Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (5)

2 (5)

kostjaid esitama vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja I C.E kinnitas hagimaterjalide kättesaamist kohtule 10.04.2026 saadetud e-kirjaga ning kostja II H.N 29.04.2026 saadetud e-kirjaga. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. C.E ja H.N on Q.P vanemad. C.E SUits ja H.N on alaealise Q.P vanemad. Tartu Maakohtu 06.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-11114 võeti C.E-lt ära isiku- ja varahooldusõigus lapse Q.P suhtes ning peatati H.N-i isiku- ja varahooldusõigus lapse Q.P suhtes. Q.P eestkostjaks määrati V.N . Kohtumäärus jõustus 11.02.2025. Vanema hooldusõiguse äravõtmine või peatamine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Seega on C.E ja H.N Q.P vanematena kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kohtupraktikas on järjekindlalt asutud seisukohale, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 13.06.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-238691, p 20.1). Seega ei pidanud hageja, kes palub kostjalt enda kasuks välja mõista elatise PKS § 101 alusel, oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid tõendama. Asja materjalide kohaselt makstakse hageja ülalpidamiseks ja tema eestkostega seoses lapsetoetust 100 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240 eurot. Lisaks makstakse perele lasterikka pere toetust 450 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on hageja eestkostja ülalpidamisel lisaks hagejale (sündinud 2024. aastal) kaks alaealist last, kes on sündinud vastavalt 2014. ja 2018. aastal. 3 (5)

Eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja (perehüvitiste seaduse (PHS) § 20 lg 1). Ringkonnakohus on 15.04.2026 lahendis nr 2-25-14441 selgitanud, et vanema hoolitsus ei hõlma üksnes lapse ülalpidamist, vaid vanemal on ka õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2). Praegusel juhul ei hoolitse kostjad hageja eest ega otsusta tema asju, vaid neid ülesandeid täidab hageja eestkostja. Ringkonnakohus selgitas samas lahendis, et eestkostetava lapse toetus on mõeldud eelkõige nende kulude katmiseks, mida eestkostja peab kandma lapsevanema asemel. Seetõttu ei ole põhjendatud vähendada eestkostetava lapse toetuse saamise tõttu kostjate ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Elatise baassumma on alates 01.04.2026 295,86 eurot, perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli selleks summaks 282,31 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. Hageja eest makstakse igakuiselt lapsetoetust 100 eurot, mis laekub tema eestkostjale. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kalendrikuus. Hageja eestkostja V.N kasvatab kolme alaealist last, kelle eest arvestatakse lasterikka pere toetust, ning hageja on neist noorim. Seega makstakse V.N-i kolme lapse eest lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Kui sisestada eeltoodud andmed elatiskalkulaatorisse, on hagejale arvestusliku elatise suurus alates 01.04.2026 ühe vanema kohta 271,12 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot ehk 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50 eurot ehk 50% hageja eest makstavast lapsetoetusest - 37,50 eurot ehk hagejale langev osa lasterikka pere toetusest (225 eurot ÷ 2 ÷ 3)). Perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli selleks summaks 254,24 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot ehk 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50 eurot ehk 50% hageja eest makstavast lapsetoetusest - 37,50 eurot ehk hagejale langev osa lasterikka pere toetusest (225 eurot ÷ 2 ÷ 3)). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kummaltki kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 05.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 16.01.2042), ajavahemiku 05.01.2026-31.03.2026 eest 254,24 eurot kuus ning alates 01.04.2026 271,12 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud edasiulatuvat elatist maksma hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja V.N-i arveldusarvele nr EE872200001104826202. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hagejat esindas menetluses tema seaduslik esindaja. Seega teadaolevad menetluskulud puuduvad.

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.