Hageja I: A-M K (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K K (isikukood xxxx), Hageja II: M-A K (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K K (isikukood xxxx) Kostja: E K (isikukood xxxx) Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja õigeksvõtuga.
2.Välja mõista E K`ilt lapse A-M K kasuks alates 24.06.2026 kuni A-M K täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis 301,74 eurot.
3.Välja mõista E K`ilt lapse A-M K kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 09.06.202623.06.2026 eest kokku summas 150,87 eurot.
4.Välja mõista E K`ilt lapse M-A K kasuks alates 24.06.2026 kuni M-A K täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis 301,74 eurot.
Välja mõista E K`ilt lapse M-A K kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 09.06.202623.06.2026 eest kokku summas 150,87 eurot.
6.Kohustada E K`it tasuma A-M K kasuks resolutsiooni p 2 välja mõistetud elatis K K arveldusarvele nr XXXX hiljemalt kalendrikuu 05-ndaks kuupäevaks. Tagasiulatuv elatis 150,87 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisel ühe maksena samuti K K arveldusarvele XXXX.
7.Kohustada E K`it tasuma M-A K kasuks resolutsiooni p 4 välja mõistetud elatis K K arveldusarvele nr XXXX hiljemalt kalendrikuu 05-ndaks kuupäevaks. Tagasiulatuv elatis 150,87 tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisel ühe maksena samuti K K arveldusarvele XXXX.
8.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
9.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E K poolt tsiviilasjas 2-26-13722 menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
10.Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejad esitasid 24.06.2026 Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad täpsustasid hagiavaldust 18.07.2026 ja 18.08.2026. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 301,74 eurot hageja kohta, kokku 603,48 eurot kuus, alates 24.06.2026 ning tagasiulatuva elatise perioodil 09.06.2026-23.06.2026 kokku summas 301,74 eurot (so 150,87 eurot ühe hageja kohta). Elatis kanda K K arveldusarvele nr XXXX hiljemalt kalendrikuu 05-ndaks kuupäevaks.
2.Hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielust on sündinud 20.08.2017 tütar A-M K ja 23.01.2022 tütar M-A K. Abielu on lahutatud xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx. Peale vanemate lahutust jäid hagejad elama koos oma emaga ja on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises ja viibib hetkel vahi all Viru Vanglas.
3.Hageja I igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 60 eurot, kulutused toidule 50 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, kulutused vabale ajale 15 eurot, koolikohustuse tarbeks 10 eurot. Kõik kokku 195 eurot. Hageja II igakuiseid kulud on järgmised: eluasemekulud 60 eurot, kulud toidule 50 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse tarbeks 70 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot. Kõik kokku 240 eurot.
4.Ajavahemikul 09.06.2026-23.06.2026 ei ole kostja täitnud hageja I ja hageja II ülalpidamiskohustust. Arvestades, et hageja I nõuab kostjalt elatist 301, 74 eurot, siis on tagasiulatuva perioodi elatise nõue kostja vastu 150,87 eurot. Arvestades, et hageja II nõuab kostjalt elatist 301, 74 eurot, siis on tagasiulatuva perioodi elatise nõue kostja vastu 150,87 eurot.
6.Kostja esitas hagile 19.08.2026 vastuse, milles andis teada, et võtab enda vastu esitatud hagi õigeks. Kostja palub rahuldada hagejate tagasiulatuva elatiste nõuded ja tuleviku elatiste nõuded summas arvestusega, et kuus kuulub tasumisele kummalegi hagejale 301, 74 eurot. Kostjal puuduvad vastuväited esitatud nõuetega seoses ning palub asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 4 lg 3 alusel on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta) (sama TsMS § 206 lg ). Kui kostja võtab hageja nõude õigeks, siis TsMS § 440 lg 1 järgi kohus rahuldab hagi, sest hagi õigeksvõtt on kohtule siduv.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
9.Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
10.Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning hagejad elavad koos oma emaga. Hagejad on põhjendanud enda ülalpidamise ulatuse ja koosseisu ning kostja on need asjaolud omaks võtnud. Samuti on kostja omaks võtnud kummagi lapse osas ülalpidamiskohustuse suuruse talle langevas osas ehk 301, 74 eurot hageja I osas ja 301, 74 eurot hageja II osas ning selle rikkumises. Kohus selgitab kostjale, et tegemist on elatise
miinimumist väiksema summaga ning et hagejad ei ole esitanud kostja vastu elatise väljamõistmiseks miinimummääras kooskõlas PKS § 101.
11.Kohus rahuldab hageja I elatise nõude summas 301, 74 eurot kostja vastu kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hageja II elatise nõude summas 301, 74 eurot kostja vastu kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
12.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad on esitanud taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord TsMS § 445 alusel selliselt, et kohus kohustab kostjat tasuma igakuiselt elatist jooksva kuu 5.-ndaks kuupäevaks, mille kohus rahuldab ning kohustab kostjat tasuma hagejatele tasumisele kuuluvaid elatise summasid hagejate seadusliku esindaja ema arvelduskontole.
13.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Hagejad on esitanud kohtule nõude välja mõista PKS § 108 alusel kostjalt hageja I kasuks tagasiulatava perioodi 09.06.2026-23.06.2026 elatise summas 150, 87 eurot ja hageja II kasuks tagasiulatuva perioodi 09.06.2026-23.06.2026 elatise summas 150, 87 eurot.
14.Riigikohus on lahendis nr 2-19-13722 p. 17.2 sedastanud, et hagi täielikul rahuldamisel tagasiulatuva ajavahemiku eest tuleb välja mõista ühekordse summana. Kooskõlas eeltooduga rahuldab kohus hageja I tagasiulatuva elatise nõude perioodil 09.06.2026-23.06.2026 summas 150,87 eurot kostja vastu ning hageja II tagasiulatuva elatise nõude perioodil 09.06.202623.06.2026 summas 150, 87eurot kostja vastu. Kostja kohustub väljamõistetud summad tasuma lahendi jõustumisest hagejate seadusliku esindaja ehk ema arvelduskontole.
15.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et kui käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevate elatiste suurust. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
16.Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
Menetluskulud
17.TsMS § 168 lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagis esitatud asjaoludel, ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt. Sel põhjusel tuleb määrata menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd hagejatel menetluskulud puuduvad, siis tuleb menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.