5.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 lause 2). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib võlgnik esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (FIMS § 18 lg 10, TsMS § 661 lg 2).
1.J.L. (avaldaja/võlgnik) esitas 26.07.2024 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja andmetel on ta vallaline ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja andmetel tema kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga 53 613,84 eurot.
2.Kohus jättis 26.08.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ja määras võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – maksejõuetusavalduse täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Võlgnik teatas 04.09.2024 kohtule, et riigilõivu tasus tema eest tema ema 29.08.2024. Avaldaja andmetel viibib ta Tartu vanglas. Karistusaja lõpp on 17.06.2026, kuid võlgnikul võib avaneda võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Võlgnik töötab vanglas majandustöölisena 2-3 tundi päevas, lisaks toetavad teda lähedased. 11.10.2024 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et viibib vangistuses alates 2018.a. Võlad on tekkinud võlgniku poolt toime pandud kuritegude tagajärjel.
KOHTU SEISUKOHT
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti. Maksejõuetusavalduse vaatab kohus läbi pankrotiseaduses (PankrS) pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FIMS-s ei ole ette nähtud teisiti.
4.FIMS eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi ka võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p 15).
5.Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi ja täitemenetluse registri andmete põhjal, et:
5.1.võlgnikult on Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku 8131,76 eurot, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlused: -
Kohtutäitur Aive Kolsar on 16.03.2023 alustanud täiteasja nr 170/2023/301 Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-225/334 välja mõistetud 6926,37 euro sissenõudmiseks. Nõue on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata. Lisanduvad täitemenetluse kulud.
-
Kohtutäitur Oleg Sirotin on 12.08.2022 alustanud täiteasja nr 187/2022/719 Tartu Maakohtu 25.04.2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-225/376 välja mõistetud 97,20 euro sissenõudmiseks. Nõue on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata. Lisanduvad täitemenetluse kulud.
-
Kohtutäitur Anne Böckler on 07.02.2024 alustanud täiteasja nr 182/2024/553 Viru Maakohtu 28.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6780/6 välja mõistetud 1108.20 euro sissenõudmiseks. Nõude jääk seisuga 18.11.2024 on 1108,19 eurot. Lisanduvad täitemenetluse kulud.
5.2.Lisaks on võlgnikult kohtuotsustega välja mõistetud nõudeid kokku 40 707,85 euro ulatuses, sh õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded kokku 34 025,35 eurot, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused: -
Kohtutäitur Janek Pool on 20.02.2023 alustanud täiteasja nr 171/2023/189 Tartu Maakohtu 08.02.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-19121 Eesti Haigekassa kasuks välja mõistetud ravikindlustuse kahju sissenõudmiseks. Nõude jääk seisuga 18.11.2024 on 24 435,35 eurot Lisanduvad täitemenetluse kulud.
-
Kohtutäitur Andrei Krek on 28.08.2023 alustanud täiteasja nr 066/2023/3426 Tartu Maakohtu 24.03.2023 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-2287 Sotsiaalkindlustusameti kasuks välja mõistetud kahju sissenõudmiseks (regressnõue ohvriabi seaduse alusel). Nõue summas 9590 eurot on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata.
-
Kohtutäitur Oksana Kutšmei on 01.02.2024 alustanud täiteasja nr 084/2024/735 Tartu Maakohtu 29.01.2024 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-17292 võlgnikult välja mõistetud menetluskulude nõude sissenõudmiseks. Nõude summas 1215 eurot on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata.
-
Kohtutäitur Oksana Kutšmei on 01.02.2024 alustanud täiteasja nr 084/2024/733 Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-23-17292 võlgnikult välja mõistetud võlanõuete 2(3)
sissenõudmiseks. Nõuded summas 5467,50 eurot on seisuga 18.11.2024 täies ulatuses tasumata.
6.Kohus selgitas välja, et võlgnik ei ole e-kinnistusraamatu andmetel omanud ega oma kinnisvara. Transpordiameti andmetel ei ole seisuga 18.11.2024 liiklusregistris registreeritud võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu. E-äriregistri andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid seoseid äriühingutega. Võttes arvesse, et võlgniku suhtes pooleliolevates täitemenetlustes on võlgnikult välja mõistetud nõuded rahuldamata, loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on PankrS § 1 lg 2 mõttes püsivalt maksejõuetu ja tal puudub vara, mille arvelt täita võlausaldajate nõudeid ja tasuda pankrotimenetluse kulusid. Seega esineb PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, mille esinemisel kuulutab kohus FIMS § 45 lg 2 kohaselt pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
7.Võlausaldajate nõuded võlgniku vastu on tekkinud võlgniku süülise tegevuse tagajärjel. Võlgnik on Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6780 (jõustunud 17.12.2022) süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi (s.o korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest) ning mõistetud talle karistuseks 6 kuud vangistust. Võlgnikule mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu 21.04.2021 otsusega mõistetud karistuse (6 aastat vangistust) ärakandmata osa võrra ning mõisteti kohtuotsuses kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestatakse alates 28.11.2022. Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (Riigikohtu 3-2-1-92-15 p 10).
8.FIMS § 18 lg 2 sätestab, et kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb ühe alljärgnevatest otsustest: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus kontrollib menetluse valikul muu hulgas seda, millist menetlust ta algatada saab.
9.FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu võlgnikul võimalik vabaneda õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Riigikohus on leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (23.09.2015 kohtumäärus 3-2-1-92-15 p 10). Võlgnikult riigi kasuks kriminaalasjades väljamõistetud menetluskulude täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks (KarS § 82 lg 5, täitemenetluse seadustik §-d 207, 210). Asjaolude muutumisel on võlgnikul pärast vangistusest vabanemist ja tööle asumist võimalik esitada maksejõuetusavaldus uuesti.
10.Võttes arvesse võlgniku kohustuste struktuuri, jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4) ja usaldusisiku nimetamata. Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (FIMS § 15 lg 8).
11.Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
12.FIMS § 8 lg 3 ls 3 ja PankrS § 6 alusel kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.