Siret Siilbek, Iris Kangur-Gontšarov, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-14299
Kohtuasi
Y ja X ühine maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.02.2026 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I (võlgnik I) Y (isikukood XXX) Avaldaja II (võlgnik II) X (isikukood XXX) Usaldusisik vandeadvokaat C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.02.2026 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta Y ja X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (võlgnik I) ja X (võlgnik II) esitasid 01.09.2025 Pärnu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse, milles paluvad välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on võlgnikud abielus ja neil puuduvad ülalpeetavad.
2-25-14299 Võlgnikele ei kuulu kinnisvara, nad on hiljuti vabanenud kinnipidamisasutusest ja on töötud, sissetulekuks on töötutoetus. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku I suhtes käimas 48 täitemenetlust ja võlgniku II suhtes 24 täitemenetlust. Võlgnikud esitasid avalduses oma täitmata kohustuste nimekirja, mille kohaselt on võlausaldajatele täitmata kohustusi võlgnikul I vähemalt 80 575,19 eurot ja võlgnikul II vähemalt 45 717,41 eurot.
2.Maakohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgnike usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel vandeadvokaat C, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ja tegevuse aruande esitamise ning määras asjaolude arutamiseks ärakuulamise.
3.Usaldusisik esitas 29.12.2025 kohtule usaldusisiku aruande ja arvamuse võlgnike maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
3.1.Võlgniku I aruande kohaselt puudub võlgnikul I igasugune vara ja sissetulek, võlgnik I pole selgitanud oma tööotsimist ega töö leidmise väljavaateid. Võlgnikul I on kokku nõudeid 61 790,51 eurot, millest kriminaalasjadega seotud tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi kasuks moodustavad kokku 53 292,25 eurot ehk 86,25% kogunõuetest, tsiviilasjadest ja võlanõuetest tulenevad nõuded moodustavad kokku 8498,26 eurot ehk 13,75% kogunõuetest. FIMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul I võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse raames nõuetest 53 292,25 euro ulatuses.
3.2.Võlgniku II aruande kohaselt puudub võlgnikul I pikema aja jooksul töökoht ja sissetulek, võlgnik II pole selgitanud oma tööotsimist ega töö leidmise väljavaateid. Võlgnikul II on kokku nõudeid 36 071,07 eurot, millest kriminaalasjadega seotud tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded ja menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi kasuks moodustavad kokku 28 056,08 eurot ehk 77,78% kogunõuetest, tsiviilasjadest ja võlanõuetest tulenevad nõuded moodustavad kokku 8014,99 eurot ehk 22,22% kogunõuetest. Nõuetest teadaolevad solidaarnõuded (kriminaalasjas tehtud lahendist 1-25-2289) abikaasaga moodustavad kokku 11 096,38 eurot. FIMS § 50 lg-st 2 ja § 157 lg-st 1 1 tulenevalt ei ole võlgnikul II võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse raames nõuetest 28 056,08 euro ulatuses.
3.3.Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda heausksele võlgnikule võimalus vabaneda pankrotieelsetest kohustustest ning alustada pärast menetluse lõppu majanduslikult uut elu. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et antud olukorras jäävad võlgnike peamised kohustused kehtima ka pärast võimaliku kohustustest vabastamise menetluse lõppu, seega ei vii menetlus võlgnike tegeliku vabastamiseni kohustustest ega anna neile seda uut algust. Siinses olukorras ei ole kohustustest vabastamise menetluse eesmärk saavutatav. Samuti oleks menetluse pidamine ebaproportsionaalne ja vastuolus menetlusökonoomika põhimõttega. Kuna usaldusisikul ei ole õnnestunud andmete kogumise aja vältel küsida selgitusi ja täiendavat ülevaadet võlgnikelt, jättis usaldusisik lõpliku hinnangu kohtu otsustada.
4.06.01.2026 toimunud istungil jäid võlgnikud oma avalduse juurde ning usaldusisik oma esitatud aruannete juurde. Usaldusisik tõi välja, et aruande koostamiseks edastas usaldusisik võlgnikele teabenõuded, millele võlgnikud ei vastanud. Võlgnikud selgitasid, et soovivad
2-25-14299 pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse mh põhjusel, et kuna neil on hetkel nii palju täitemenetlusi, siis tööandjad ei ole neid nõus tööle võtma. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 11.02.2026 määrusega võlgnike maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 27.11.2025 määrusega kohaldatud võlgniku vara suhtes läbiviidavate sundtäitmiste peatamise, vabastas usaldusisiku võlgnike usaldusisiku ülesannetest, määras usaldusisiku tasuks 2160,08 eurot (sh käibemaks) ja jättis võlgnike menetluskulud nende endi kanda.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub võlgnikel kohustuste täitmiseks igasugune vara ja sissetulek. Võlgnikud ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikud selgitasid istungil, et nad ei ole peale vanglast vabanemist saanud tööd, kuna rohked täitemenetlused on tööandjatele koormavad ning peale täituritelt esimeste teadete saamist, hakkavad tööandjad uurima võlgnike minevikku.
5.2.Maakohus nõustus usaldusisikuga, et siinsel juhul esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnike kohustused koosnevad valdavas enamuses kriminaalasjadega seotud tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuetes ja menetluskulude nõuetest Eesti Vabariigi kasuks. Usaldusisiku hinnangul on peamine maksejõuetuse põhjus erinevates kriminaalasjades väljamõistetud kahjuhüvitised ja menetluskulud.
5.3.Maakohtu hinnangul esines alus FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks põhjusel, et võlgnikud ei ole üles näidanud soovi panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse ja on jätnud tahtlikult maksmata oma võlgnevused. Samuti olid võlgnikud tahtlikult tekitanud juurde kohustusi. Siinsel juhul ei ole kohustustest vabastamise menetlus perspektiivikas, kuna kohtule on juba ette teada, et kohus ei saa enamuses võlgnike kohustustest võlgnikke vabastada. Maakohtu hinnangul erinevate kuri- kui ka väärtegude toimepanemine pikema perioodi vältel iseloomustab võlgnikke kui isikuid, kelle suhtes ei oleks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgipärane. Tahtlikult toime pandud kuritegudega on võlgnikud takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus ei olnud veendunud, et võlgnikud suudaksid kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada. Kohus võib võlgnike tasumata jäänud võlgadest vabastada juhul, kui võlgnikud on oma kohustusi menetluse kestel nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks oli maakohus seisukohal, et menetluslikult ei ole ökonoomne algatada perspektiivitut menetlust, mis tooks üksnes kaasa põhjendamatuid kulusid, mis kohtule teada olevate andmete põhjal tuleks hüvitada riigi vahenditest.
5.4.Kuivõrd võlgnikud soovisid enda pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, ei saanud maakohus otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest vabastamise menetlust algatamata avaldajate tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 2 teine lause). Võlgnikud ei saavutaks siinses asjas menetluse eesmärki ning nad ei vasta menetluse algatamise eelmärgitud eeldusele.
2-25-14299 Määruskaebus
6.Võlgnikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega nende maksejõuetusavaldus rahuldamata jäeti ja tühistati sundtäitmiste peatamine ning teha uue määruse, millega kuulutada välja võlgnike pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
6.1.Võlgnikud ei nõustu maakohtuga selles, et nad ei ole näidanud soovi panustada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on tahtlikult jätnud kohustused täitmata. Võlgnikud on võimaluste piires kogu aeg proovinud võlgu tasuda. Pangakontod on olnud arestitud ja hetkel miinimumpalga ulatuses kasutuses. Võlgnikud ei ole tahtlikult kohustusi juurde tekitanud. Püsiv maksejõuetus on tekkinud, kuna võlgnikud ei tulnud oma makseraskustega toime ja motivatsioon elu muutmiseks puudus täiesti, kuid nüüd võlgnikud otsustasid abikaasadena üksteisele toeks olles oma elud korda saada.
6.2.Vaatamata sellele, et enamus võlgadest on õigusevastaselt tekitatud kahjuhüvitamise kohustused, siis kohustustest vabastamise menetluse algatamisega jääks võlgnikele võimalus leida töökoht ja saada kindel igakuine sissetulek. Siiani ei ole see õnnestunud, kuna väiksemates summades võlanõuded on paljude erinevate kohtutäiturite täitemenetlustes ja neid on arvuliselt palju. Seega hakkab tööandja saama hulgaliselt teateid ja nõudmisi palgast kinnipidamiseks, mis takistab tööle saamist. Võlgnikud on töötuna registreeritud ja kõikidele lihttöölisi otsivatele firmadele saatnud oma cv, kuid siiani ei ole tööle saada õnnestunud. Kohustustest vabastamise menetlusega seoses oleks võlgnikel võimalus tööandjatele tõestada oma töökust. Menetluse edasine käik
7.Usaldusisik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
9.1.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnikud vaidlustavad maakohtu määrust pankroti väljakuulutamata jätmise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et võlgnike kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ei ole eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole põhjendatud kummagi võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega täielikult ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-25-14299
9.3.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FIMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause järgi antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Nende eesmärkide saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud hinnata võlgniku kohustuste struktuuri (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 9).
9.4.Võlgnikel ei ole vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ei ole tõenäoline, et seda tekiks tulevikus. FIMS § 45 lg 2 järgi saaks sellises olukorras võlgniku pankroti välja kuulutada üksnes kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral. Siinsel juhul esinevad aga alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt ei ole võimalik võlgnikke vabastada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest, mis moodustavad ülekaaluka osa võlgnike kohustustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja materjale ja võlgnike seniseid sissetulekuid arvestades ei ole perspektiivi võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamiseks, mis on aga kohustustest vabastamise peamiseks eelduseks. Sellises olukorras ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine kooskõlas FIMS-i ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga (FIMS § 2 lg-d 1 ja 4). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kui siinsel juhul on juba ette teada, et võlgnike kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda nende kohustustest vabastamisega, ei ole selle algatamine põhjendatud.
9.5.Kolleegium märgib, et aegunud kohustustest vabanemiseks on võlgnikel võimalik pöörduda kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (täitemenetluse seadustiku § 481 lg 1 ja § 202 lg 1).
9.6.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgnike kanda. Usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja määrata talle hüvitatavate menetluskulude suurust.
9.7.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.