Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2026, Tallinn Tsiviilasja number
2-25-12871
Tsiviilasi
V. P. hagi R. P. ja H. P. vastu täiteasjades nr XXX ja XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja V. P. (isikukood XXX)
esindajad
Kostjad I.
R. P. (isikukood XXX)
II. H. P. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja K. L. (isikukood XXX)
Harju Maakohtu menetluses on V. P. (hageja) hagi R. P. (kostja I) ja H. P. (kostja II) vastu täiteasjades nr XXX ja XXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja I algatanud hageja suhtes täitemenetluse nr XXX ja
kostja II täitemenetluse nr XXX. Mõlema kostja puhul on nõude sisuks elatisevõlgnevus perioodil 9. juuni 2017 kuni 31. juuli 2025 19 063,91 eurot, millele lisandub alates 1. august 2025 igakuine elatis 292 eurot. Hageja toob välja, et on elatisvõlgnevust osaliselt tasunud, mistõttu ei ole täitmisteadetes märgitud võlgnevuse summad õiged. Hageja on tasunud 26 402,88 eurot, millises ulatuses palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
Kohtu seisukoht
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.
Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 210 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.