AS-i ÜHISTEENUSED hagi T Oi vastu leppetrahvi võlgnevuse
euro, sissenõudmiskulude 20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 10,41 euro ning edasise viivise nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
90,99 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS 11052490)
esindajad
ÜHISTEENUSED
(registrikood
Hageja lepinguline esindaja: S R, A J (e-post: xxx) Kostja: T O (isikukood xxx; e-post. xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1)
Jätta AS ÜHISTEENUSED hagi T Oi vastu rahuldamata.
2)
Jätta menetluskulud AS ÜHISTEENUSED kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga xxx, mille omanik/vastutav kasutaja oli kostja, pargitud parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale parkimisalale 08.08.2024 Kalaranna tn 7, Tallinn, mille tõttu esitas hageja leppetrahvi nr 1013028850 summas 55 eurot, maksetähtajaga 22.08.2024. Leppetrahv paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega on leppetrahv kostjale kätte toimetatud. Kostja leppetrahvinõude eest ei tasunud. Parkimisala oli tähistatud, st hageja tegi parkimisalal parkimistingimused teatavaks (parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees) ja sõiduki parkimisega on nendega nõustutud. Seega oli poolte vahel sõlmitud parkimisleping. Parkimistingimustes on pooled kokku leppinud leppetrahvi kuni 57 eurot maksmises parkimislepingu tingimuste rikkumisel. Hageja saatis kohtueelselt kostjale korduvalt meeldetuletuskirju. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 55 eurot, 20 eurot on sissenõudekulud, sissenõutavaks muutunud viivise 10,41 eurot ja viivise põhinõudelt alates 21.05.2026 kuni kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
2.Kostja nõuet ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja kasutatud parkimisala sissesõidul puudus eraparkla märk, sh puudusid parkimistingimused ning kostjal ei olnud võimalik parkimistingimustega tutvuda. Lisaks leiab kostja, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
Kohus tuvastab ja poolte vahel puudub selles ka vaidlus, et:
• • • • •
kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja; sõiduk oli pargitud 08.08.2024 Kalaranna tn 7, Tallinn parkimisalal (dtl 30-35); kostja ei omanud nõutud parkimisluba; hageja esitas 08.08.2024 kell 12.28 leppetrahvinõude nr 1013028850 summas 55 eurot, maksetähtajaga 22.08.2024 (dtl 29); hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirju;
•
leppetrahvi eest ei ole tasutud.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus esitada leppetrahvinõuet, sest kostja kasutatud sissesõidul puudusid parkimistingimused.
6.Käesolevalt taotleb hageja kostjalt 55 eurot leppetrahvi võlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 10,41 eurot, viivise alates 21.05.2026 seaduses sätestatud määras ja 20 eurot sissenõudekulude väljamõistmist. Nõude aluseks on parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud, kuid tasumata leppetrahvinõue.
7.Hageja on leidnud, et kostja õigus parkimiskohta kasutada tulenes lepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil
pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 4 järgi kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
8.Kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 on tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimist, väidetud tüüptingimused said lepingu osaks, kostja rikkus lepingut ja hageja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul. Kostja tõendamiskoormis lasub selles, et peab tõendama, et tal oli parkimisõigus.
9.Pooled ei vaidle, et sõiduk oli pargitud Kalaranna tn 7, Tallinn parkimisalale (dtl 3035). Hageja esitas parkimisala liiklus- ja teavitusmärkidest pildid, millest nähtub, et parkimisalal olid parkimistingimused (dtl 73-75). Kostja väidab, et tema kasutatud sissesõit ei olnud varustatud liiklus-ja teavitusmärkidega, sh parkimistingimustega. Kostja on oma väidet tõendanud Google 2024. aasta juuli tänavavaate väljavõtetega. Tutvudes kostja esitatud tõenditega, tuvastab kohus, et hageja vaidlusalusel opereeritaval parkimisalal on sissesõit, mis ei ole varustatud liiklus- ja teavitusmärkidega. Kostja sõidukist tehtud piltidelt ei nähtu samuti, et sõiduki ümbruses oleks liiklus-ja teavitusmärke (dtl 30-35).
10.Tuginedes eeltoodule ei tuvasta kohus, et sõiduki kasutajale olid parkimistingimused teatavaks tehtud ja parkimistingimused tüüptingimustena oleksid saanud parkimislepingu osaks. Seega ei tuvasta kohus ka seda, et hageja poolt oleks tõendatud, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi.
11.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
12.Arvestades, et leppetrahvinõude esitamise eelduseks on lepingu rikkumine ja leppetrahvi kohaldamise õiguses kokku leppimine, kuid kohus ei tuvastanud lepingu rikkumist ega leppetrahvi kohaldamise õiguses kokkuleppimist (tüüptingimused ei saanud lepingu osaks), puudus hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kuna hagejal puudus õigus nõuda leppetrahvi, puudub hagejal õigus nõuda ka leppetrahvi tasumata jätmiselt viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist.
Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.