2-26-5678/4 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.xxx Võlgnikule kuuluvad liiklusregistri järgi järgmised sõidukid: 1) Seat Leon (reg nr xxxxxxx vl 2007) – väärtusega 1500 eurot (19 kohtutäituri aresti); 2) Peugeot 306 (reg nr xxxxxx, vl 1995, vara asukoht teadmata); 3) Audi A6 Avant (reg nrxxxxxxx, vl 2000, vara asukoht teadmata). Sõiduki Seat Leon eeldatav väärtus on 1500 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on töötasu (AS Eesti Leivatööstus) 1548,20 eurot ja töövõimetoetus 352,28 eurot, s.o kokku on sissetulekud 1900,48 eurot. Võlgnik kasutab usaldusisiku nõusolekul edaspidiselt arvelduskontot AS-s SEB Pank (EE471010010457355016). Arvelduskontodel on kokku 317,66 eurot. Võlgniku jooksvad kulutused kuus on kokku 1085 eurot: eluasemele 550 eurot (üür + kommunaalid), toidule 340 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, transpordile 70 eurot, tervishoiule ja hügieenitarvetele 30 eurot ja elatis võlgnikust lahus elavale lapsele 10 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi võlausaldajatele kokku vähemalt 25 883,12 eurot (võlanimekirjas kokku 26 027,12 eurot). Suur osa Politsei- ja Piirivalveameti nõuetest on aegunud ning nende osas on tasumata ainult kohtutäituri tasu ja kulude jääk. Samuti ei ole kõik kohtutäiturid oma võlanõudeid tasu ja kulude osas välja toonud. Täpsustamist vajab elatisabi nõue. Sõidukit Seat Leon kasutab võlgnik tööl käimiseks, sest töö on vahetustega ning ühistransport varastel hommikutundidel ei sõida. Ülejäänud kahe registrisse kantud sõiduki kohta võlgnikul andmed puuduvad. Peugeot on registris peatatud kandega ning taustakontrolli kohaselt ei ole liikluses kasutatav (viimane ülevaatus 2006). Audi on ajutiselt registrist kustutatud, viimast ülevaatust (2023) sõiduk ei läbinud. Võlgnikul on alaline töökoht (AS Eesti Leivatööstus) ning sissetulek on keskmiselt 1500 eurot (neto), viimane laekumine oli 1548 eurot. Sissetulek kuude lõikes on erinev ning sõltub töötundide arvust. Samuti on võlgnikule määratud töövõime hüvitis ca 300 eurot kuus. Oma sissetuleku juures ei ole võlgnik võimeline enda kohustusi täitma. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Makseraskused on seotud võlgniku sõnul tema varasema elustiiliga (tarvitas narkootikume). Võlgniku kohustustest suure osa moodustab elatise võlgnevus. Käesoleval ajal on võlgnikul kohustus tasuda hooldusperes viibiva lapse elatisena 10 eurot kuus. Samuti on võlgnikul pooleli kohtumenetlus hooldusõiguse taastamiseks. Tarbijakrediidist tulenevaid nõudeid on kokku ca 4000 eurot. Seega võlgniku maksejõuetus on tekkinud tema enda käitumise tõttu, kuid usaldusisiku hinnangul ei ole see PankrS mõttes kuriteoga tekitatud. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Puuduvad võimalused alternatiivse maksejõuetusmenetluse

9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.