Q.G kaebus Tallinna Vangla ühest hoonest teise paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 120 eurot, Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi R2 hoonesse (kolmas üksus), tagastada kaebajale kaks paari prille koos vutlaritega (musta värvi) ja tagastada kaebajale 12 nimetust kaebuses loetletud hügieenitarbeid
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.G Vastustaja – Tallinna vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2026.
1.Q.G (kaebaja) esitas 08.09.2025 Tallinna Vanglale taotluse, milles soovis, et teda paigutataks O-majast (nn oranž maja, esimene üksus) tagasi R-majja (nn roheline maja, kolmas üksus) või eraldi lukustatud kambrisse. Tallinna Vangla jättis taotluse 17.10.2025 vastusega nr 6-7/125/3161-3 rahuldamata. Kaebaja esitas vastuse peale vaide 29.10.2025. Vaidega koos esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 120 euro hüvitamiseks tahtevastase ümberpaigutamise käigus tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest.
2.Tallinna Vanglas registreeriti 09.09.2025 kaebaja pöördumine, milles ta palus isiklike esemete tagastamist ja 22.09.2025 registreeriti kaebaja taotlus isiklike asjade tagastamiseks, mida ta ei saanud kätte pärast ekspertiisi teostamist Tartu Vanglas. Tallinna Vangla jättis 24.10.2025 vastusega nr 6-7/1-25/3296-2 taotluse isiklike esemete tagastamise kohta osaliselt rahuldamata. Kambrisse ei tagastatud asju, mille kohta pole võimalik tõendada, et need kaebajale kuuluvad. Tagastati esemed, mille kuulumist kaebajale on vanglal võimalik tõendada. Kaebaja esitas vastuse peale vaide 30.10.2025. 1(8)
3.Tallinna Vangla jättis 28.11.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/279-2 rahuldamata R-majja ümberpaigutamist puudutava vaide.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 02.12.2025 kaebaja kaebus Tallinna Vangla põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks summas 120 eurot ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi R2 hoonesse (kolmas üksus), tagastada kaebajale kaks paari prille koos vutlaritega (musta värvi) ja tagastada kaebajale 12 nimetust kaebuses loetletud hügieenitarbeid või hüvitada kahjusumma.
5.Tallinna Vangla jättis 09.12.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/277-2 rahuldamata isiklike asjade tagastamist puudutava vaide.
6.Kohus tegi 23.12.2025 määruse, millega tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Tallinna Vangla ühest hoonest teise paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 120 eurot, sest kohtule teadaolevalt oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus võttis menetlusse kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi R2 hoonesse (kolmas üksus), tagastada kaebajale kaks paari prille koos vutlaritega (musta värvi) ja tagastada kaebajale 12 nimetust kaebuses loetletud hügieenitarbeid.
7.Kaebaja esitas 23.12.2025 pärast kohtumääruse tegemist kohtule Tallinna Vangla 12.12.2025 vastuse nr 1-9/1-25/135-2, millega Tallinna Vangla jättis rahuldamata kaebaja taotluse tema R2 hoonest (kolmas üksus) ümberpaigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (dtl 7172). Vastuse peale on märgitud käsitsi kättesaamise aeg 15.12.2025.
8.Kaebaja esitas 13.01.2026 kohtule avalduse (registreeritud 15.01.2026, tõlgitud 23.01.2026), milles märgib, et ta ei saa aru, miks kohus tagastas kaebuse selle esitajale. Kaebaja esitas vaide vanglale tähtaegselt, vangla tagastas selle temale ja ta pöördus kaebusega kohtusse. On arusaamatu, miks ei võetud vastu hüvitamist ja vaiet tervisekahju ja stressi kohta, ühest majast teise üleviimise kohta.
9.Tallinna Halduskohus lubas kaebajal oma 25.06.2026 määrusega kaebust muuta ja otsustas jätkata jätkata menetlust selliselt, et kaebus on esitatud Tallinna Vangla ühest hoonest teise paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 120 eurot ning Tallinna Vangla kohustamiseks paigutada kaebaja tagasi R2 hoonesse (kolmas üksus), tagastada kaebajale kaks paari prille koos vutlaritega (musta värvi) ja tagastada kaebajale 12 nimetust kaebuses loetletud hügieenitarbeid.
10.Kaaskinnipeetav A.T sõidab kaks korda kuus kohtusse Q.G, kuid tagasi tulles paigutatakse ta alati kaebaja juurde ja ta on kambris üksinda. Kaebaja palub et kohus nõuaks välja kõik kaaskinnipeetava sõidud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 11.1 Kaebaja ei vaidlusta, et kinnipeetav ei vali, millises majas või sektsioonis enda karistust kanda. Kaebajal oli sinise üksuse sektsioonis nr 3 intsident kinnipeetavaga R.K ja kaebaja oli seetõttu lukustatud kambris 12 päeva. Oranžis üksuses sattus kaebaja temaga samasse sektsiooni. Ei saa panna kokku samasse sektsiooni inimesi, kellel oli konflikt. Kui kaebaja oli pikka aega R majas, siis midagi halba ei juhtunud ja ei saa aru, miks teda ümber paigutada inimese juurde, kellega kaebajal oli konflikt. R2 osakonnas on palju kaebajaga sama vanuseid isikuid, kellega ta saab juttu ajada ja mänge mängida. O5 põhikontingent on narkomaanid ja diilerid, kes on kaebajast nooremad. 2(8)
11.2 Kaebaja läks Tartu Vanglasse 06.08.2025 ekspertiisi tervise kontrolli. Kui kaebaja ära viidi, jättis ta isiklikud asjad kambrisse R 2-5. Tagasi tuli kaebaja Tartu Vanglast 01.09.2025 ja paigutati oranži majja. Kaebaja palus oma 09.09.2025 kirjas viia end tagasi R-2 majja, kus ta oli ka varem, et tal oleks ka kambrikaaslane. Kaebaja on saanud kätte riided ja isiklikud dokumendid, kuid pole kätte saanud isiklikke asju, mille kaebaja jättis isikule A.G. Kaebajat informeeriti 08.10.2025, et need asjad on kontaktisiku käes 11.3 Osa ära võetud asjadest oli kaebajale kingitud ja osa ajavahemikus 29.05.2020- 29.05.2022 ostetud. Vanglal ei ole tõendeid, et kaebaja sai ära võetud esemed ebaseaduslikul teel. Kaebajal peaks olema neli paari prille kuid kahte paari ei ole kaebajale tagastatud. Prillid - 2 paari mustades vutlarites on kaebajal alates 29.05.2020, kui tema korteris käis läbiotsimine. Veel ühed prillid ostis kaebaja vangla poest (aprill- mai) 2022. a. Veel ühed prillid sai ta Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnast, kui ta oli Tartus (juuni- juuli), +3,5 prillid lugemise jaoks. Olles 2 aastat kohtu all, varus kaebaja hügieenitarbeid, hoides seejuures kokku toidu arvel, aga hügieenitarbeid ostis igal poeskäigul 2 korda kuus. Kui kaebaja väljus avatud sektsiooni 2022. aastal, hakkas ta varutud asju vahetama teiste majapidamises vajalike esemete vastu. Ka mõned vanglast vabanevad kinnipeetavad annavad kaebajale hügieenitarbeid. 11.4 Vangla on põhjustanud kaeajale mittevaralist kahju, kuna teda on pidevalt ümber paigutatud. Kaebaja on juba 63,5 aastane ja pidev üksuste, osakondade ja kambrite vahetamine ei mõju talle hästi. Kaebaja oli rahul kolmandas üksuses osakonnas nr R2, kuid kui ta Tartu Vanglast 01.09.2025 tagasi toodi, öeldi, et ta läheb O majja (esimesse üksusesse). Sinna ta ise nõus minema ei olnud, mistõttu tulid valvurid ja viisid ta jõuga osakonda O5 kambrisse nr 12. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 12.1 Ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust valida endale vanglakaristuse kandmise kohta. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustuspädevus (VangS § 11 lg 2, VSkE 12 lg 1) ja kinnipeetav kannab oma karistust kohas, kuhu vangla otsustab teda paigutada. Tallinna Vangla kinnises vanglas on viis üksust, millest teine üksus on vahistatutele ja viies üksus naiskinnipeetavatele. Meeskinnipeetavad paigutatakse kas esimesse, kolmandasse või neljandasse üksusesse ja vanglal on vangistuse jooksul õigus kinnipeetav ka vanglasiseselt ümber paigutada. Paigutamisotsuste tegemisel arvestab vangla kinnipeetava soovidega niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja vajalik, kuid õiguslikult siduv kinnipeetava tahteavaldus vanglale ei ole. 12.2 Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste (edaspidi vangiregister) andmekogu andmetel viibib kaebaja vanglas 02.06.2020 ja teda on vanglasiseselt korduvalt ümber paigutatud. Ajavahemikul 14.07.-06.08.2025 paiknes ta Tallinna Vanglas kolmandas üksuse osakonnas R2, 06.08. 01.09.2025 oli ta Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnas ja 01.09.2025 Tallinna Vanglasse naastes paigutati ta esimesse üksesse osakonda O5, kus ta on olnud tänaseni. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vanglale esitanud taotlusi enda kolmandasse üksusesse osakonda R2 tagasipaigutamiseks, kuid vangla ei pea kaebaja taotlust põhjendatuks, sest kaebaja ei too välja ühtegi sellist mõjuvat põhjust, mis kaebaja ümberpaigutust tingiks. Kaebaja julgeolek ei ole ohus ja tema ümberpaigutamiseks puudub vajadus. Vangla on hinnanud, et ohtu seoses R.Kga, kellega kaebajal oli varasemalt konflikt, ei ole ja piisab, kui isikuid ei paigutata ühte kambrisse. Vangiregistris ei ole registreeritud ühtegi sündmust, mille põhjal võiks arvata, et kaebaja paiknemisest osakonnas O5 kellegi elu ja tervis siiski ohus on. 12.3 Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.5. kohaselt saatmisel teise valglasse, politsei arestikambrisse, teise kambrisse paigutamisel ja vanglast vabanemisel peab kinnipeetav kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud asjad kambrist kaasa võtma. Seega oli tal kohustus 06.08.2025 Tartu Vanglasse minnes kõik isiklikud ja vangla poolt väljastatud asjad osakonna R2 kambrist nr 1k-R2-05 kaasa võtta. Kaebaja ise märgib nii kaebuses, kui vanglale esitatud 3(8)
pöördumistes, et ta jättis asjad osakonnas R2 kaaskinnipeetava kätte. Vaidlust ei ole selles, et vangla võimaldas kaebajal Tallinna Vanglasse 01.09.2025 naastes osaliselt osakonda R2 jäetud asju tagasi saada. Kaaskinnipeetava poolt vanglale üle antud asjadest sai kaebaja tagasi asjad, mille puhul oli võimalik kindlaks teha, et need võivad kuuluda kaebajale. Tagastati vangla poolt kaebajale väljastatud hügieenitarbeid, mis sisalduvad hügieenipakis, kirjutusvahendid ja puhastusvahend. Kaebajale ei tagastatud esemeid, mille puhul ei ole tõendatud, et need kuuluvad kaebajale ja need on saanud lubatud viisil. K-Raha väljavõttest nähtuvalt tasus kaebaja CargoExpert OÜ-le viimati 28.06.2023 ja hiljem ei ole ta enam kaupluseteenust kasutanud. Ka 2023. a kaupluseteenust kasutades, ei ole kaebaja ostnud tooteid, mille tagastamist ta kaebuses nõuab. Ei ole usutav, et kaebaja ostis tooted veel varem ja need ei ole tal otsa saanud ning mõned tooted (2 pudelit šampooni, habemeajamise palsam ja pesupulber) lausa kasutamata. Vastavalt Tallinna vangla kodukorra punktile 8.11. võib kinnipeetaval kambris olla kosmeetika- ja hügieenitarbeid ning pesu pesemise vahendeid piiratud koguses, nt šampooni võib olla 2 pudelit, mis tähendab, et kaebaja ei ole mitme aasta jooksul šampooni siis üldse kasutanud. See ei ole eluliselt usutav. Vaadates CargoExpert OÜ 2022. a hinnakirja, ei ole müügil olnud nõudepesuvahendit Fairy koguses 1 l, vaid on 450 ml pudel, pesuloputusvahendit Lenor ei ole koguses 1 l, on 930 ml. Sortimendis ei ole pesupulbrit Purox ega kingakreemi. Seega ei ole kaebaja väited kaupade soetamise ja soetatud koguste kohta tõesed. Kaebaja arusaam, et kui ta saab teistelt kinnipeetavatelt sünnipäevaks asju, mis on kaupluses müügil ja vangla vahendusel soetatud, siis need on lubatud viisil saadud, on väär. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja nõue 2 pudeli šampooni, nõudepesuvahendi Fairy, pesupulbri Purox, pesuloputusvahendi Lenor, kingakreemi, kingašvammi, nõudepesušvammide, kätekreemi, jalakreemi ja habemeajamise palsami tagastamiseks põhjendatud. 12.4 Kaebuse esitaja nõuab kahe paari prillide ja vutlarite tagastamist. Vaidlust ei ole, et kaebaja on aprillis 2022 ostnud prillid, kuid tellimislehelt ei nähtu, et ta oleks ostnud prillidega koos ka musta vutlari. Tallinna Vanglas koostatud nimekirjadest nähtuvalt oli kaebajal enne Tartu Vanglasse minekut kambris neli paari prille ja üks must vutlar ja 01.09.2025 Tallinna Vanglasse naastes on talle kambrisse antud neli paari prille ja üks must vutlar. Vutlarit on kõikides vangiregistri kannetes kirjeldatud sõnaga „must“ ja ühtegi viidet, et vutlar oleks kuldse korpusega ja kaubamärgiks HUGO BOSS, kannetes ei ole. Vangla praktika kohaselt kirjeldatakse eset vangiregistris võimalikult täpselt ja kui esemel kajastub kaubamärgi nimetus, siis see ka kirja pannakse. Kuna käesoleval juhul seda tehtud ei ole, siis on tõenäoline, et kaebajal kambris olev vutlar oligi lihtsalt musta värvi. Kuna kaebajale on neli paari prille ja vutlar 01.09.2025 kambrisse antud ja vangla käes hoiul kaebaja prille ega vutlarit ei ole, siis on kaebaja nõue kahe paari prillide ja kahe vutlari tagastamiseks põhjendamatu. Oluline on märkida, et vanglale esitatud pöördumises (reg 22.09.2025 nr 6-7/1-25/3296-1) kaebaja prillide ja vutlareid üldse ei maini ja hakkab neid nõudma alles vaides (reg 03.11.2025 nr 1-8/1-25/277-1). Ka sellest, et kaebaja prille ja vutlarit koheselt taga otsima ei hakanud, saab järeldada, et nende nõudmiseks vanglalt ei ole tegelikult alust. 12.5 Kaebajal ei saanud vangistusse sattudes olla eeldust, et toimub üks paigutus ja seejärel teda enam kunagi vanglate vahel või vangla siseselt ümber ei paigutata. Kui kaebaja 06.08.2025 Tartu Vanglasse läks, ei saanud vangla R-hoones jätta kambrit teadmata ajaks tühjaks. Kuna kaebaja oli Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnas, arvestas vangla, et ta võiks olla esmalt rahulikumas keskkonnas ja üksinda kambris. R-hoones ei oleks olnud võimalik seda tagada. Seetõttu paigutati kaebaja esimesse üksusesse, osakonda O5. Kaebaja on tervislikel põhjustel üksinda kambris paiknemist varasemalt ka ise vajalikuks pidanud. Kaebajat võis kahtlemata paigutus O-majja häirida, kuid see on pelgalt vangistusega kaasnev ebamugavus, mis ei õigusta rahalise hüvitise nõuet. Kui vanglal on ka tulevikus põhjendatud vajadus kaebajat ümber paigutada, siis seda tehakse ja kaebaja pöördumistes välja toodud argumendid, sh vanus seda ei väära. Pannes soliidses eas veel kuritegusid toime, pidi kaebaja arvestama ka võimaliku vanglakaristusega ja vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavustega. 4(8)
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Esmalt lahendab kohus kaebaja 06.07.2026 dokumendis esitatud taotluse nõuda välja kõik dokumendid, mis puudutavad kaaskinnipeetava sõitusid väljapoole vanglat Q.G kohtusse alates 2025 kuni 02.07.2026. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, kas ja millisesse sektsiooni paigutatakse kaaskinnipeetav peale kohtuistungeid, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Käesoleva asja piiridest väljub küsimus sellest, millistel asjaoludel vangla võis selliselt toimida. Käesolevas vaidluses on oluline tuvastada, kas vangla käitus kaebaja suhtes õiguspäraselt. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Nõue seoses kaebaja tagasipaigutamisega kolmandasse üksusesse osakonda R2.
14.Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-st 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
15.Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel viibib kaebaja vangistuses 29.05.2020 ja Tallinna Vanglas on ta olnud ajavahemikel 02.06.2020−16.06.2025, 14.07.−06.08.2025 ja alates 01.09.2025 kuni praeguse ajani. Tallinna Vanglas on teda vanglasiseselt korduvalt ümber paigutatud. Ajavahemikul 14.07.-06.08.2025 paiknes ta Tallinna Vanglas kolmandas üksuse osakonnas R2, 06.08.-01.09.2025 oli kaebaja Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnas ja 01.09.2025 Tallinna Vanglasse tagasi naastes paigutati ta esimesse üksesse osakonda O5. Hiljem vanglasiseseid ümberpaigutamisi enam ei ole olnud. (dtl 363-364).
16.Vanglasisene paigutamine on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus asjas nr 3-21-1972, p 9), millele ei kohaldu haldusaktile kehtestatud nõuded, sh ei pea toiming olema kirjalikult vormistatud ega sisaldama põhjendusi (nt Riigikohtu 31.01.2023 otsus nr 3-19-1838, p 11). Samuti ei ole vanglasisese paigutamise kord õigusaktides detailselt reguleeritud. Küll aga on rida kriteeriumeid, mida tuleb kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel arvestada. VangS § 11 lg 2 sätestab, et kinnipeetav paigutatakse vanglas kambrisse või tuppa. Kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel tuleb järgida eraldihoidmise nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid (VSkE § 5 lg 2). Eraldi tuleb hoida mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid, isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht, arestialuseid ja kainenema toimetatud joobeseisundis isikuid (VangS § 12 lg 1).
17.Kohtupraktika põhjal on vanglal kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel avar kaalutlusruum (vt nt Riigikohtu 28.04.2011 otsus nr 3-3-1-10-11; 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-76-11). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule soovile. Kaebajagi on kinnitanud, et on teadlik, et tal puudub subjektiivne õigus valida meelepärane osakond või kamber.
18.Kohus leiab, et kinnipeetaval võib olla vanglasisese ümberpaigutamist õigus nõuda eelkõige juhul, kui isik on paigutatud kokku teiste kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks kui kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vastustaja selgitas kohtule, et Tallinna Vangla kinnises vanglas on viis üksust, millest teine üksus on vahistatutele ja viies üksus naiskinnipeetavatele. Meeskinnipeetavad paigutatakse kas esimesse, kolmandasse või neljandasse üksusesse ja vanglal on vangistuse jooksul õigus kinnipeetav ka vanglasiseselt ümber paigutada. Paigutamisotsuste tegemisel arvestab vangla kinnipeetava soovidega niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja vajalik.
19.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vanglale esitanud taotlusi enda kolmandasse üksusesse osakonda R2 tagasipaigutamiseks, kuid kohus nõustub vastustajaga, et taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebaja ei too välja ühtegi sellist mõjuvat põhjust, mis kaebaja ümberpaigutust tulenevalt tema põhiõiguste rikkumise ohust tulenevalt tingiks. Tallinna Vangla esimese üksuse juht on 5(8)
17.10.2025 vastuses nr 6-7/1-25/3161-3 (dtl 25) kaebajale selgitanud, et kaebaja julgeolek ei ole ohus ja tema ümberpaigutamiseks puudub vajadus. 03.11.2025 registreeritud vaides nr 1-8/125/279-1 on kaebaja välja toonud, et teda on paigutatud osakonda, kus paikneb kinnipeetav R.K, kellega tal on olnud konflikt, kuid 28.11.2025. a vaideotsusest nähtuvalt on vangla sellega paigutusotsust tehes arvestanud ja leidnud, et ohtu uute konfliktide tekkeks ei ole ja piisab, kui kaebajat ja R.K-d ei paigutata ühte kambrisse (dtl 45-46). Kohus nõustub nimetatud põhjendusega. Vangiregistris ei ole registreeritud ühtegi sündmust, mille põhjal võiks arvata, et kaebaja paiknemisest osakonnas O5 kellegi elu ja tervis siiski ohus on.
20.Oluline on märkida, et isegi kui ilmneksid asjaolud, mille tõttu tuleb kaebaja osakonnast O5 ära paigutada, ka siis ei ole vanglal kohustust teda osakonda R2 paigutada, vaid vangla peab uuesti hindama, kuhu on võimalik kaebajat paigutada, et täidetud oleksid paigutamisel arvestatavad nõuded ja kinnipeetavate julgeolek. Kaebaja selgitus kaebuses, et tal ei ole osakonnas R2 ka konflikte, on kahtlemata positiivne, kuid see ei tähenda, et vangla peaks teda sinna paigutama. Ka muud põhjused, millele kaebaja vanglale esitatud pöördumistes viitab (R2-s rohkem tema ealisi kinnipeetavaid, kellega juttu ajada ja mänge mängida; O hoonesse paigutatakse narkomaanid ja narkodiilerid), ei ole sellise kaaluga, mis tingiks kaebaja ümberpaigutamise osakonda R2. Kahju hüvitamise nõue.
21.Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja ümberpaigutamine oli õiguspärane, siis ei ole kaebajale nimetatud toiminguga seoses tekkinud mittevaralist kahju. Kohtu jaoks on usutav, et kui kaebaja 06.08.2025 Tartu Vanglasse läks, ei saanud vangla R-hoones jätta kambrit teadmata ajaks tühjaks. 01.09.2025 seisuga paiknes kolmandas üksuses (R-majas) 212 kinnipeetavat, kuid esimeses üksuses (O-majas) 167 (dtl 385). Kuna kaebaja oli Tartu Vanglas psühhiaatriaosakonnas, arvestas vangla, et ta võiks olla esmalt rahulikumas keskkonnas ja üksinda kambris. R-hoones ei oleks olnud võimalik seda tagada. Seetõttu paigutati kaebaja esimesse üksusesse, osakonda O5.
22.Kohtu jaoks on usutav, et kaebajat võis kahtlemata paigutus O-majja häirida, kuid see on pelgalt vangistusega kaasnev ebamugavus, mis ei õigusta rahalise hüvitise nõuet. Pannes soliidses eas veel kuritegusid toime, pidi kaebaja arvestama ka võimaliku vanglakaristusega ja vangistusega paratamatult kaasnevate ebamugavustega. Kaebajal tuli ebamugavusi taluda minimaalselt. Ta ei pidanud O-majja paigutusega seonduvalt oma asju kokku panema, sest need olid tal juba pakitud Tallinna Vanglast ajutiselt äraoleku tõttu. See, et kaebaja enda isiklikke asju R-maja kaaskinnipeetava kätte nö hoiule jättis, oli kodukorra mõttes lubamatu tegu. Siiski sai ta vanglaametnike kaasabil tagasi asjad, mille kuuluvuses kaebajale oli vanglal võimalik veenduda. Kaebaja ei saanud asju tagasi kohe Tallinna Vanglasse naastes, aga kuna kaebaja ei võtnud neid asju Tartu Vanglasse kaasa, siis ei saanud need olla talle ka hädavajalikud. Liigseid ebamugavusi ei saanud kaebajale põhjustada ka keskkond, kuhu ta sattus, sest kaebaja paigutus esimesse üksusesse (O-majja) ei olnud 01.09.2025 esmakordne. Ka ajavahemikul 02.06.2020−15.02.2024 paiknes ta esimeses üksuses. Seega viimase kuriteoga seonduvalt on kaebaja Tallinna Vanglas just O-majas paiknenud. Nii keskkond, üksuse töökorraldus ja ka vanglateenistujad olid talle juba tuttavad, mistõttu ei saanud sisseelamine kaebajale keeruline olla ega kahju tekitada. Kõik õigusaktidest tulenevad õigused ja võimalused on kaebajale tagatud ka O-majas. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue. Nõue seoses prillide ja hügieenitarvete tagastamisega.
23.Tallinna Vangla kodukorra punkti 8.5. kohaselt saatmisel teise valglasse, politsei arestikambrisse, teise kambrisse paigutamisel ja vanglast vabanemisel peab kinnipeetav kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud asjad kambrist kaasa võtma. Seega oli kaebajal kohustus 06.08.2025 Tartu Vanglasse minnes kõik isiklikud ja vangla poolt väljastatud asjad osakonna R2 kambrist nr 1k-R2-05 kaasa võtta. Kaebaja seda ei teinud, vaid märgib nii kaebuses, kui vanglale esitatud pöördumistes, et ta jättis asjad osakonnas R2 kaaskinnipeetava kätte. Vangiregistri andmetel ei olnud nimetatud isik kaebaja kambrikaaslane (dtl 133). Tallinna Vangla kodukorra 6(8)
punkti 8.7.4. kohaselt on kinnipeetaval keelatud viia isiklikke asju teiste kinnipeetavate kambritesse. Seega on kaebaja ise reeglite vastaselt käitunud ja etteheited, et vangla on tema asju õigusvastaselt käidelnud, on siinkohal asjakohatud.
24.Vaidlust ei ole selles, et vangla võimaldas kaebajal Tallinna Vanglasse 01.09.2025 naastes osaliselt osakonda R2 jäetud asju tagasi saada. Kaaskinnipeetava poolt vanglale üle antud asjadest sai kaebaja tagasi asjad, mille puhul oli võimalik kindlaks teha, et need võivad kuuluda kaebajale. Tagastati vangla poolt kaebajale väljastatud hügieenitarbeid, mis sisalduvad hügieenipakis, kirjutusvahendid ja puhastusvahend. Kaebajale ei tagastatud neid esemeid, mille puhul ei olnud vangla hinnangul tõendatud, et need kuuluvad kaebajale ja need on saanud lubatud viisil. Nimetatud esemete tagastamist nõuab kaebaja vastustajalt käesoleva kaebuse alusel. Kohus leiab, et kaebuses taotletud esemete tagastamine kaebajale ei ole põhjendatud ning vastustaja on õiguspäraselt jätnud need kaebajale tagastamata. 24.1 Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 7.1.1. on kinnipeetavale keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained, v.a arestimajast saabunud kinni peetava isiku puhul. Samas punkt 7.1.12. keelab aroomi eritavad ained ja esemed, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud hügieenitarbed ja puhastusvahendid ning punkt 7.1.13. keelab puhastuslapid ja käsnad, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse kaasa võetud. Vanglateenistuse vahendusel soetamine tähendab seda, et need on kinnipeetava poolt isiklikult vanglasisesel arveldusarvel oleva raha eest vangla kauplusest ostetud. K-Raha väljavõttest nähtuvalt tasus kaebaja CargoExpert OÜ-le viimati 28.06.2023 ja hiljem ei ole ta enam kaupluseteenust kasutanud (dtl 110-114). Ka 2023. a kaupluseteenust kasutades, ei ole kaebaja ostnud tooteid, mille tagastamist ta kaebuses nõuab. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kaebaja ostis tooted veel varem aastate jooksul 29.05.2020 kuni 29.05.2022 ja kogus neid säästes toidu arvelt. Sellist liiki toodete kogumiseks puudub mõistlik põhjendus. 24.2 Vastavalt Tallinna vangla kodukorra punktile 8.11. võib kinnipeetaval kambris olla kosmeetika- ja hügieenitarbeid ning pesu pesemise vahendeid piiratud koguses, nt šampooni võib olla 2 pudelit. Vastustaja on ka välja toonud, et vaadates CargoExpert OÜ 2022. a hinnakirja, ei ole müügil olnud nõudepesuvahendit Fairy koguses 1 l, vaid on 450 ml pudel, pesuloputusvahendit Lenor ei ole koguses 1 l, on 930 ml. Sortimendis ei ole pesupulbrit Purox ega kingakreemi. Seega ei ole kaebaja väited kaupade soetamise ja soetatud koguste kohta tõesed ega usutavad. 24.3 Kaebaja ka väidab, et mõned asjad kingiti talle sünnipäevaks ja mõned anti talle kaaskinnipeetavate poolt, kes vabanesid vanglast.Tallinna Vangla kodukorra punkt 1.14.22 keelab teistelt kaaskinnipeetavatelt esemeid ja aineid vastu võtta. Samuti ei ole sellisel teel saadudasjad teiselt kinnipeetavalt soetatud asjad vangla vahendusel soetatud isiklikud asjad (vt Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu lahendid asjades nr 3-15-2907). 24.4 Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja nõue 2 pudeli šampooni, nõudepesuvahendi Fairy, pesupulbri Purox, pesuloputusvahendi Lenor, kingakreemi, kingašvammi, nõudepesušvammide, kätekreemi, jalakreemi ja habemeajamise palsami tagastamiseks põhjendatud.
25.Kaebuse esitaja nõuab kahe paari prillide ja vutlarite tagastamist. Väidetavalt ei ole kaebaja saanud tagasi prille koos musta kullatud korpusega vutlariga HUGO BOSS (maksumusega 100 eurot) ja prillid koos musta vutlariga, mille soetas väidetavalt 2022. a aprillis vangla kauplusest. Vaidlust ei ole, et kaebaja on aprillis 2022 ostnud prillid, kuid tellimislehelt ei nähtu, et ta oleks ostnud prillidega koos ka musta vutlari (dtl 121). Tallinna Vanglas koostatud nimekirjadest nähtuvalt oli kaebajal enne Tartu Vanglasse minekut kambris neli paari prille ja üks must vutlar (dtl 117) ja 01.09.2025 Tallinna Vanglasse naastes on talle kambrisse antud neli paari prille ja üks must vutlar (dtl 115). Vutlarit on kõikides vangiregistri kannetes kirjeldatud sõnaga „must“ ja ühtegi viidet, et vutlar oleks kuldse korpusega ja kaubamärgiks HUGO BOSS (mõningate teiste 7(8)
toodete puhul on tehtud selge viide ka kaubamärgile, nt Nike), kannetes ei ole. Vangla on selgitanud, et praktika kohaselt kirjeldatakse eset vangiregistris võimalikult täpselt ja kui esemel kajastub kaubamärgi nimetus, siis see ka kirja pannakse. Kuna käesoleval juhul seda tehtud ei ole, siis on tõenäoline, et kaebajal kambris olev vutlar oligi lihtsalt musta värvi. Kuna kaebajale on kolm paari prille ja vutlar 01.09.2025 kambrisse antud ja vangla käes hoiul kaebaja prille ega vutlarit ei ole, siis on kaebaja nõue kahe paari prillide ja kahe vutlari tagastamiseks põhjendamatu. Ka sellest, et kaebaja prille ja vutlarit koheselt taga otsima ei hakanud, saab järeldada, et nende nõudmiseks vanglalt ei ole tegelikult alust.
26.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
27.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.