lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-8615/17

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 26.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-8615/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
737
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

ESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

26. august 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi Kohtunik

nr 2-26-8615; A.I F.K hagi F.K F.K vastu abielu lahutamiseks Kalev Kuningas

Hageja

A.I F.K (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Kostja

vandeadvokaat K Lindeberg F.K F.K (XXX; elukohtXXX, XXX)

Kostja lepinguline esindaja Asja lahendamine

vandeadvokaat Rene Hallemaa kohtuistungil 26. august 2026

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi ja lahutada A.I F.K ja F.K F.K abielu, mis on sõlmitud 27.03.2023 XXX. Taastada A.I F.K lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi - A.I.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte; 2.3 edastada kohtuotsus pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.
3.Selgitada: 3.1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. F.K põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-26-114018/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ASJAOLUDE F.K JA F.K PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks.
2.Kostja ei nõustu abielu lahutamisega. F.K põhjendused
3.Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
4.Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
5.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 2) nõukogu määrus 3 Tsiviilasi nr 2-24-5997 (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüssel II bis uuesti sõnastatud määrus). Brüssel II bis uuesti sõnastatud määruse art 3 punkti a esimese alapunkti kohaselt on abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on abikaasade harilik viibimiskoht. Vaidlus puudub selle üle, et abikaasade ühine elukoht on olnud Eestis. Seega allub vaidlus Eesti kohtule. Kohus märgib, et ka juhul, kui asjas ei kohalduks Brüssel II bis uuesti sõnastatud määrus ja tuleks juhinduda Eesti siseriiklikust regulatsioonist, alluks vaidlus Eesti kohtule.
6.TsMS § 102 lg 1 p 1 järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada mh juhul, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. F.K-na hageja oli abielu sõlmimise ajal Eesti kodanik ning oli seda ka hagi esitamise ajal, alluks ka sel juhul vaidlus Eesti kohtule. TsMS § 102 lg 3 järgi esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. F.K kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. F.K-na poolte ühine elukoht oli X, allub asi TsMS § 102 lg 3 alusel Tartu Maakohtule.
7.Tartu Maakohtu 28. mai 2026 määrusega peatati tsiviilasjas menetlus kuni 25. augustini 2026. Pooled leppimist ei saavutanud.
8.Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. F.K juhul on poolte abielulised suhted poolte kinnitusel pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Seetõttu tuleb avaldus rahuldada.
9.Nimeseadus § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja soovis perekonnanime taastamist.

10.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
11.Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja