Harju Maakohtu 19. jaanuari 2026. a määrus (esialgse õiguskaitse avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2026. a määrus muutmata.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 18.01.2026 Pärnu Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada kohtutäitur Enno Kermiku korraldatav enampakkumine kuni asja lõpliku lahendamiseni.
2-26-1321
1.1.Avalduse kohaselt esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, sh vaidlustas enampakkumise õiguspärasuse. Avaldaja kaebuse läbi vaatamine toimus 05.01.2026, kuhu avaldaja jäeti kaasamata. Sellega rikuti oluliselt avaldaja õigusi.
1.2.Kui enampakkumine viiakse lõpule enne kaebuse lahendamist, ei ole avaldaja õigusi võimalik tõhusalt taastada avaldaja kasuks tehtava kohtuotsuse korral. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus 19.01.2026 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
2.1.Määruse kohaselt ei selgu esialgse õiguskaitse avaldusest, miks ei ole avaldajal võimalik esitada põhiavaldus. Arvestades, et taotluse kohaselt toimus avaldaja kaebuse läbivaatamine 05.01.2026 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 3 sätestatud 10-päevane tähtaeg oli avalduse esitamise ajaks möödunud, ei olnud avaldajal objektiivseid takistusi põhiavalduse esitamiseks. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avalduses ei ole välja toodud, et täitur oleks avaldaja kaebuse lahendamata jätnud.
2.2.TsMS § 378 lg 1 p 6 ei näe ette võimalust peatada enampakkumist kui ühte täitetoimingut. Ka on sättes nimetatud abinõud kohaldatavad vaid hagimenetluses. Avaldaja soovib aga esitada hagita menetluses lahendatavat avaldust. Ka TMS § 218 lg 2 ei võimalda ühe konkreetse täitetoimingu peatamist. Seda arvestades ei ole avaldaja taotletavat eesmärki (täitetoimingu peatamine) võimalik saavutada.
2.3.Ka täitemenetluse peatamine on praegusel juhul välistatud, sest kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel tuleb läbida kohtueelne menetlus. Kuigi avaldaja on alustanud nõutavat kohtueelset menetlust, ei selgu, kas kohtueelne menetlus on läbitud.
2.4.Esialgse õiguskaitse avalduses ei ole välja toodud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust ega seda, miks on kohtu viivitamatu sekkumine vajalik. Kohus ei otsi avaldaja taotlust toetavaid asjaolusid tõenditest ise. Ka tuleb esialgse õiguskaitse avalduse esitamiselt tasuda riigilõiv.
2.5.Avalduse käiguta jätmine ei ole põhjendatud olukorras kui avaldajal tuleb puuduste kõrvaldamiseks esitada põhiavaldus (kaebus kohtutäituri otsusele/tegevusele), uus esialgse õiguskaitse taotlus ja tasuda ka riigilõiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.1.Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 21.12.2025 kohtutäiturile kaebuse, milles palus täitemenetluse peatamist. Kohtutäitur ei taganud avaldajale võimalust 05.01.2026 menetluses kaugteel osaleda.
3.2.Kohtutäitur viis enampakkumise läbi ebamõistlikult kiiresti ja alghinda järsult vähendades. See tekitab avaldajale ulatuslikku rahalist kahju.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 (4)
2-26-1321
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
6.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Arvestades määruskaebuse väiteid, võtab kohus määruskaebusele lisatud tõendid asja materjali juurde (TsMS § 238 lg 1).
7.Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et avaldaja esialgse õiguskaitse avalduses esinesid puudused ja seda ei olnud võimalik esitatud kujul menetlusse võtta. Samas eksis maakohus, kui keeldus avalduse menetlusse võtmisest, võimaldamata avaldajal kõrvaldada avalduses esinevad puudused (vt ka RKTKm 20.06.2025, 2-24-15515/30, p 16). Vaidlustatud määruses esile toodud puudused ei ole sellised, mida ei oleks võimalik TsMS § 340 1 lg 1 ja § 382 lg 2 alusel kõrvaldada. Hoolimata maakohtu eksimusest ei ole maakohtu määruse tühistamine ja avalduse maakohtule uueks lahendamiseks saatmine siiski põhjendatud. Avaldajal oli võimalus maakohtu osundatud puudused määruskaebuses kõrvaldada, mida avaldaja aga ei teinud. Seetõttu ei saa ka ringkonnakohus teha maakohtust erinevat järeldust.
8.Määruskaebuses taotleb avaldaja jätkuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamist. TsMS § 382 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus avalduse alusel hagi tagada ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Õiguskirjanduses on selgitatud, et põhjused, miks hagi ei ole võimalik kohe esitada, peavad olema objektiivsed ehk sellised, mida hageja ei saanud ega saa vältida (TsMS II kom (2017) § 382, p 3.2.2.a). Kuna TsMS § 382 lg 1 on kohaldatav ka hagita menetluses, on iseenesest võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamine ka enne põhiavalduse esitamist.
9.Avaldusest ja määruskaebusest nähtub, et avaldajal on etteheiteid kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimisel. Seega leidis maakohus õigesti, et põhiavalduseks saab praegusel juhul olla kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele (TMS § 218 lg 1). Ka leidis maakohus õigesti, et avaldusest ei selgu, miks ei ole avaldajal võimalik koos taotlusega esitada kohtule põhiavaldust. Neid põhistusi ei ole avaldaja esitanud ka määruskaebuses. Kuna avaldaja ei kõrvaldanud maakohtu osundatud puudust ja ei põhistanud põhiavalduse esitamata jätmist, ei saanuks esialgse õiguskaitse taotlust igal juhul rahuldada (vt ka RKTKm 20.06.2025, 2-2415515, p 16).
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kohus ei saa avalduse aluseks olevaid asjaolusid avalduse lisaks olevatest tõenditest ise otsida. Vaatamata maakohtu selgitustele, ei ole avaldaja ka määruskaebuses välja toonud avalduse aluseks olevaid olulisi asjaolusid, nt täiteasja number, kas ja millal tegi kohtutäitur otsuse, mida kaebaja vaidlustada soovib, millal kaebaja selle otsuse kätte sai ja miks on kohtutäituri otsus ebaõige. Avaldaja tõi avalduses ja määruskaebuses välja vaid selle, et esitas 21.12.2025 kohtutäiturile kaebuse, mille läbi vaatamine toimus 05.01.2026. Seejuures tuleb arvestada, et TMS § 218 lg-st 1 tuleneb ajaline piirang kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks. Nimelt sai võlgniku kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse kohtus vaidlustada kümne päeva jooksul alates kohtutäituri otsuse kättesaamisest.
11.Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus avaldajale järgmist. Kohtule näib, et avaldaja kasutas avalduse ja määruskaebuse esitamiseks tehisaru abi. Iseenesest ei ole tehisaru kasutamine keelatud. Samas on üldteada, et tehisaru võib esitada eksitavat või isegi valeinfot ning tehisaru esitatav teave vajab kontrollimist usaldusväärsetest allikatest. Tehisaruga koostatud 3 (4)
2-26-1321 dokumendi kohtule esitavale menetlusosalisele jääb seejuures vastutus esitatavate väidete õigsuse eest (vt ka THKm 09.03.2026, 3-25-855, p 10). Seda arvestades soovitab ringkonnakohus avaldajal pöörduda kvalifitseeritud õigusabi saamiseks õigusnõustaja poole. Kui avaldaja ei suuda oma majandusliku seisu tõttu tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, on avaldajal võimalik taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses teisi isikuid ei osalenud, siis rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.