2.Välja mõista S.P XXX korteriühistu kasuks ajavahemiku 01.07.2024–30.04.2026 majandamiskulude võlgnevus 3794,17 eurot, sellelt arvestatav viivis seisuga 31.05.2026 summas 246,97 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 4091,14 eurot.
3.Jaotada menetluskulud selliselt, et riigilõiv jätta S.P kanda ja ülejäänud menetluskulud jätta 87% ulatuses S.P kanda ja 13% ulatuses XXX korteriühistu kanda.
Välja mõista S.P XXX korteriühistu kasuks menetluskulud 1217,37 eurot.
5.Välja mõista S.P XXX korteriühistu kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-6, 45-52, 116-128, 246-247)
1.XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 24.10.2025 Tartu Maakohtule avalduse ja 11.06.2026 täiendatud avalduse S.P (puudutatud isik/võlgnik) majandamiskulude võlgnevuse ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks.
17.augusti 2026 kohtuistungil täpsustas avaldaja trükivea tõttu 11. juunil 2026 avaldust ja palub lõpliku nõudena puudutatud isikult välja mõista 4718,37 eurot, mis koosneb perioodi 01.07.2024–31.07.2025 majandamiskulude ja teenuste võlgnevusest 1795,49 eurot ja viivisest 228,42 eurot ning perioodi 01.08.2025–30.04.2026 majandamiskulude ja teenuste võlgnevusest 2561,13 eurot ja viivisest 83,16 eurot ning sissenõudmiskuludest 50 eurot. Puudutatud isik on korteri asukohaga XXX XXX-i, omanik. Korteri üldpind on 79,20 m2 ja kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule 792/15560 mõttelist osa kinnistust. XXX elamus on moodustatud korteriühistu ja korteriomanike üldkoosoleku 27.12.2022 otsusega kinnitatud korteriühistu põhikiri. 16.03.2025 üldkoosoleku otsusega kehtestati 2025. aasta majanduskava ja otsustati teostada korterelamu kaasajastamiseks ja säilitamiseks renoveerimistööd, mille finantseerimiseks võeti mh pangalaenu tähtajaga kuni 30 aastat. Renoveerimistööde tegemiseks sõlmiti 29.04.2025 töövõtuleping, tööde üleandmise tähtaeg on 12.06.2026. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil 01.07.2024–30.04.2026 igakuiselt arveid, mis on tasumata. Arved koosnesid majandamiskuludest ja teenustest ning kütteperioodil lisandus maagaasi kulu. Puudutatud isikule saadeti võlgnevuse kohta korduvalt meeldetuletuskirju. Puudutatud isik on tasunud arveid viimati 06.05.2024. Avaldaja selgitab, et üldkoosolekutel ei ole kuni 16.03.2025 vastu võetud otsust majandamiskulude suuruse kohta ega kehtestatud majanduskava. Otsused tehti juhatuse poolt. Arvestades Riigikohtu 20.06.2022 tsiviilasja lahendis nr 2-19-8045 toodud seisukohta nõuab avaldaja majandamiskulude ja teenuste tasumist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel st perioodil 01.07.2024–15.03.2025 (kuni 2025. a majanduskava kehtestamiseni) vastavalt puudutatud isiku kaasomandi osa suurusele. Kuna põhikirjas puudub KrtS § 40 lg 1 reeglist erisus raamatupidamisteenuse kohta on avaldaja teinud 31.05.2026 seisuga arvete osas ümberarvestused ja arvestanud raamatupidamisteenuse m2 alusel lähtuvalt Riigikohtu juhisest. Ümberarvestuse tulemusena on puudutatud isiku raamatupidamisteenuse suurus 2024. aastal 2,50 euro asemel 3,05 eurot kuus. Puudutatud isiku võlgnevus majandamiskulude ja teenuste eest perioodil 01.07.2024–31.07.2025 on 1795,49 eurot. 2026. aasta üldkoosolekut ei ole veel toimunud ega 2026. a majanduskava kehtestatud. 2026. a majandamiskulude ja teenuste arvestuse aluseks on 2025. a majanduskava. 2026 esitas raamatupidamisteenust osutav äriühing avaldajale igakuiselt arveid summas 95 eurot. Ümberarvestuse tulemusena on puudutatud isiku raamatupidamisteenuse suurus 4,84 eurot kuus (95/1556x79,2). Seega on puudutatud isiku majandamiskulude ja teenuste võlgnevus perioodi 01.08.2025–30.04.2026 eest kokku 2561,30 eurot. Avaldaja juhatus on määranud, et maksed tuleb tasuda arvestuslikule kuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. Avaldaja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates maksetähtajale järgnevast päevast maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 31.05.2026. Perioodi 01.07.2024–31.07.2025 viivis on 228,42 eurot ja perioodi 01.08.2025– 30.04.2026 viivis on 83,16 eurot. Avaldaja on kohtuväliselt saatnud puudutatud isikule korduvalt meeldetuletuskirju, seega on õigustatud nõudma sissenõudmiskulusid 50 eurot KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista perioodi 01.07.2024–30.04.2026 majandamiskulude võlgnevus 4356,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.05.2026 summas 311,58 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.
8.Puudutud isik ei ole avaldusele ega selle täiendusele vastust esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, hinnates avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb avaldus rahuldada osaliselt.
10.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et
-
puudutatud isikule kuulub korteriomand (üldpind 79,20 m2) asukohaga xxxxxxxxx XXX-i (dtl 129) ning puudutatud isik on XXX korteriühistu liige. - puudutatud isikul on tasumata avaldaja esitatud majandamiskulude arved perioodil 01.07.2024–30.04.2026 (dtl 158-179). - 16.03.2025 üldkoosolekul võeti vastu 2025. a majanduskava (dtl 144-146, 157), varasemal perioodil see puudus.
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandiosa korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles peab KrtS § 41 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi muu hulgas kajastuma korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Seega on majanduskava aluseks korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu.
12.KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule.
13.Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist 2024, 2025 ja 2026. aastal esitatud arvete alusel ning on selgitanud, et ajavahemikul 01.07.2024–15.03.2025 s.o kuni 2025. a majanduskava kehtestamiseni on arvestatud majandamiskulusid ja teenuseid vastavalt puudutatud isiku kaasomandi osa suurusele.
14.Riigikohus on sedastanud, et kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS § 40 lg 1 järgi KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11).
15.Seega saab avaldaja nõuda perioodil 01.07.2024–15.03.2025 puudutatud isikult majandamiskulude tasumist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. 2026. aasta majandamiskulude osas tuleb kohaldada KrtS § 41 lg 5 ja lähtuda 2025. a majanduskavast, sest avaldaja selgituste kohaselt ei ole 2026. a üldkoosolekut veel toimunud.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Puudutatud isikule ajavahemikul 11.08.2024–13.05.2026 (mis kajastab perioodi 01.07.2024 kuni 30.04.2026) esitatud kommunaalteenuste arved koosnevad järgmisest kuluartiklitest: hooldustasu, remondifond, prügivedu, üldelekter, raamatupidamisteenus, vesi ja kanalisatsioon (külm, soe), maagaas, ventilatsiooni elektrikulu, keskkütte elektrikulu, vee soojendamine ja sooja vee püsitasu (siugtoru).
18.Hooldustasu, remondifondi ja prügiveo kulud arvestatakse põhikirja p-de 2.2.9.3–2.2.9.6 järgi korteriomandi m2 kohta, üldelektri kulu jagatakse põhikirja p 2.2.9.1 kohaselt vastavalt korterite arvule elamus, vee- ja kanalisatsiooni teenuste kulude eest tasumine toimub põhikirja p 2.2.9.2 järgi vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Kohus leiab, et eelviidatud kulude arvestus on kooskõlas põhikirja ja KrtS § 40 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga ning mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteromaniku õigustatud huve. Samuti on põhjendatud ventilatsiooni elektrikulu ja keskkütte elektrikulu, mis arvestatakse m2 järgi, kuna tegemist korterelamu ühiste süsteemide tööshoidmise kuluga, mis on kõikide korteriomanike huvides.
19.Raamatupidamisteenuse kulude arvutamise aluseid ei ole kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2 põhikirjas eraldi reguleeritud. Avaldaja on selgitanud, et raamatupidamisteenus on arvestatud vastavalt korterite arvule elamus. Kuna põhikirjas puudub KrtS § 40 lg 1 reeglist erisus raamatupidamisteenuse kohta on avaldaja teinud 31.05.2026 seisuga arvete osas ümberarvestused (dtl 182, 194, 208) ja arvestanud tagantjärele 2024, 2025 ja 2026 raamatupidamisteenuse m2 alusel juhindudes Riigikohtu juhisest.
20.2025. aasta majanduskavas on raamatupidamisteenuse kulu eraldi ette nähtud. Varasemalt ei ole selle kulu jaotamist reguleeritud ning põhikirja p 2.2.9.8 alla, mille kohaselt jaotatakse korteriomandite vahel ruutmeetrite alusel muud kulud, mida ei ole nimetatud põhikirja punktides 2.2.9.1–2.2.9.7, ei ole ka seda õige paigutada. Seega kuni 2025. aasta majanduskava kehtestamiseni puudus raamatupidamisteenuse kulude jaotamiseks alus. Alates 2025. aasta majanduskava vastuvõtmisest on vastav kulu majanduskavas eraldi ette nähtud ning selle arvestamine on põhjendatud. Avaldaja on teinud mais 2026 raamatupidamisteenuse ümberarvestuse, mille kohaselt on 2024. aastal tegelik kulu 3,05 eurot kuus (puudutatud isikule esitatud arvetel on 2,50 eurot kuus), 2025. ja 2026. a on tegelik kulu 4,84 eurot (puudutatud isikule esitatud arvetel on 3,96 eurot) (dtl 182, 194, 208). Olgugi, et raamatupidamisteenuse kulu arvestamise alust on menetluse kestel korrigeeritud (alguses jagati korterite arvu järgi ning hiljem arvestati ruutmeetri põhiselt) ei ole uut kuluarvestust puudutatud isikule enne teatavaks tehtud. Seega leiab kohus, et arvel näidatust suuremas summas kulu nõudmine tagantjärele korrigeeritud tabeli alusel ei ole põhjendatud.
21.13.10.2024 arve nr 12-9 (dtl 160) sisaldab õigusabiteenust (sh riigilõiv) ühe korra eest summas 185 eurot. Põhikirjaga sellist kululiiki ette nähtud ei ole. Samuti ei saa seda paigutada põhikirja p 2.2.9.8 alla, kuna arvelt nähtuvalt ei ole tegemist korteriomandite vahel ruutmeetrite alusel jagatava muu kuluga. Seega puudub selle kulu jaotamiseks seadusest või põhikirjast tulenev alus.
22.Avaldaja on selgitanud, et maagaasi on arvestatud küteperioodil m3 järgi. Arvetest nähtuvalt on kuni detsembrini 2025 arvestatud maagaasi m3 järgi ja alates detsembrist 2025 m2 järgi, mis vastab kaasomandiosa suurusele. Põhikirjas ei ole eraldi maagaasi arvestamise aluseid reguleeritud. Vähemalt kuni m3 põhise arvestuseni ei saa maagaasi kulu paigutada ka põhikirja p 2.2.9.8 alla, mille jagamisel lähtutakse korteriomandi m2 põhisest arvestusest, sest m3 arvestus viitab tegelikule tarbimisele. Kuivõrd põhikirjas ei ole maagaasi tarbimisega seotud kulude jaotamist eraldi reguleeritud ning 2025. aasta majanduskavas on ette nähtud, et soojusenergia kütteks jaotatakse korteriomandi m2 alusel, puudub alus maagaasi tarbimisega seotud kulu jagamiseks korteriomanike vahel m3 põhiselt.
23.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata õigusabiteenuse osas ning osas, milles raamatupidamisteenus on arvestatud kuni 25. aasta majanduskava vastuvõtmiseni ning arvel näidatust suuremas summas ja maagaasi osas, milles see on arvestatud m3 järgi, kuna neid kulusid ei ole avaldaja jaganud põhikirjaga KrtS § 40 lg 2 kohaselt seaduses sätestatuga võrreldes erinevalt.
24.Lähtudes eeltoodust arvestab kohus perioodil 11.08.2024–13.05.2026 esitatud arvetel kajastatud majandamiskuludest ja teenusest maha põhjendamatud kulud raamatupidamisteenuse (enne 16.03.2025), õigusabiteenuse ja maagaasi (enne detsembrit 2025) eest. Seega on arvetel kajastatud majandamiskulud ja teenused põhjendatud järgmiselt: - 11.08.2024 arvest nr 12-7 summas 174,05 eurot on põhjendatud 171,55 eurot (dtl 158). - 09.09.2024 arvest nr 12-8 summas 43,20 eurot on põhjendatud 40,70 eurot (dtl 159). - 13.10.2024 arvest nr 12-9 summas 223,34 eurot on põhjendatud 35,84 eurot (dtl 160). - 11.11.2024 arvest nr 12-10 summas 87,66 eurot on põhjendatud 51,53 eurot (dtl 161). - 11.12.2024 arvest nr 12-11 summas 94,84 eurot on põhjendatud 50,65 eurot (dtl 162). - 09.01.2025 arvest nr 12-12 summas 105,27 eurot on põhjendatud 49,98 eurot (dtl 163). - 11.02.2025 arvest nr 12-1 summas 112,27 eurot on põhjendatud 50,68 eurot (dtl 164). - 11.03.2025 arvest nr 12-2 summas 115,79 eurot on põhjendatud 50,96 eurot (dtl 165). - 11.04.2025 arvest nr 12-3 summas 98,93 eurot on põhjendatud 53,96 eurot (dtl 166).
-
11.05.2025 arvest nr 12-4 summas 84,07 eurot on põhjendatud 52,73 eurot (dtl 167). 11.06.2025 arvest nr 12-5 summas 226,06 eurot on põhjendatud 211,67 eurot (dtl 168).
Täies ulatuses on põhjendatud - 11.07.2025 arve nr 12-6 summas 210,45 eurot (dtl 169). - 11.08.2025 arve nr 12-7 summas 210,10 eurot (dtl 170). - 11.09.2025 arve nr 12-8 summas 220,16 eurot (dtl 171). - 13.10.2025 arve nr 12-9 summas 196,10 eurot (dtl 172). - 14.11.2025 arve nr 12-10 summas 200,78 eurot (dtl 173). - 13.12.2025 arve nr 12-11 summas 312,18 eurot (dtl 174). - 13.01.2026 arve nr 12-12 summas 293,84 eurot (dtl 175). - 13.02.2026 arve nr 12-1 summas 412,35 eurot (dtl 176). - 13.03.2026 arve nr 12-2 summas 398,61 eurot (dtl 177). - 13.04.2026 arve nr 12-3 summas 270,17 eurot (dtl 178). - 13.05.2026 arve nr 12-4 summas 249,19 eurot (dtl 179).
25.Seega leiab kohus, et avaldaja poolt 11.08.2024–13.05.2026 esitatud arvetel kajastatud kulud on põhjendatud kokku 3794,18 eurot ning selles osas tuleb avaldaja nõue rahuldada.
26.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
27.Kuna puudutatud isik on oma kohustust rikkunud ja jätnud arved tähtajaks tasumata on avaldaja viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1, KrtS § 42 lg 1 alusel põhjendatud. Kuivõrd kohus on arvetel osad kuluartiklid lugenud põhjendamatuks, arvestab kohus viivise ümber lähtudes põhjendatud summast iga arve sissenõutavaks muutumise ajast kuni 31.05.2026. Edasiulatuvat viivisenõuet TsMS § 367 kohaselt avaldaja esitanud ei ole. Seega saab kohus lähtuda avaldaja esitatud viivisenõude perioodist.
28.Arvestades, et iga arve muutus sissenõutavaks vastava kuu 26. kuupäeval (maksetähtaeg oli 25. kuupäeval) on seisuga 31.05.2026 - 11.08.2024 arve nr 12-7 viivis 32,82 eurot. - 09.09.2024 arve nr 12-8 viivis 7,36 eurot. - 13.10.2024 arve nr 12-9 viivis 6,12 eurot. - 11.11.2024 arve nr 12-10 viivis 8,27 eurot. - 11.12.2024 arve nr 12-11 viivis 7,62 eurot. - 09.01.2025 arve nr 12-12 viivis 7,04 eurot. - 11.02.2025 arve nr 12-1 viivis 6,66 eurot. - 11.03.2025 arve nr 12-2 viivis 6,26 eurot. - 11.04.2025 arve nr 12-3 viivis 6,11 eurot. - 11.05.2025 arve nr 12-4 viivis 5,49 eurot. - 11.06.2025 arve nr 12-5 viivis 20,04 eurot. - 11.07.2025 arve nr 12-6 viivis 18,14 eurot. - 11.08.2025 arve nr 12-7 viivis 16,30 eurot. - 11.09.2025 arve nr 12-8 viivis 15,18 eurot. - 13.10.2025 arve nr 12-9 viivis 11,89 eurot. - 14.11.2025 arve nr 12-10 viivis 10,44 eurot. - 13.12.2025 arve nr 12-11 viivis 13,63 eurot. - 13.01.2026 arve nr 12-12 viivis 10,30 eurot. - 13.02.2026 arve nr 12-1 viivis 10,89 eurot.
- 13.03.2026 arve nr 12-2 viivis 7,43 eurot. - 13.04.2026 arve nr 12-3 viivis 2,70 eurot. - 13.05.2026 arve nr 12-4 viivis 0,42 eurot.
29.Seega on viivisenõue seisuga 31.05.2026 põhjendatud summas 246,97 eurot.
30.Kuna avaldaja võib nõuda puudutatud isikult viivist, on avaldaja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot KrtS § 42 lg 2 p 3 alusel põhjendatud.
31.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja perioodil 01.07.2024–30.04.2026 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse 3794,17 eurot, viivise 246,97 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 4091,14 eurot. Menetluskulud
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
33.Kuivõrd tegemist on hagita menetluses läbivaadatava võlanõudega ning kohus rahuldas avalduses esitatud nõude osaliselt, on õiglane ja põhjendatud jaotada menetluskulud selliselt, et riigilõiv, mille suurus ei sõltu nõude summast, jääb puudutatud isiku kanda ning muud menetluskulud jäävad arvestades nõude rahuldamise ulatust 87% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 13% ulatuses avaldaja kanda.
34.Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 249-251), mille kohaselt on tema menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, teenustasu kinnistusraamatu päringu eest 6 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1298 eurot koos käibemaksuga, kokku 1254,80 eurot. Puudutatud isik kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.
35.Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot, mille avaldaja on tasunud.
36.Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Alguses esindas avaldajat Terje Mikk, kelle ajakulu avalduse koostamise eest oli 1,5 tundi arvestusega 80 eurot tund (ilma käibemaksuta), kokku 120 eurot ning hiljem Merike Valgmäe, kelle ajakulu asja materjalidega tutvumise, täiendatud avalduse koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest oli 9,5 tundi arvestusega 124 eurot tund koos käibemaksuga.
37.Arvestades asja mahukust, esindajate poolt tehtud menetlustoiminguid ning neile kuluvat aega, on kulud põhjendatud. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kinnisturaamatu päringu teenustasu on TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud kulu. Samuti on TsMS § 144 p 1 järgi põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja sõidukulu. Avaldaja lepinguline esindaja osutab teenust Jõgeval asuva õigusbüroo kaudu ning on osalenud Tartu kohtumajas kohtuistungil. Kohus leiab, et lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamise mõistliku määra kindlaksmääramisel on põhjendatud võtta analoogia korras aluseks justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 17 lõikes 2 sätestatud määr, s.o 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Seega on avaldaja lepingulise esindaja sõidukulu 37,80 eurot koos käibemaksuga põhjendatud.
38.Arvestades menetluskulude jaotust on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud 1217,37 eurot (riigilõiv 50 eurot ja muudest menetluskuludest s.o 1341,80 eurost 87%).
39.Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/
Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.