puudub lapse ema ja isa vahel vaidlus, et lapse isa on tasunud lapsele 30.05.2017 sõlmitud elatiskokkuleppe (dtl 65-67) alusel elatist 157 eurot kuus. Elatiskokkuleppest nähtuvalt kehtis see kuni 31.01.2022 ning kuivõrd kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et selle kehtivust oleks pikendatud, siis nõustub kohus lapse ema seisukohaga, et kostja ei saa pärast 31.01.2022 tugineda elatise suuruse määramisel elatiskokkuleppele. Sellest tulenevalt oli kostja alates 01.02.2022 kohustatud tasuma hagejale elatist PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras.

10.Kostja on maksekäsu kiirmenetluses leidnud, et tema puhul tuleks seadusjärgset miinimumelatist vähendada, sest tema sissetulek on suurusjärgus 900-1000 eurot kuus ning lisaks peab ta tasuma igakuist elatist summas 180 eurot ka oma teisele lapsele. Vastavalt PKS § 102 lg 2 III lausele võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa vaid mõjuval põhjusel, milleks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et lapsevanema ebapiisav sissetulek ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise. Lapsevanem on kohustatud enda lapse ülalpidamise nimel pingutama ja tegema endast kõik oleneva, et tagada oma lapsele ülalpidamine vähemalt PKS §-s 101 sätestatud miinimumulatuses. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal on osaline või puuduv töövõime, mis takistaks tal füüsiliselt (rohkem) sissetulekut teenida. Lisaks ei pea kohus kostja väiteid ebapiisava sissetuleku kohta ka eluliselt usutavateks, kuivõrd hagile lisatud kostja sotsiaalmeedia väljavõtetest nähtuvad kostja erinevad välisreisid kaugetesse riikidesse. Sellest järeldab kohus, et kostjal on tegelikult piisavalt rahalisi vahendeid. Lisaks ei ole kostja tõendanud ega põhistanud, et tema täisealine tütar Eliise-Lisete T.S, kellele kostja tasub elatist 180 eurot

kuus, osutuks hagejale elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust lähtuvalt ei leidnud kohtu hinnangul tuvastamist, et kostja puhul esineks mõjuv põhjus vähendada hagejale väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

11.Hageja on kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 09.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2025 lapse kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud elatis 157 eurot kuus. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 09.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2025 lubatav ja õiguspärane.
12.Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.
13.Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 09.11.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus ning perioodil 01.04.2025 kuni 08.11.2025 301,74 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja kasuks välja arvutatav elatis perioodi 09.11.2024 kuni 08.11.2025 eest kokku 3554,52 eurot [211€ (nov.24) + 287,72€ (dets.24) + 287,72€ (jaan.25) + 287,72€ (veebr.25) + 287,72€ (märts25) + 301,74€ (apr.25) + 301,74€ (mai25) + 301,74€ (juuni25) + 301,74€ (juuli25) + 301,74€ (aug.25) + 301,74€ (sept.25) + 301,74€ (okt.25) + 80,46€ (nov.25)]. Võttes arvesse, et kostja on kõnealusel perioodil tasunud hageja ülalpidamiseks elatist kokku 1884 eurot (157€ x 12), siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise perioodi 09.11.2024 kuni 08.11.2025 eest kokku summas 1670,52 eurot (3554,52€ - 1884€).
14.Lisaks on hageja kohtule esitatud hagis taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt alates 09.11.2025 (s.o hagiavalduse kohtule esitamisest) kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, siis on käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga muutunud sissenõutavaks ka 2026.a juulikuu elatis. Sellest lähtuvalt määrab kohus esmalt kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise perioodi 09.11.2025 kuni 31.07.2026 eest. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis perioodil 09.11.2025 kuni 31.03.2026 301,74 eurot kuus ning alates 01.04.2026 318,62 eurot kuus. Seda arvesse võttes moodustab PKS § 101 lg 1 alusel hageja kasuks välja arvutatav elatis perioodi 09.11.2025 kuni 31.07.2026 eest kokku 2702,72 eurot [221,28€ (nov.25) + 301,74€ (dets.25) + 301,74€ (jaan.26) + 301,74€ (veebr.26) + 301,74€ (märts.26) + 318,62€ (apr.26) + 318,62€ (mai 26) + 318,62€ (juuni 26) + 318,62€ (juuli 26)]. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud teavet selle

kohta, kas ja kui palju on kostja kõnealusel perioodil tasunud hageja ülalpidamiseks elatist, siis sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 09.11.2025 kuni 31.07.2026 eest kokku summas 2702,72 eurot ja määrab, et väljamõistetavast summast tuleb maha arvata kostja poolt kõnealusel perioodil hageja kasuks tasutud elatis.

15.Järgmisena määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise, mis muutub sissenõutavaks alates 01.08.2026 ja mida kostja on kohustatud tasuma igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
16.Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.08.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 318,62 eurot (295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
17.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotles hagiavalduses, et kostja maksaks elatise hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks lapse ema pangakontole. Kuivõrd PKS § 100 lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda lapse ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks selgitusega "S.Z-i elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Ka perioodi

09.11.2024 kuni 31.07.2026 eest hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal kanda lapse ema pangakontole.

18.Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2783,18 eurot [301,74€ x 5 kuud + 318,62€ x 4 kuud].

MENETLUSKULUD

19.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-26-110940/13Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-22-43/147Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium