Hageja: Elisa Eesti AS (rg-kood: 10069659; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
hagi
Kostja: R.D (ik XXX; XXX) Menetlemise viis
R.D
vastu
võlgnevuse
elukoht:
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada Elisa Eesti AS hagi R.D vastu osaliselt.
Välja mõista R.D-lt Elisa Eesti AS kasuks võlgnevus kokku 227,91 eurot (millest 117,16 eurot põhivõlgnevus, 25 eurot sissenõudmiskulud ja 85,75 eurot põhivõlalt perioodi 01.12.2022 kuni 30.12.2025 k.a eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista R.D-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis 13,86 eurot perioodist 31.12.2025 kuni 30.06.2026 k.a.
Välja mõista R.D-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis arvestatuna põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga 117,16 eurot) kuni põhinõude täitmiseni alates 01.07.2026 määras 0,065% päevas.
Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS hagi R.D vastu 5 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud R.D kanda.
Määrata Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu, 180 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista R.D-lt Elisa Eesti AS kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R.D kohustatud tasuma Elisa Eesti AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
Tsiviilasi nr 2-25-125552 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 28.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.D (kostja) 198,92 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.12.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 18.12.2025 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja 30.12.2025 esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 117,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 85,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise lepingujärgseks määraks 0,065% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 273,50 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2020 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-1257357 ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr L-1257357, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ning andis kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed rendile. Hageja väitel kinnitas kostja lepingute sõlmimisega, et kohustub täitma Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi, sh tasuma osutatud teenuste ja seadmete kasutamise eest hageja esitatud arvete alusel. Hageja esitas kostjale tasumiseks arved nr A-42397764 summas 81,92 eurot maksetähtajaga 31.07.2022, nr A-42580914 summas 23,27 eurot maksetähtajaga 31.08.2022, nr A-42761669 summas 3,99 eurot maksetähtajaga 30.09.2022, nr A-42939958 summas 3,99 eurot maksetähtajaga 31.10.2022 ja nr A-43115692 summas 3,99 eurot maksetähtajaga 30.11.2022. Kostja jättis nimetatud arved tasumata. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot, mis koosneb 21.09.2023 saadetud esimese tasulise meeldetuletuskirja kulust 15 eurot, 04.12.2023 saadetud teise tasulise meeldetuletuskirja kulust 5 eurot, 28.12.2023 saadetud kolmanda tasulise 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-125552 meeldetuletuskirja kulust 5 eurot ning muudest makseviivitusega seotud kuludest 5 eurot. Hageja arvestas viivist põhinõudelt 117,16 eurot alates viimase arve maksetähtajale järgnenud päevast 01.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.12.2025 lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palub lisaks välja mõista viivise alates 31.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni samas määras.
3.Kohus võttis 11.05.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 313 alusel 16.06.2026. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 30.06.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ning hageja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
6.TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas muu hulgas kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele kohus järeldused rajab, ning seadused, mida kohus kohaldab. Kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2020 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L-1257357 ning seadmete rendi- ja/või müügilepingu nr L-1257357. Kuna kliendi- ja teenuse osutamise lepingu esemeks oli mh interneti- ja teleteenuste osutamine, tuleb lepingulist suhet selles osas käsitada elektroonilise side teenuse osutamisena elektroonilise side seaduse (ESS) tähenduses. ESS § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamine või suunamine elektroonilise side võrgu kaudu ning ESS § 91 lg 1 järgi on lõppkasutajaga sõlmitav elektroonilise side teenuse leping sideettevõtja ja lõppkasutaja vaheline leping elektroonilise side teenuse osutamiseks. Seega on poolte vaheline kliendi- ja teenuse osutamise leping sideteenuse osas käsitatav elektroonilise side teenuse lepinguna. Esitatud tõendite ja kostja vastamata jätmise tõttu loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel tekkis lepinguline võlasuhe VÕS § 3 p 1 mõistes, mis hõlmas elektroonilise side teenuse osutamist ESS tähenduses ning seadmete kasutusse andmist. Seadmete rendi- ja/või müügilepingust tulenevas osas tuleb arvestada ka rendilepingu sätteid, mille kohaselt on rentnik kohustatud maksma renditasu (VÕS § 271). Poolte kokkuleppe ja esitatud arvete alusel oli kostjal kohustus tasuda osutatud teenuste ja seadmete kasutamise eest.
7.Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.2.1 ja 4.2.2 kohaselt oli klient kohustatud täitma liitumislepingut ja tingimusi ning tasuma õigeaegselt Elisa esitatud arved; p 6.5 kohaselt esitab Elisa kliendile kalendrikuu kohta arve ja arve tuleb tasuda arvel märgitud maksetähtajaks; p 6.7 kohaselt edastatakse arved kliendile iseteenindusse ja vastavalt kliendi valikule ka e-posti aadressile; p 6.8 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine klienti arve tasumise kohustusest; p 6.10 kohaselt arvestatakse füüsilisest isikust kliendile maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest ning tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused kannab klient. Hageja esitatud arvetest nähtub, et kostjale esitati arve nr A-42397764, arve kuupäevaga 01.07.2022 ja maksetähtajaga 31.07.2022, summas 81,92 eurot; arve nr A-42580914, arve kuupäevaga 01.08.2022 ja maksetähtajaga 31.08.2022, summas 23,27 eurot; arve nr A-42761669, arve kuupäevaga 01.09.2022 ja maksetähtajaga 30.09.2022, summas 3,99 eurot; arve nr A-42939958, arve 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-125552 kuupäevaga 01.10.2022 ja maksetähtajaga 31.10.2022, summas 3,99 eurot; ning arve nr A43115692, arve kuupäevaga 01.11.2022 ja maksetähtajaga 30.11.2022, summas 3,99 eurot. Arvetel kajastub, et laekumisi vaidlusalustel arveldusperioodidel ei olnud. Arvete alusel on tõendatud, et kostja tasumata põhivõlgnevus hageja ees on 117,16 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud tõendeid, millest nähtuks arvete tasumine, nõude lõppemine, arvestuse ebaõigsus või muu hageja nõuet välistav asjaolu. Seetõttu loeb kohus hageja esitatud lepingute, üldtingimuste ja arvete alusel tõendatuks, et hageja on lepingu alusel teenuseid osutanud ja seadmeid kasutusse andnud ning kostja on jätnud talle esitatud arved tähtaegselt tasumata.
8.Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja õigeaegselt, § 100 lg 1 järgi on kohustuse rikkumiseks mh kohustuse täitmata jätmine ning § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivituse korral viivist. Kuna pooled sõlmisid lisaks teenuse osutamise lepingule ka seadmete rendi- ja/või müügilepingu, tuleb põhinõude hindamisel arvestada ka rendilepingu sätetega, mille kohaselt on rentnik kohustatud maksma renditasu (VÕS § 271). Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10 järgi on füüsilisest isikust kliendi viivisemäär 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtub, et viivis põhinõudelt 117,16 eurot ajavahemiku 01.12.2022 kuni 30.12.2025 eest on 85,75 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega ja peab seda põhjendatuks.
9.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 31.12.2025 kuni otsuse tegemisele eelneva päevani 30.06.2026 k.a arvestatav järgmiselt: 117,16 × 0,065% × 182 päeva = 13,86 eurot. Kohus rahuldab ka selle hageja nõude ning mõistab alates 01.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni välja viivise hageja taotletud määras, s.o 0,065% päevas.
10.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 30 eurot. Sissenõudmiskulude kandmise kohustus tuleneb poolte vahel kokku lepitud Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 4.2.3, mille kohaselt klient on kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Kuna kostja on tarbija, saab hageja nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 sätestatud eeldustel ja ulatuses. VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt pärast lepingu lõppemist kuni 500 euro suuruse nõude puhul sissenõudmiskulude hüvitamist kokku kuni 30 eurot, seejuures esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Seadusandja selgituste kohaselt on nimetatud 30 euro näol tegemist sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga, mitte summaga, mis kuulub tarbijalt alati automaatselt väljamõistmisele. Üksikute meeldetuletuskirjade tasud sisustavad sissenõudmiskulude kogusumma üksnes osaliselt ning kogusumma ja kirjade tasude vaheline osa on mõeldud puhvrina muude sissenõudmisega seotud kulude tarbeks. Seletuskirja järgi peab võlausaldaja olema valmis need muud kulud ära näitama ja põhjendama. Hageja on tuginenud VÕS § 1132 lg-le 2 ja väitnud, et sissenõudmiskulud tekkisid pärast lepingu lõppemist. Arvest A-42580914 nähtub, et sideteenuseid osutati juulis 2022 kuni 13.07.2022. Pärast seda esitatud arved puudutasid üksnes modemi 3,99 euro suuruseid osamakseid ning viimane osamaksearve A-43115692 esitati 01.11.2022 maksetähtajaga 30.11.2022. Kuna meeldetuletuskirjad saadeti alles 21.09.2023, 04.12.2023 ja 28.12.2023, s.o oluliselt pärast teenuste osutamise lõppemist ja viimase osamakse sissenõutavaks muutumist, käsitab kohus neid käesolevas asjas pärast lepingulise suhte lõppemist tehtud sissenõudmistoimingutena. Samuti on täidetud VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud ajalised piirangud, sest esimene tasuline meeldetuletuskiri saadeti oluliselt hiljem kui seitsme päeva möödumisel lepingulise suhte lõppemisest ning järgmised tasulised kirjad saadeti rohkem kui seitsmepäevase vahega. Hageja on esitanud tõendid nimetatud kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmise kohta. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-125552 Seetõttu on hageja sissenõudmiskulu nõue põhjendatud 25 euro ulatuses: esimese tasulise meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest kummagi eest 5 eurot.
11.Hageja nõuab lisaks 5 eurot muude makseviivitusega seotud kulude eest, kuid ei ole esitanud konkreetseid andmeid ega tõendeid selle kohta, milline muu sissenõudmiskulu tegelikult tekkis, millal see tekkis, millises ulatuses see tekkis ja millise konkreetse sissenõudmistoimingu tegemisega see seotud oli. Üksnes üldine viide nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu, võlgnikule vastamise, võlgnikule tehtavate kõnede või võlanõude avaldamise kuludele ei võimalda kohtul kontrollida kulu tegelikku tekkimist, vajalikkust ega suurust. Selline üldine kirjeldus ei ole piisav ka seadusandja selgituste valguses, mille kohaselt tuleb muude sissenõudmiskulude olemasolu puhvrina ette nähtud summa ulatuses eraldi ära näidata ja põhjendada. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele ta oma nõuded ja vastuväited rajab. Kuna hageja ei ole 5 euro suuruse muu sissenõudmiskulu tekkimist ja põhjendatust tõendanud, jätab kohus selle nõudeosa rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõudmiskulu nõue rahuldamisele 25 euro ulatuses ja rahuldamata jätmisele 5 euro ulatuses. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 järgi jagab kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi põhinõude, viivisenõude ning sissenõudmiskulu nõude 25 euro ulatuses ning jätab rahuldamata üksnes 5 euro suuruse sissenõudmiskulu osa. Rahuldamata jääv osa on hagi kogumahuga võrreldes vähene ega ole põhjustanud menetluse mahtu suurendavaid eraldi menetlustoiminguid. Seetõttu oleks menetluskulude jaotamine poolte vahel üksnes 5 euro suuruse rahuldamata osa tõttu ebamõistlik ning vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirjast ja hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 100 eurot, millest 65 eurot tasuti maksekäsu kiirmenetluses ja 35 eurot hagimenetlusse üleminekul täiendava riigilõivuna. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 tähenduses kohtukulu ning selle tasumine oli hageja nõude menetlemise eelduseks. Seetõttu loeb kohus 100 euro suuruse riigilõivu põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 273,50 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb see 20 euro suurusest maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulust ning 253,50 euro suurusest tasust täiendavate alusdokumentidega tutvumise, nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning dokumentide kohtule esitamise eest. Õigusabikulude arve kohaselt on hagimenetluse toimingute ajakuluks märgitud 1,5 tundi ja tunnitasuks 169 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ja tema esindaja on käibemaksukohustuslased ning hageja arvestab kulud ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-125552 väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus peab 20 euro suurust maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu põhjendatud ja vajalikuks. Maksekäsu kiirmenetlus oli käesoleva nõude menetlemise eelnev menetlusstaadium ning selle kulu on seotud sama nõude maksmapanekuga. Hagimenetluse toimingute osas peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja märgitud 1,5-tunnist ajakulu, sest hagiavalduse esitamisel tuli koondada lepingud, arved, üldtingimused, meeldetuletuskirjad, viivisearvestus ja menetluskulude andmed ning vormistada nõue hagimenetluse nõuetele vastavalt. Samas ei pea kohus põhjendatuks hageja mitte-advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on tüüpilise väikese rahalise võlanõudega, mille hagihind ja nõude maht on tagasihoidlikud, asi lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses, kohtuistungit ei peetud ning õiguslikult ei olnud vaidlus eriliselt keerukas. Kuna hageja esindaja ei ole advokaat, ei saa üksnes advokaaditasude kohta kujunenud kohtupraktikast järeldada, et 169 euro suurune tunnitasu on ka käesolevas lihtsas ja väikese hagihinnaga asjas põhjendatud. Arvestades asja hinda, töö mahtu, toimingute laadi ja õigusküsimuste keerukust peab kohus põhjendatud tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega kuulub hagimenetluse esindajatasu hüvitamisele 180 euro ulatuses (1,5 tundi × 120 eurot). Koos maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20 euro kuluga on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 200 eurot. Koos tasutud riigilõivuga 100 eurot on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 300 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.