Võlaõigus

2-25-5054 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Kostja ja xxx AS sõlmisid 25.10.2020 väikelaenulepingu xxx laenusummaga 2750 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 17,900% aastas, krediidi kogukulus 3632,96 eurot, krediidikulukuse määras 21,020% aastas. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 2429,88 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1662,55 eurot, intressi katteks 726,08 eurot ja lepingutasu katteks 41,25 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 28.10.2022 ning täielikult 28.11.2022 ja 28.12.2022 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 02.01.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 19.01.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 20.01.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul (analüüsiti väljavõtet perioodiga (24.04.202025.10.2020)) laekus laenusaaja Swedbanki pangakontole igakuiselt regulaarne sissetulek tööandjalt xxx ca 673,53 eurot. Laenusaajal puudusid eelnevalt krediidikohustused väljaspool xxx AS-i ning xxx AS-is. Samuti puudusid muud varalised kohustused ja kohustused eraisikute ees. Kõnealuse lepingu kuumaksega oli ca 99,77 eurot. Creditinfos maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Regulaarsed majapidamiskulud arvestati Statistikaameti andmete alusel ja saadi 393 eurot, kuna konto väljavõttelt nähtusid kulud kokku 25,8 eurot.

2-25-5054

Kohtu selgitused Kostja sai 09.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 25.01.2026 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab seadusele. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja esitanud tõendi selle kohta, et kostja keskmine sissetulek oli 673,53 eurot (dtl 14-16). Kostjal ei esinenud maksehäireid ega maksuvõlgnevusi. Hageja arvestas majapidamiskuludeks 393 eurot. Arvestades laenusumma suurust ning krediidiandja poolt kogutud andmeid, leiab kohus, et Swedbank AS järgis vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 315 eurot ning viivis menetluskuludelt (315 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.