Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses oli Y (hageja) hagi X-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.08.2007 Järva Maavalitsuses, kuid abikaasade suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub tema vastu nõudeõigus ja kohtusse pöördumine oli kostjale üllatuslik, sest pooled olid kokku leppinud vähemalt viies paariteraapia kohtumises ja hagi esitamise ajaks olid nad käinud teraapias alles kaks korda.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 10.07.2026 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
4.1.Kostja ei osalenud 10.07.2026 kohtuistungil, teatades sama päeva hommikul haigestumisest, kuid ei esitanud istungile ilmumise takistuse kohta tõendeid. Kohtunik püüdis pärast istungit kostjaga telefoni teel ühendust võtta, kuid kostja telefonile ei vastanud.
4.2.Maakohus ei pidanud vajalikuks anda kostjale täiendavat tähtaega hagile vastamiseks, sest kostja oli oma kirjaliku seisukoha esitanud ja tal oli võimalus olla kohtu poolt isiklikult ära kuulatud. Kohus leidis, et asja saab sisuliselt lahendada, sest hagi aluseks olevad asjaolud olid piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).
4.3.Maakohus lähtus PKS § 67 lg-st 1, mille järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, ning PKS § 67 lg-st 3, mille järgi peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Maakohus leidis hageja kohtuistungil antud selgituste põhjal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagejal ei olnud tahet ega valmisolekut lepituseks, mistõttu pidas maakohus leppimisaja andmist võimatuks ja ebamõistlikuks.
4.4.Menetluskulude jaotamisel tugines maakohus TsMS § 173 lg-le 1 ja TsMS § 164 lg-le 1 ning jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsus tühistada.
5.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes kostja menetlusse tegelikult kaasamata ja isiklikult ära kuulamata, kuigi abieluasjas ei või teha tagaseljaotsust ja pooled tuleb üldjuhul isiklikult ära kuulata.
5.2.Kohus ei juhtinud kostja tähelepanu hagivastuseks esitatud e-kirja puudustele ega andnud tähtaega allkirjastatud ja nõuetekohase vastuse esitamiseks. Samuti eiras kohus 05.05.2026 määruses seatud tähtaegu, sest kostja vastamise tähtaeg ei olnud veel möödunud.
5.3.Kostja teatas 10.07.2026 kohtuistungi hommikul ootamatust haigestumisest ja oli 09.07.2026 pöördunud perearsti poole, talle oli avatud töövõimetusleht. Maakohus pidanuks istungi edasi lükkama või vähemalt küsima haiguse kohta täiendavaid andmeid.
5.4.Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt istungi aja määramisel ja dokumentide edastamisel. Kõiki asjaga seotud dokumente ei edastatud e-posti teel, mistõttu ei olnud kostjal võimalik end vajalikul määral kaitsta.
5.5.Kaebuses vaieldakse vastu järeldusele, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ole alustanud eraldi elu ning konflikt on seotud suhtluse, usalduse ja peresuhete probleemidega, mida oleks võimalik lahendada mh paariteraapia vms välise abiga.
5.6.Kostja esitas koos kaebusega 21 lisa ja palus võimalust esitada hagile nõuetekohane vastus koos tõenditega. Esitatud on ka muid taotlusi, sh psühhiaatrilise ekspertiisi ja laste hooldusõiguse kohta.
2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5 ning § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Maakohus ei saanud asja sisuliselt läbi vaadata kostja osavõtuta, kontrollimata TsMS § 414 lg 2 p 2 kohaldamise eeldusi.
7.1.Kostja teatas kohtuistungipäeva hommikul ootamatust haigestumisest. Kuigi teade oli lühike ega sisaldanud kohe kõiki tõendeid, ei saanud maakohus üksnes selle põhjal järeldada, et istungile ilmumata jätmine ei takista asja lahendamist.
7.2.Abieluasjas on poolte isiklik ärakuulamine oluline abielusuhete pöördumatu lõppemise, lepitamise võimalikkuse ja poolte tegeliku tahte hindamisel (TsMS § 346 lg 2, PKS § 67 lg 1). Seetõttu võis kostja istungilt puudumine mõjutada asja õiget lahendamist.
7.3.TsMS § 414 lg 2 p 2 järgi ei või kohus asja sisuliselt läbi vaadata poole osavõtuta, kui esineb selles sättes nimetatud takistus. Ootamatu haigestumise teate saamisel pidi maakohus kontrollima, kas kostja ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kas asja arutamine tema osavõtuta oli lubatav.
7.4.Kui kohtul oli kahtlus haiguse mõjuvuses või tõendatuses, tulnuks istung edasi lükata või anda kostjale võimalus esitada täiendavad andmed ja tõendid. Ilma seda tegemata ei saanud maakohus tugineda üksnes TsMS § 414 lg-le 1.
7.5.Seetõttu rikkus maakohus kostja õigust olla ära kuulatud. Rikkumine oli oluline, sest kostja puudumise tõttu jäi hindamata tema suuline seisukoht abielusuhete lõppemise ja lepitamise võimalikkuse kohta.
8.Kokkuvõttes on maakohtus asja lahendamisel kostja menetlusõigusi oluliselt rikutud, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaldamiseks, maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks. Kaebuse muid väiteid ei ole vaja praeguses menetlusetapis hinnata.
9.Kostja menetluslikud taotlused jäävad maakohtu lahendada, sest ringkonnakohus ei vaata hagi läbi sisuliselt.
10.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.