2-26-1323/8 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L623933 tulenev põhivõlg 5915,18 eurot, intress 334,34 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 855,14 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (5915,18 eurot) kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 14,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja 13.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr L89003386946, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli kostjal tasuda lepingutasu 60 eurot ning igakuist haldustasu 2,50 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksena summas 75,88 eurot ajavahemikul 20.03.2020-20.02.2025 ning tasuma intressi 15,90% aastas. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr oli 20,26% ja krediidi kogukulu 4611,14 eurot. 21.05.2020 sõlmisid samad pooled kokkuleppe nr L89003745817, millega muudeti varasema tarbijakrediidilepingu nr L89003386946 tingimusi ja võimaldati kostjale maksepuhkust. Hageja täiendavate selgituste kohaselt allkirjastati kokkulepe 03.07.2020 ning kostja oli selleks ajaks kolmanda osamaksega osaliselt ja neljanda osamaksega täielikult võlgnevuses. Kokkuleppes märgitud võlgnevuse jääk 3026,96 eurot koosnes varasema lepingu viienda osamakse põhiosa jäägist 2873,69 eurot ning kolmanda ja neljanda osamakse tasumata põhiosast, intressist, haldustasust ja viivisest. Võlgnevuse jääk tuli tagastada 60 osamaksena summas 79,20 eurot ajavahemikul 20.09.2020-20.08.2025. Intressimäär oli 15,90% aastas, krediidi kulukuse määr 18,83% aastas ning krediidi kogukulu 1724,60 eurot. 21.01.2022 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kokkuleppe nr L89007617747, millega muudeti lepingu nr L89003745817 tingimusi ja vähendati igakuise osamakse suurust. Selleks ajaks oli kostja hageja selgituste kohaselt tasunud varasema lepingu 17 osamakset täielikult ning põhiosa jääk oli maksegraafiku kohaselt 2493,16 eurot. Sama summa märgiti kokkuleppes nr L89007617747 kostja võlgnevuse jäägiks. Võlgnevus tuli tagastada 72 osamaksena summas 57,26 eurot ajavahemikul 20.02.2022-20.01.2028. Intressimäär oli 15,90% aastas, krediidi kulukuse määr 19,92% ning krediidi kogukulu 1628,69 eurot. 17.01.2024 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja tarbijakrediidilepingu nr L89014899325, mille alusel sai kostja laenu 13 000 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli kostjal tasuda lepingutasu 60 eurot ning igakuist haldustasu 3,90 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksena summas 337,21 eurot ajavahemikul 10.02.2024-10.01.2030 ning tasuma intressi 21,90% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 26,25% ja krediidi kogukulu 11 278,10 eurot. 18.09.2024 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kokkuleppe nr L89017696635, millega ühendati lepingutest nr L89007617747 ja L89014899325 tulenevad kohustused, et kostja saaks neid edaspidi täita ühe lepingu alusel. Hageja selgituste kohaselt oli kostja selleks ajaks tasunud lepingu nr L89007617747 alusel 31 osamakset ning põhiosa jääk oli pärast kostja täiendava 0,49 euro suuruse makse arvestamist 1716,54 eurot. Lepingu nr L89014899325 alusel oli kostja seitsmenda osamaksega osaliselt ja kaheksanda osamaksega täielikult võlgnevuses ning sellest lepingust tulenev võlgnevus oli kokku 13 125,48 eurot. Lepingu nr L89017696635 võlgnevuse jääk 14 842,02 eurot kujunes nimetatud summade 1716,54 eurot ja 13 125,48 eurot liitmisel. Hageja rõhutab, et lepingute muutmisel kostjale täiendavat krediiti ei antud ning kostja sai Inbankilt uut krediiti üksnes lepingute nr L89003386946 ja L89014899325 alusel. Kokkuleppe nr L89017696635 järgi tuli 14 842,02 euro suurune võlgnevus tagastada 72 osamaksena summas 373,48 eurot ajavahemikul 20.10.202420.09.2030. Intressimäär oli 21,20% aastas ja krediidi kulukuse määr 24,17% aastas. 11.12.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja väikelaenulepingu nr L572115, mille alusel sai kostja laenu 10 060 eurot. Laen tuli tagastada 108 osamaksena summas 202,32 eurot ajavahemikul 10.01.2024-10.12.2032. Intressimäär oli 19,90% aastas, krediidi kulukuse määr

22,86% aastas ning krediidi kogukulu 22 051,61 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli tasuda lepingutasu 201,20 eurot. Igakuine haldustasu 1,50 eurot. 12.04.2024 sõlmisid Coop Pank AS ja kostja väikelaenulepingu nr L601153, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Laen tuli tagastada 60 osamaksena summas 105 eurot ajavahemikul 10.05.2024–10.04.2029. Intressimäär oli 8,90% aastas, krediidi kulukuse määr 10,89% aastas ning krediidi kogukulu 6399,90 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli kostjal tasuda lepingutasu 100 eurot. Igakuine haldustasu 1,50 eurot. 10.07.2024 sõlmisid Coop Pank AS ja kostja väikelaenulepingu nr L623933, mille alusel sai kostja laenu 6000 eurot. Laen tuli tagastada 84 osamaksena summas 116,90 eurot ajavahemikul 10.08.2024-10.07.2031. Intressimäär oli 14,90% aastas, krediidi kulukuse määr 17,28% aastas ning krediidi kogukulu 9939,19 eurot. Lepingu sõlmimisel tuli kostjal tasuda lepingutasu 120 eurot. Igakuine haldustasu 1,50 eurot. Hageja väitel ei täitnud kostja lepingutest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt. AS Inbank Finance saatis kostjale 06.01.2025 lepingu nr L89017696635 ülesütlemise hoiatuse, andes VÕS § 416 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja 20.10.2024, 20.11.2024 ja 20.12.2024 tasumata osamaksete tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles AS Inbank Finance lepingu 27.01.2025 üles. Teated saadeti kostja lepingujärgsele aadressile. Samuti jättis kostja tähtaegselt tasumata Coop Pank AS-i lepingute nr L572115, L601153 ja L623933 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 osamaksed. Coop Pank AS saatis kostjale 31.12.2024 VÕS § 416 lg 1 kohase ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingud 29.01.2025 üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka talle antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja täiendavate selgituste kohaselt ei ole kostja ülesütlemise hoiatuste ega ülesütlemisavalduste kättesaamist vaidlustanud. Hageja leiab Riigikohtu lahendile nr 2-1517677 ja TsMS § 230 lg-le 1 tuginedes, et tahteavalduse kättesaamist tuleb saatjal täiendavalt tõendada juhul, kui kättesaamise üle on poolte vahel vaidlus. Kuna kostja ei ole ülesütlemise hoiatuste ega ülesütlemisavalduste kättesaamisele vastuväiteid esitanud, leiab hageja, et vastavad asjaolud tuleb TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja väitel loovutas AS Inbank Finance 28.01.2025 ning Coop Pank AS 29.01.2025 kostja vastu lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega Aktiva Finance Group OÜ-le. Kostjat teavitati nõuete loovutamisest ning hageja on esitanud nõuete loovutamist kinnitavad teatised. Hageja leiab VÕS §-dele 168 ja 170 ning Riigikohtu 06.06.2007 lahendile nr 3-2-162-07 tuginedes, et esitatud teatised tõendavad nõuete loovutamist ja hageja õigust nõudeid kostja vastu maksma panna. Hageja leiab, et krediidiandjad järgisid kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kontrollides kostja sissetulekuid, olemasolevaid finantskohustusi ja varasemat maksekäitumist. Hageja selgituste kohaselt lähtuti krediidivõimelisuse hindamisel muu hulgas põhimõttest, et kostja sissetulekud peavad ületama tema igakuiseid kohustusi ning pärast kohustuste täitmist peab talle jääma vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses vahendeid. Samuti kontrolliti kostja maksehäireid ning krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei esinenud. Lepingu nr L89003386946 sõlmimisel kontrollis AS Inbank Finance kostja sissetulekuid Pensionikeskusest. Lisaks lähtus laenuandja laenutaotluses esitatud andmetest. Kostja keskmine sissetulek oli hageja andmetel 1350 eurot ning muid finantskohustusi tal ei olnud. Lepinguga lisandus kostjale igakuine kohustus 75,88 eurot, mistõttu jäi talle pärast laenumakse tasumist kätte ligikaudu 94% sissetulekust. Hageja hinnangul oli kostja seetõttu lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

Lepingu nr L89014899325 sõlmimisel kontrollis AS Inbank Finance kostja sissetulekuid kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1520 eurot ja muud finantskohustused 316 eurot kuus. Lepinguga lisandus kostjale igakuine kohustus 337,21 eurot ning pärast olemasolevate ja uue kohustuse arvestamist jäi kostjale ligikaudu 57% sissetulekust. Hageja hinnangul ületas kostjale alles jääv summa 2024. aasta arvestusliku elatusmiinimumi 345,81 eurot ning kostja oli seetõttu krediidivõimeline. Hageja selgituste kohaselt lähtus AS Inbank krediidivõimelisuse hindamisel põhimõttest, et tarbija sissetulekud peavad olema suuremad kui tema igakuised kohustused ning pärast kohustuste täitmist peab tarbijale jääma vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses vahendeid. Kostja varasema maksekäitumise kontrollimiseks tehti päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse ning krediiditaotluste esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja hinnangul võimaldas kogutud teave hinnata kostja suutlikkust krediidilepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja väitel hindas Coop Pank AS enne lepingu nr L572115 sõlmimist kostja krediidivõimelisust, tuginedes krediidivõimelisuse hindamise dokumendile, kostja konto väljavõttele ja kategoriseeritud konto väljavõttele. Krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis Coop Pank AS kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mille kohaselt kostjal krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja andmetel oli kostja keskmine sissetulek 839 eurot ja muud finantskohustused 124,12 eurot. Lepinguga lisandus igakuine kohustus 202,32 eurot. Hageja arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast kohustuste arvestamist ligikaudu 68% sissetulekust, mida hageja pidas piisavaks, arvestades muu hulgas, et 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 338,23 eurot. Hageja hinnangul oli kostja seetõttu lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Hageja väitel hindas Coop Pank AS enne lepingu nr L601153 sõlmimist kostja krediidivõimelisust, tuginedes krediidivõimelisuse hindamise dokumendile, kostja konto väljavõttele ja kategoriseeritud konto väljavõttele. Krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis Coop Pank kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mille kohaselt kostjal krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1352,28 eurot ja muud finantskohustused 319,38 eurot. Lepinguga lisandus kostjale igakuine kohustus 105 eurot. Hageja arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast kohustuste arvestamist ligikaudu 69% sissetulekust. Arvestades muu hulgas, et 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 345,81 eurot, oli kostja hageja hinnangul lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Hageja väitel hindas Coop Pank AS enne lepingu nr L623933 sõlmimist kostja krediidivõimelisust, tuginedes krediidivõimelisuse hindamise dokumendile ja kostja konto väljavõttele. Krediidivõimelisuse hindamisel kontrollis Coop Pank kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mille kohaselt kostjal krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja andmetel oli kostja keskmine sissetulek 1403,10 eurot ja muud finantskohustused 369,38 eurot. Lepinguga lisandus kostjale igakuine kohustus 116,90 eurot. Hageja arvestuse kohaselt jäi kostjale pärast kohustuste arvestamist ligikaudu 65% sissetulekust. Arvestades muu hulgas, et 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 345,81 eurot, oli kostja hageja hinnangul lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

Hageja leiab kokkuvõttes, et krediidiandjad kogusid ja kontrollisid enne krediidilepingute sõlmimist kostja majanduslikku seisundit puudutavaid andmeid, sealhulgas tema sissetulekuid ja kohustusi, ning hindasid kogutud teavet tervikuna VÕS § 4034 ning KAVS §-de 49 ja 50 alusel. Kostja esitatud andmeid kontrolliti laenutaotluste ja avalike andmebaaside põhjal ning krediidivõimelisuse hindamisel võeti arvesse krediidisummasid, osamaksete suurust ja kostja muid kohustusi. Hageja hinnangul oli lepingutest tulenevate kohustuste täitmine kostjale nende sõlmimise ajal jõukohane. Hageja märgib lisaks, et krediidiandjad selgitasid kostjale lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning vastav teave anti kostjale kirjalikult laenulepingutes ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedel. Hageja nõuab kostjalt neljast lepingust tuleneva põhivõla tasumist. Lepingu nr L89017696635 alusel nõuab hageja põhivõlga 14 842,02 eurot. Hageja täiendavate selgituste kohaselt ei kujuta nimetatud summa endast kostjale uue krediidina väljamakstud summat, vaid see moodustub lepingute nr L89007617747 ja L89014899325 jääkidest vastavalt 1716,54 eurot ja 13 125,48 eurot. Kostja ei ole lepingu nr L89017696635 alusel põhiosa katteks makseid teinud. Lepingu nr L572115 põhivõla jääk on 9732,97 eurot, lepingu nr L601153 põhivõla jääk 4660,41 eurot ja lepingu nr L623933 põhivõla jääk 5915,18 eurot. Seega nõuab hageja põhivõlga kokku 35 150,58 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingute alusel tasumata intressi. Lepingu nr L89017696635 intressimäär oli 21,2% aastas ning hageja arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg ajavahemiku 20.10.2024-27.01.2025 eest 1198,95 eurot. Lepingu nr L572115 intressimäär oli 19,9% aastas ning intressivõlg ajavahemiku 10.10.2024-29.01.2025 eest 738,94 eurot. Lepingu nr L601153 intressimäär oli 8,9% aastas ning intressivõlg sama ajavahemiku eest 155,12 eurot. Lepingu nr L623933 intressimäär oli 14,9% aastas ning intressivõlg sama ajavahemiku eest 334,34 eurot. Hageja väitel ei ole kostja nimetatud intressivõlgnevusi tasunud. Seega nõuab hageja kostjalt lepingujärgset intressi kokku 2427,35 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingute alusel tasumata laenuhaldustasusid. Lepingu nr L89017696635 kohaselt oli haldustasu 2,50 eurot kuus ning kostjal oli lepingu ülesütlemise seisuga tasumata nelja kuu haldustasu kokku 10 eurot. Lepingute nr L572115, L601153 ja L623933 kohaselt oli haldustasu 1,50 eurot kuus ning iga lepingu alusel oli kostjal tasumata nelja kuu haldustasu kokku 6 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt tasumata laenuhaldustasusid kokku 28 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 ja lepingutingimuste alusel. Hageja väitel on ta saatnud kostjale iga lepingu kohta kolm tasulist meeldetuletuskirja ning kandnud lisaks muid võla sissenõudmisega seotud kulusid. Esimese meeldetuletuskirja eest arvestab hageja 25 eurot, teise ja kolmanda kirja eest kummagi eest 5 eurot ning muid makseviivitusest tingitud kulusid 15 eurot. Viimaste hulka arvab hageja muu hulgas nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsimise, kostjaga suhtlemise ning nõude avaldamisega seotud kulud. Hageja nõuab iga lepingu nr L89017696635, L572115, L601153 ja L623933 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot, seega kokku 200 eurot. Hageja nõuab kostjalt lepingute ülesütlemisele järgnenud aja eest viivist lepingutes kokkulepitud intressimäärades, tuginedes VÕS § 113 lg-le 1 ja § 415 lg-le 1. Lepingu nr L89017696635 alusel nõuab hageja 14 842,02 euro suuruselt põhivõlalt ajavahemiku 28.01.2025-16.01.2026 eest viivist määras 21,2% aastas summas 3051,68 eurot.

2.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja hinnangul ei järginud krediidiandjad laenude väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega hinnanud piisavalt tema tegelikku maksevõimet ja laenude tagasimaksmisega seotud riske. Kostja väitel olid tal juba mitmed kohustused teiste krediidiandjate, sealhulgas Moneyzeni, Svea Finance, Modena Estonia ja Coop Panga ees ning tema laenukoormus oli suur. Kindel sissetulek oli kostjal SA Tartu Ülikooli Kliinikumist, kuid ta jäi 31.07.2024 töötuks. Kostja leiab, et krediidiandjad oleksid pidanud arvestama tema maksevõime halvenemise võimalusega ning põhjalikumalt kontrollima tema majanduslikku olukorda. Inbankile pidi kostja hinnangul suurenenud risk olema nähtav ka varasemast kliendisuhtest, kuna kostja oli varem Inbankist laenu võtnud, maksetega hilinenud ja lepinguid ümber teinud. Kostja väitel oleks tema konto väljavõttest nähtunud nii teised laenukohustused kui ka töötuks jäämine ja Töötukassast saadud maksed. Samuti ei tundnud krediidiandjad tema väitel huvi igakuiste vältimatute elamiskulude vastu, mis olid muu hulgas ligikaudu 300 eurot kuus. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks pangakonto väljavõtted. Kostja leiab lisaks, et Inbanki veebilehel avaldatud teave oli eksitav, kuna laenu reklaamiti intressimääraga 7,9%, kuid talle sellist intressimäära ei kohaldatud. Kostja väitel keeldus Inbank ka hiljem tema taotlusest intressimäära vähendada. Kostja viitab ühtlasi reklaamiseadusest tulenevatele piirangutele laenu võtmisele suunatud reklaami osas. Kostja rõhutab, et ta ei tegutsenud pahauskselt, kuna täitis esialgu laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning makseraskused tekkisid eelkõige töö kaotamise ja suure laenukoormuse tõttu. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud nõuded ka summaliselt õiged. Kostja palub hagi mitte rahuldada ning soovib menetluse erandkorras lõpetamist, viidates oma vanusele ja töötuks jäämisele.

suhet kostja sissetulekusse. Hageja hinnangul oli krediidiandjatel kogutud teabe põhjal piisav alus järeldada, et kostja suudab võetud kohustusi täita. Kostja väite kohta, et Inbank oleks pangakonto väljavõtte küsimisel tuvastanud tema töötuse, märkis hageja, et kostja jäi enda väitel töötuks 31.07.2024, kuid leping nr L89014899325 sõlmiti juba 17.01.2024. Pärast töötuks jäämist, 18.09.2024 sõlmitud kokkuleppega kostjale täiendavat krediiti ei antud, vaid varasemad Inbanki lepingud ühendati üheks lepinguks. Hageja leidis samuti, et laenusaajal endal tuleb arvestada võimaliku töökaotuse riskiga. Kostja väite kohta, et krediidiandjad ei arvestanud tema vältimatute kuludega, märkis hageja, et Inbank ja Coop Pank kontrollisid kostja pangakonto väljavõtteid, millest nähtusid tema tehtud maksed, ning hindasid, kas pärast finantskohustuste täitmist jääb kostjale piisavalt vahendeid muude kulude katmiseks. Inbanki veebilehel väidetavalt reklaamitud 7,9% intressimäära kohta selgitas hageja, et tal ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, milline teave ja millistel tingimustel oli veebilehel lepingute sõlmimise ajal avaldatud. Kostja ei ole selle väite kohta tõendeid esitanud. Hageja rõhutas, et kostja nõustus lepingute allkirjastamisega talle pakutud intressimääradega ning tal oli võimalus ebasobivatel tingimustel lepingute sõlmimisest keelduda. Hageja esitas ühtlasi alternatiivsed nõuete ümberarvestused juhuks, kui kohus siiski tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja lähtus ümberarvestamisel lex retro non agit põhimõttest, mille kohaselt ei ole seadusel üldjuhul tagasiulatuvat jõudu, ning leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetse krediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud regulatsioonist. Hageja käsitles seetõttu eraldi Inbanki lepinguid nr L89003386946 ja L89014899325, mille alusel kostjale krediit tegelikult väljastati. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole lepingu nr L89003386946 alusel kostjal enam võlgnevust, kuid lepingu nr L89014899325 alusel on ümberarvestatud põhiosa jääk 10 956,37 eurot. Lepingute nr L572115, L601153 ja L623933 puhul leidis hageja ümberarvestuse tulemusel, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleksid 29.01.2025 ülesütlemised tühised. Hageja esitas seetõttu nende lepingute osas alternatiivselt lepingu täitmise nõuded, taotledes nii juba sissenõutavaks muutunud osamaksete kui ka TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist. Hageja jäi seisukohale, et tal on õigus nõuda viivist lepingutes kokkulepitud määras; alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus peab ka lepingujärgset viivisemäära tühiseks, mõista viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja taotlusele lõpetada menetlus tema vanuse ja töötuks jäämise tõttu vaidles hageja vastu, leides, et kumbki asjaolu ei vabasta kostjat lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei nõustunud hageja menetluskulude enda kanda jätmisega, kuna hagi esitamise põhjustas kostja võlgnevuste tasumata jätmine ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv oli nõude maksmapanekuks vajalik kulu.

6.Inbank Finance AS lepingutest tulenevad nõuded Hageja tugineb Inbank AS-ilt omandatud nõude osas sellele, et kostja sai 13.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89003386946 alusel laenu 3000 eurot ning 17.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89014899325 alusel laenu 13 000 eurot. Lepingu nr L89003386946 tingimusi muudeti esmalt 21.05.2020 sõlmitud kokkuleppega nr L89003745817 ning seejärel 21.01.2022 sõlmitud kokkuleppega nr L89007617747. Kostjale nende kokkulepetega täiendavat krediiti ei väljastatud. 18.09.2024 sõlmitud kokkuleppega nr L89017696635 ühendati lepingutest nr L89007617747 ja L89014899325 tulenevad kohustused üheks lepinguks. Selleks ajaks oli lepingu nr L89007617747 põhiosa jääk 1716,54 eurot ning lepingust nr L89014899325 tulenev võlgnevus 13 125,48 eurot, mistõttu märgiti lepingu nr L89017696635 võlgnevuse jäägiks kokku 14 842,02 eurot. Ka selle kokkuleppega kostjale täiendavat krediiti ei väljastatud. Hageja väitel jättis kostja lepingust nr L89017696635 tulenevad kohustused täitmata ning Inbank Finance ütles lepingu 27.01.2025 üles. Inbank Finance loovutas 28.01.2025 lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 14 842,02 eurot, intressi 1198,95 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise 3051,68 eurot, s.o Inbanki lepingutest tulenevalt kokku 19 152,65 eurot. Lisaks nõuab hageja alates 17.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni viivist 14 842,02 euro suuruselt põhivõlalt määras 21,2% aastas. Hageja nõue võiks seega kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et kostja ja esialgse krediidiandja vahel sõlmiti kehtivad tarbijakrediidilepingud, krediit maksti kostjale välja, kostjal tekkis kohustus saadud krediit lepingutingimuste kohaselt tagastada ja tasuda intressi, kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning lepingutest tulenevad nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud. 6.1 Väikelaenuleping nr L89003386946 Kohus tuvastas, et kostja allkirjastas 13.02.2020 digitaalselt tema ja AS Inbank vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr L89003386946 (dtl 27), mille koosseisu kuulusid Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 32–33), laenulepingu tingimused (dtl 30–31), maksegraafik (dtl 28–29), üldtingimused (dtl 125–131) ning laenutaotlus (dtl 138). Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama 3000 euro suuruse laenusumma, tasuma 60 euro suuruse lepingutasu ning laenujäägilt intressi 15,90% aastas. Laen tuli tagastada 60 igakuise 75,88 euro suuruse osamaksena, mille maksetähtpäev oli iga kuu 20. kuupäeval. Lepingu lõpptähtpäev oli 20.02.2025. Krediidiandja kandis 13.02.2020 lepingu nr L89003386946 alusel kostjale üle 2940 eurot (dtl 34), s.o lepingus kokkulepitud 3000 euro suuruse krediidisumma, millest oli maha arvatud 60 euro suurune lepingutasu. Seega täitis krediidiandja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses oma lepingujärgse põhikohustuse ning pooltevahelise krediidisuhte olemasolu on tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale ehk füüsilisele isikule, 13 (31)

kes sõlmis lepingu eesmärgil, mis ei olnud seotud tema iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Kuna kostja tahteavaldus on digitaalselt allkirjastatud ning krediit on talle välja makstud, ei ole VÕS § 408 lg 2 kohaselt alust lugeda lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks vorminõude rikkumise või VÕS §-s 404 nimetatud andmete puudumise tõttu. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%, mistõttu oli alates 01.01.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir 61,83%. Lepingu nr L89003386946 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 20,26%. Seega ei ületanud lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset ülempiiri ning leping ei ole sel põhjusel tühine. Lepingu nr L89003386946 sõlmimise eel kontrollis Inbank kostja sissetulekut Pensionikeskuse andmete alusel. Krediidiandja selgituste kohaselt nähtus päringust kostja ligikaudu 1350 euro suurune brutotulu. Kostja oli veebikeskkonnas esitatud krediiditaotluses märkinud, et tal puuduvad muud finantskohustused. Inbank kontrollis ka kostja varasemat maksekäitumist Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritest ning hageja selgituste kohaselt ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel sellest, et kostja sissetulek ületas tema igakuiseid kohustusi ning pärast 75,88 euro suuruse laenumakse tasumist jäi kostjale hageja arvestuse kohaselt ligikaudu 94% sissetulekust. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest siiski, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate finantskohustuste kohta krediiditaotluses esitatud teavet iseseisvalt kontrollinud. Asjaolu, et kostja sisestas krediiditaotluse andmed ise veebikeskkonnas ja kinnitas nende õigsust, ei asenda krediidiandja kohustust teha mõistlikke pingutusi krediidivõimelisuse hindamiseks olulise teabe kontrollimiseks. Hageja ei ole selgitanud, milliste kontrollitoimingute tulemusel veendus Inbank selles, et kostjal tõepoolest puudusid muud krediidikohustused. Ka maksehäireregistrite kontroll ei võimalda iseenesest sellist järeldust teha, kuna nendest ei nähtu tarbija olemasolevad nõuetekohaselt täidetavad krediidikohustused. Seejuures on hageja esitatud maksehäireregistri väljavõte (dtl 140) koostatud hagi esitamise kuupäeva seisuga, mistõttu ei tõenda see, et Inbank kontrollis maksehäireregistri andmeid ka lepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks lepingu sõlmimise ajal tehtud päringu aeg ja tulemus. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja tegelikke regulaarseid väljaminekuid ja vältimatuid majandamiskulusid. Hageja viide sellele, et pärast laenumakse tasumist jäi kostjale ligikaudu 94% sissetulekust ning see ületas arvestuslikku elatusmiinimumi, põhineb seega eeldusel, et kostjal muid kohustusi ei olnud, kuid just selle eelduse paikapidavuse piisavat kontrollimist ei ole hageja tõendanud. Seetõttu ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et Inbank kogus ja kontrollis enne lepingu nr L89003386946 sõlmimist kostja majandusliku olukorra kohta piisavat teavet, mis võimaldanuks põhjendatult hinnata kostja võimet täita lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja oli kohustatud krediiditaotluses esitama tõesed andmed, kuna tarbija teabe esitamise kohustus ei vabasta krediidiandjat talle seadusega pandud krediidivõimelisuse hindamise ja asjakohase teabe kontrollimise kohustusest. Hageja viide põhimõttele lex retro non agit ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist, kuna kohus kohaldab lepingu sõlmimise ajal kehtinud materiaalõigust ning arvestab selle tõlgendamisel Riigikohtu praktikat.

6.2 Kokkulepe nr L89003745817 väikelaenulepingu nr L89003386946 muutmiseks Hageja esitatud kokkulepe nr L89003745817 (dtl 36-37) kannab kuupäeva 21.05.2020, kuid kostja allkirjastas selle digitaalselt 03.07.2020. Seega tuleb kokkuleppe sõlmimise ajaks lugeda 03.07.2020, mil kostja sellele oma tahteavalduse andis. Hageja selgituste kohaselt oli kostja selleks ajaks tasunud täielikult üksnes kaks esimest lepingu nr L89003386946 osamakset ning oli kolmanda osamaksega osaliselt ja neljanda osamaksega täielikult võlgnevuses. Seega tekkisid kostjal makseraskused juba mõne kuu jooksul pärast krediidi väljastamist ning ta ei suutnud nõuetekohaselt tasuda 75,88 euro suurust igakuist osamakset. Seejuures oli krediidiandja lepingu sõlmimisel hinnanud, et pärast nimetatud osamakse tasumist jääb kostjale ligikaudu 94% tema sissetulekust. Kostja sedavõrd kiire makseraskustesse sattumine on kooskõlas eeltoodud järeldusega, et krediidiandja ei olnud enne lepingu sõlmimist kogunud ja kontrollinud piisavalt kostja tegelikku majanduslikku olukorda kajastavaid andmeid ega saanud seetõttu põhjendatult veenduda tema krediidivõimelisuses. Kokkuleppega nr L89003745817 muudeti varasema tarbijakrediidilepingu nr L89003386946 tingimusi ja võimaldati kostjale maksepuhkust. Kokkuleppes märgitud võlgnevuse jääk 3026,96 eurot koosnes hageja selgituste kohaselt varasema lepingu viienda osamakse põhiosa jäägist 2873,69 eurot ning kolmanda ja neljanda osamakse tasumata põhiosast, intressist, haldustasust ja viivisest. Võlgnevuse jääk tuli tagastada 60 osamaksena summas 79,20 eurot ajavahemikul 20.09.2020-20.08.2025. Intressimäär oli 15,90% aastas, krediidi kulukuse määr 18,83% aastas ning krediidi kogukulu 1724,60 eurot. Kokkuleppega kostjale täiendavat krediiti ei väljastatud. 6.3 Kokkulepe nr L89007617747 väikelaenulepingu L89003745817 muutmiseks Seejärel sõlmisid Inbank Finance ja kostja 21.01.2022 kokkuleppe nr L89007617747 (dtl 4344), millega muudeti lepingu nr L89003745817 tingimusi. Kokkuleppe sõlmimise ajaks oli kostja tasunud lepingu nr L89003745817 alusel täielikult 17 osamakset. Hageja esitatud maksegraafiku kohaselt oli pärast 17. osamakse tasumist krediidi põhiosa jääk 2493,16 eurot, mis märgiti ka kokkuleppes nr L89007617747 kostja võlgnevuse jäägiks. Kokkuleppega kostjale täiendavat krediiti ei väljastatud, vaid muudeti olemasoleva kohustuse tagasimaksmise tingimusi, vähendades igakuise osamakse suurust. Võlgnevus tuli tasuda 72 igakuise 57,26 euro suuruse osamaksena ajavahemikul 20.02.2022-20.01.2028. Intressimääraks jäi 15,90% aastas, krediidi kulukuse määr oli 19,92% ning krediidi kogukulu 1628,69 eurot. 6.4 Väikelaenuleping nr L89014899325 Kohus tuvastas, et kostja allkirjastas 17.01.2024 digitaalselt tema ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr L89014899325 (dtl 50), mille koosseisu kuulusid Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 54–55), laenulepingu tingimused (dtl 53), maksegraafik (dtl 51–52), üldtingimused (dtl 125–131) ning laenutaotlus (dtl 139). Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama 13 000 euro suuruse laenusumma, tasuma 260 euro suuruse lepingutasu ning laenujäägilt intressi 21,90% aastas. Laen tuli tagastada 72 igakuise 337,21 euro suuruse osamaksena, mille maksetähtpäev oli iga kuu 10. kuupäeval. Lepingu lõpptähtpäev oli 10.01.2030. Krediidiandja kandis 17.01.2024 lepingu nr L89014899325 alusel kostjale üle 13 000 eurot (dtl 56). Seega täitis krediidiandja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses oma lepingujärgse põhikohustuse ning pooltevahelise krediidisuhte olemasolu on tõendatud.

Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale ehk füüsilisele isikule, kes sõlmis lepingu eesmärgil, mis ei olnud seotud tema iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Kuna kostja tahteavaldus on digitaalselt allkirjastatud ning krediit on talle välja makstud, ei ole VÕS § 408 lg 2 kohaselt alust lugeda lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks vorminõude rikkumise või VÕS §-s 404 nimetatud andmete puudumise tõttu. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%, mistõttu oli alates 01.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir 52,08%. Lepingu nr L89014899325 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 26,25%. Seega ei ületanud lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset ülempiiri ning leping ei ole sel põhjusel tühine. Enne lepingu sõlmimist kontrollis Inbank kostja krediidivõimelisust pangakonto väljavõtte (dtl 361-374) alusel. Inbanki koostatud krediidivõimelisuse hindamise kokkuvõtte (dtl 375384) kohaselt kasutati krediidiotsuse tegemisel kostja kinnitatud keskmise sissetulekuna 1520 eurot ja olemasolevate finantskohustustena 316 eurot kuus. Krediidiandja arvestuse kohaselt moodustasid olemasolevad finantskohustused ligikaudu 21% kostja sissetulekust. Uue krediidiga lisandus 337,21 euro suurune igakuine osamakse, mille tulemusel suurenes kostja igakuine finantskoormus 653,21 euroni ehk 43%-ni sissetulekust. Inbank leidis, et pärast finantskohustuste tasumist jääb kostjale 866,79 eurot ehk 57% sissetulekust, mis ületas oluliselt 2024. aasta arvestuslikku elatusmiinimumi 345,81 eurot. Kuna kostja ei olnud laenutaotluses ülalpeetavaid märkinud, järeldas krediidiandja nende andmete põhjal, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja koostatud kontoandmete kokkuvõtetest nähtuvad samas lisaks kostja regulaarsetele töötasulaekumistele tema krediidikohustused ja nendega seotud maksed. Kokkuvõttes on kajastatud muu hulgas Moneyzen OÜ-le tehtud laenumaksed ja Coop Finants AS-i krediidikohustused ning 2023. aasta detsembris Coop Finants AS-ilt saadud 9826,42 euro suurune krediit. Konto väljavõttest nähtub, et nimetatud krediit maksti kostjale välja 12.12.2023 ehk ligikaudu üks kuu enne Inbankilt 13 000 euro suuruse krediidi saamist. Seega ei olnud tegemist asjaoludega, mis krediidiandjale krediidiotsuse tegemisel teada ei olnud need kajastusid Inbanki käsutuses olnud kontoandmetes ja nende põhjal koostatud kokkuvõtetes. Lisaks oli kostjal 17.01.2024 jätkuvalt täita Inbanki enda ees varasemast krediidisuhtest tulenev kohustus. Kostja oli saanud 2020. aastal Inbankilt 3000 euro suuruse krediidi ning selle kohustuse tingimusi oli makseraskuste tõttu kahel korral muudetud. Viimati 21.01.2022 sõlmitud kokkuleppe nr L89007617747 järgi tuli kostjal tasuda 2493,16 euro suurune jääk 72 igakuise 57,26 euro suuruse osamaksena kuni 20.01.2028. Seega oli Inbankile uue krediidi andmisel vahetult teada nii kostja jätkuv kohustus Inbanki enda ees kui ka selle varasem täitmise käik, sealhulgas asjaolu, et kostja oli esimese lepingu alusel sattunud makseraskustesse juba pärast kahe esimese osamakse nõuetekohast tasumist. Kohtu hinnangul ei piisa neil asjaoludel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks Inbanki arvutusest, mille kohaselt moodustasid kostja krediidiotsuses arvesse võetud varasemad finantskohustused 316 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid vahetult enne lepingu sõlmimist laenumaksed vähemalt summades 43,03 eurot, 32 eurot, 218,51 eurot ja 55 eurot kuus ehk kokku 348,54 eurot. Lisaks oli kostjal jätkuvalt täita Inbanki enda varasemast lepingust nr L89007617747 tulenev 57,26 euro suurune igakuine maksekohustus. Seega nähtusid krediidiandja käsutuses olnud andmetest kostja varasemad

krediidikohustused vähemalt 405,80 euro ulatuses kuus. Hageja ei ole selgitanud, millised neist kohustustest sisaldusid krediidiotsuses arvesse võetud 316 euro suuruses summas ega miks ülejäänud kohustusi arvesse ei võetud. Seejuures vastab 316 euro suurune summa ligikaudu üksnes 43,03 euro, 218,51 euro ja 55 euro suuruste maksete summale. Uue krediidiga lisandus kostjale veel 337,21 euro suurune igakuine maksekohustus, mistõttu ulatus dokumentidest nähtuv igakuine krediidikoormus pärast uue lepingu sõlmimist vähemalt 743,01 euroni. Hageja ei ole neil asjaoludel tõendanud, mille põhjal sai krediidiandja põhjendatult järeldada, et 13 000 euro suuruse täiendava krediidi andmine oli kostjale kokkulepitud tingimustel jõukohane. 6.5 Kokkulepe nr L89017696635 lepingute nr L89007617747 ja nr L89014899325 muutmiseks 18.09.2024 sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja kokkuleppe nr L89017696635, millega muudeti lepingutest nr L89007617747 ja L89014899325 tulenevate kohustuste täitmise tingimusi ning koondati neist tulenevad kohustused ühe lepingu alla. Kokkuleppe sõlmimisel kostjale täiendavat krediiti ei väljastatud. Hageja täiendavate selgituste kohaselt oli kostja selleks ajaks tasunud lepingu nr L89007617747 alusel 31 osamakset. Maksegraafiku järgi oli enne 32. osamakset põhiosa jääk 1717,03 eurot ning kostja täiendava 0,49 euro suuruse makse arvestamisel 1716,54 eurot. Lepingu nr L89014899325 täitmisel oli kostja aga 18.09.2024 kokkuleppe sõlmimise ajaks seitsmenda osamaksega osaliselt ja kaheksanda osamaksega täielikult võlgnevuses. Sellest lepingust tulenev võlgnevus oli hageja arvestuse kohaselt 13 125,48 eurot, mis koosnes üheksanda osamakse põhiosast ning seitsmenda ja kaheksanda osamakse tasumata põhiosast, intressist, haldustasust ja viivisest. Lepingutest nr L89007617747 ja L89014899325 tulenevate jääkide liitmisel kujunes kokkuleppes nr L89017696635 märgitud võlgnevuse jäägiks 14 842,02 eurot (1716,54 + 13 125,48). Kokkuleppe kohaselt tuli 14 842,02 euro suurune võlgnevus tasuda 72 igakuise 373,48 euro suuruse osamaksena ajavahemikul 20.10.2024-20.09.2030. Intressimäär oli 21,20% aastas, krediidi kulukuse määr 24,17% aastas ning krediidi kogukulu 12 047,84 eurot. Seejuures näitab kokkuleppe sõlmimisele eelnenud maksekäitumine, et kostjal olid tekkinud raskused ka 17.01.2024 väljastatud 13 000 euro suuruse krediidi teenindamisel juba sama aasta jooksul. Kokkuleppe sõlmimise ajaks oli kostja 10.08.2024 osamaksega osaliselt ja 10.09.2024 osamaksega täielikult võlgnevuses. See on oluline ka eelnevalt lepingu nr L89014899325 krediidivõimelisuse hindamise kohta tehtud järelduse kontekstis, sest Inbanki hinnangu kohaselt pidi kostjale pärast kõigi finantskohustuste tasumist jääma 866,79 eurot ehk 57% sissetulekust. Samas ei olnud 18.09.2024 kokkuleppega tegemist uue krediidi andmisega, vaid olemasolevate kohustuste ümberkujundamisega. Asjaolu, et pooled koondasid varasematest krediidilepingutest tulenevad kohustused hiljem ühe kokkuleppe alla, ei kõrvalda nende krediidilepingute sõlmimisel toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise õiguslikke tagajärgi. Kuna kokkuleppes nr L89017696635 märgitud 14 842,02 euro suurune võlgnevus kujunes nii lepingust nr L89007617747 kui ka lepingust nr L89014899325 tulenevatest kohustustest, tuleb hageja nõude põhjendatuse hindamisel kõigepealt kindlaks teha, millises ulatuses sai kummastki varasemast krediidisuhtest tulenev nõue VÕS § 4034 kohaldamise järel säilida. 6.6 VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muus osas jääb leping kehtima. Hageja on juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, esitanud nõude alternatiivse ümberarvestuse. Lepingu nr L89003386946 alusel kandis krediidiandja kostjale reaalselt välja 2940 eurot. Kostja tasus enne lepingu esimest muutmist 21.05.2020 sõlmitud kokkuleppega nr L89003745817 selle krediidisuhte katteks kokku 160,88 eurot. Pärast kokkuleppe nr L89003745817 sõlmimist ja enne selle muutmist 21.01.2022 kokkuleppega nr L89007617747 tasus kostja veel 1397,55 eurot. Pärast 21.01.2022 kokkuleppe nr L89007617747 sõlmimist ja enne 18.09.2024 kokkuleppe nr L89017696635 sõlmimist tasus kostja veel 1926,89 eurot. Seega tasus kostja 2940 euro suuruse krediidisumma alusel tekkinud krediidisuhte vältel kokku 3485,32 eurot (160,88 + 1397,55 + 1926,89). Hageja enda ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal seetõttu 18.09.2024 seisuga lepingust nr L89003386946 alguse saanud krediidisuhte põhiosa enam tasumata. Lepingu nr L89014899325 alusel kandis krediidiandja kostjale 17.01.2024 välja 13 000 eurot. Kostja tasus sellest krediidisuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks enne 18.09.2024 kokkuleppe nr L89017696635 sõlmimist kokku 2043,63 eurot. Hageja alternatiivse ümberarvestuse kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral arvestada nimetatud maksed krediidisumma tagasimaksetena, mistõttu oli 18.09.2024 seisuga lepingu nr L89014899325 alusel välja makstud krediidisummast tasumata 10 956,37 eurot (13 000 - 2043,63). 18.09.2024 kokkuleppega nr L89017696635 ühendati sellest krediidisuhtest tulenev kohustus lepingust nr L89007617747 tuleneva kohustusega ning märgiti võlgnevuse jäägiks 14 842,02 eurot. Nagu eespool tuvastatud, oli lepingust nr L89003386946 alguse saanud krediidisuhte alusel kostjale tegelikult välja makstud 2940 euro suurune krediidisumma selleks ajaks hageja enda ümberarvestuse kohaselt täielikult tagasi makstud. Seetõttu saab VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel 18.09.2024 seisuga tasumata krediidisummana lähtuda üksnes lepingu nr L89014899325 alusel tasumata jäänud 10 956,37 eurost, mitte kokkuleppes nr L89017696635 märgitud 14 842,02 euro suurusest võlgnevuse jäägist. 6.7 Hageja esitatud ümberarvestuse (dtl 508) kohaselt kuulus VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel kostjal 20.10.2024 tasumisele 178,04 eurot, 20.11.2024 190,42 eurot ja 20.12.2024 189,88 eurot. Kostja ei tasunud neist ühtegi osamakset. Seega oli kostja ka ümberarvestatud kohustuse järgi 06.01.2025 ülesütlemise hoiatuse (dtl 132) tegemise ajal viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Inbank andis kostjale 06.01.2025 hoiatuses võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.01.2025 ning teatas lepingu ülesütlemisest võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmise korral. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Asjaolu, et krediidiandja lähtus hoiatuse tegemisel lepingujärgsetest tingimustest ja nende alusel arvutatud võlgnevusest, ei muuda eeltoodud järeldust, kuna ka VÕS § 4034 lg 7 alusel ümberarvestatud kohustuse järgi olid kostjal ülesütlemise hoiatuse tegemise ajal tasumata kolm järjestikust osamakset. Seetõttu olid VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise eeldused täidetud ning 27.01.2025 tehtud ülesütlemine (dtl 133) oli kehtiv. 6.8 VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus nr L89017696635 kokkulepitud 21,20% suurust intressi, vaid intressi saab arvestada üksnes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja on alternatiivses ümberarvestuses arvestanud 10 956,37 euro suuruselt ümberarvestatud põhiosalt VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates esimese osamakse tähtpäevast 20.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.01.2025 kokku 129,39 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et intressi arvutamisel on lähtutud ümberarvestatud põhiosa jäägist ja vastaval perioodil kehtinud VÕS § 94 lg 1 järgsest intressimäärast. Kohus peab hageja ümberarvestust selles osas põhjendatuks ning 129,39 euro suurune intressinõue kuulub rahuldamisele. 6.9 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses. Nõue koosneb kolme pärast lepingu lõppemist saadetud tasulise meeldetuletuskirja(dtl 298-308) eest arvestatud 35 eurost (25 + 5 + 5 eurot) ning 15 euro suurusest muudest makseviivitusega seotud kuludest. Viimaste hulka on hageja arvestanud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise, kontaktandmete otsingu ja päringute, võlgnikuga suhtlemise, võlanõude selgitamise ning nõude avaldamisega seotud kulud. Kohus peab sissenõudmiskulude nõuet põhjendatuks 35 euro ulatuses. Leping oli kehtivalt üles öeldud ning hageja saatis kostjale pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja, mille eest nõutavad summad 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot vastavad VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatule. Täiendava 15 euro suuruse nõude põhjendatust ei ole hageja aga tõendanud. Hageja on selle summa põhjendamiseks nimetanud üksnes üldiselt nõude menetlemise ja võlgnikuga suhtlemisega seotud toiminguid, kuid ei ole selgitanud ega tõendanud, millised konkreetsed täiendavad kulud nende toimingute tegemisega kaasnesid. Kirjeldatud tegevused on valdavalt tavapärased võla sissenõudmisega seotud toimingud, mida hõlmavad juba kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest nõutavad sissenõudmiskulud. Seetõttu jääb sissenõudmiskulude nõue 15 euro ulatuses rahuldamata ning kostjalt mõistetakse sissenõudmiskuludena välja 35 eurot. 6.10 Vaidlust ei ole, et kostja ei ole talle väljastatud krediiti täielikult tagasi maksnud. Seetõttu on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivist. Hageja on alternatiivses ümberarvestuses leidnud, et kostjalt tuleb välja mõista 10 956,37 euro suuruselt põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivis lepingus nr L89017696635 kokkulepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 21,20% aastas. Hageja arvestuse kohaselt on selliselt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 3404,58 eurot. Kohus hageja viivisearvestusega ei nõustu. Nagu eespool tuvastatud, rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise tõttu ei saa nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lepingus kokkulepitud 21,20% intressimäärast, vaid intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seetõttu ei saa ka viivise määra kindlaksmääramisel lähtuda lepingujärgsest 21,20% määrast ning kohaldamisele kuulub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Samuti ei ole põhjendatud arvestada ümberarvestatud põhivõlalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.01.2025. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral viivist põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, milles on arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega, ning tarbija satub nende tagasimaksete tasumisega viivitusse (TlnRnKo 07.10.2022, 2-21-119187, p 13; TlnRnKo 23.08.2024, 2-22127879, p 14; vt ka TlnRnKm 04.06.2024, 2-23-112810, p 14.6).

7.Coop Pank AS lepingutest tulenevad nõuded Hageja tugineb Coop Pank AS-ilt omandatud nõuete osas kolmele kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingule. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 11.12.2023 väikelaenulepingu nr L572115, mille alusel anti kostjale krediiti 10 060 eurot. Coop Pank AS ja kostja sõlmisid 12.04.2024 väikelaenulepingu nr L601153, mille alusel anti kostjale krediiti 5000 eurot, ning 12.07.2024 väikelaenulepingu nr L623933, mille alusel anti kostjale krediiti 6000 eurot. Kostja jättis lepingutest tulenevad maksekohustused nõuetekohaselt täitmata. Coop Pank saatis kostjale 31.12.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingud 29.01.2025 üles. Coop Pank AS loovutas 29.01.2025 lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõuab lepingu nr L572115 alusel põhivõlga 9732,97 eurot, intressi 738,94 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja viivist; lepingu nr L601153 alusel põhivõlga 4660,41 eurot, intressi 155,12 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja viivist ning lepingu nr L623933 alusel põhivõlga 5915,18 eurot, intressi 334,34 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja viivist. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega ning kostja on vaidlustanud muu hulgas krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, tuleb ka nende lepingute puhul esmalt hinnata, kas Coop Finants AS ja Coop Pank AS täitsid enne iga krediidilepingu sõlmimist VÕS § 4034 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust. Seda tuleb hinnata iga lepingu sõlmimise aja seisuga eraldi, arvestades krediidiandjale sel ajal teada olnud või mõistlikult väljaselgitatavaid kostja sissetulekuid, olemasolevaid finantskohustusi ja muid krediidi tagasimaksmise võimet mõjutavaid asjaolusid. 7.1 Väikelaenuleping nr L572115 Kohus tuvastas, et kostja ja Coop Finants AS sõlmisid 11.12.2023 väikelaenulepingu nr L572115 (dtl 64-73), mille alusel anti kostjale krediiti 10 060 eurot. Lepingu kohaselt tuli krediit tagastada 108 igakuise 202,32 euro suuruse osamaksena ajavahemikul 10.01.2024 kuni 10.12.2032. Lepingujärgne intressimäär oli 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 22,86% aastas ning krediidi kogukulu oli 22 051,61 eurot. Hageja esitatud maksekorraldusest (dtl 84) nähtub, et krediidiandja kandis kostjale lepingu alusel 12.12.2023 välja 9826,42 eurot. Seega täitis krediidiandja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses oma lepingujärgse põhikohustuse ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja krediidi kostjale väljastamise asjaolud on tõendatud.

Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd Coop Finants AS andis oma majandus- ja kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%, mistõttu oli alates 01.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir 50,16%. Lepingu nr L572115 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 22,86%. Seega ei ületanud lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset ülempiiri ning leping ei ole sel põhjusel tühine. Järgnevalt hindab kohus, kas Coop Finants AS järgis lepingu nr L572115 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selle tõendamiseks esitanud krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 147-165), kostja pangakonto väljavõtte (dtl 254-262) ja kategoriseeritud konto väljavõtte (dtl 263-269). Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja selgituste kohaselt võttis krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja 839 euro suuruse keskmise kuusissetuleku ja 124,12 euro suurused igakuised finantskohustused. Hageja on leidnud, et pärast olemasolevate finantskohustuste mahaarvamist jäi kostjale 714,88 eurot igapäevaste majandamiskulude katmiseks. Lepingu nr L572115 sõlmimisega lisandus kostjale 202,32 euro suurune igakuine maksekohustus. Seega jäi kostjale krediidiandja enda kasutatud andmete põhjal pärast olemasolevate finantskohustuste ja uue osamakse tasumist 512,56 eurot kuus. Hageja on selle põhjal leidnud, et kostja oli krediidivõimeline, tuues võrdluseks, et 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 338,23 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arvutus siiski, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kõiki tema käsutuses olnud olulisi andmeid arvestades. Krediidiandja oli enne lepingu sõlmimist analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet ning kategoriseerinud sellel kajastunud sissetulekud ja väljaminekud. Krediidiandja enda analüüsi kohaselt oli kostja keskmine töötasu 1639,35 eurot kuus. Väljaminekutena olid muu hulgas tuvastatud keskmiselt 300 euro suurused arved ja 125,38 euro suurused toidukulud kuus, samuti muud väljaminevad maksed keskmiselt 747,47 eurot ning isiklikud kanded keskmiselt 799,62 eurot kuus. Hageja ei ole selgitanud, kuidas neid krediidiandja enda poolt tuvastatud väljaminekuid kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võeti. Eelkõige ei saa hageja järeldust kostja maksevõime kohta põhjendada üksnes asjaoluga, et pärast finantskohustuste tasumist jäi kostjale 512,56 eurot. Krediidiandja enda tuvastatud 300 euro suuruste keskmiste arvete ja 125,38 euro suuruste toidukulude arvestamisel jäi kostjale krediidiotsuses kasutatud 839 euro suurusest sissetulekust pärast olemasolevate 124,12 euro suuruste finantskohustuste ja uue 202,32 euro suuruse osamakse tasumist üksnes 87,18 eurot kuus. Seejuures ei hõlma nimetatud summa veel muid tavapäraseid elamiskulusid. Seega ei ole hageja 839 euro suurusele sissetulekule tugineva arvestusega põhjendatud järeldus, et pärast krediidikohustuste täitmist jäi kostjale piisavalt vahendeid igapäevaste majandamiskulude katmiseks. Samuti ei ole hageja selgitanud krediidivõimelisuse hindamisel kasutatud 124,12 euro suuruse igakuiste finantskohustuste summa kujunemist. Kategoriseeritud konto väljavõttes on olemasolevate kohustustena välja toodud Coop Finants AS-i väikelaenu 39,84 euro suurune ja Säästukaart Plussi 22,22 euro suurune igakuine maksekohustus, kokku 62,06 eurot. Samas on krediidivõimelisuse hindamise dokumendis kostja igakuiste kohustuste summaks märgitud 21 (31)

124,12 eurot. Hageja ei ole selgitanud, millistest konkreetsetest kohustustest ülejäänud 62,06 eurot moodustus. See on oluline ka põhjusel, et kostjal oli lepingu nr L572115 sõlmimise ajal jätkuvalt täita Inbank Finance AS-iga sõlmitud varasemast krediidilepingust tulenev kohustus. Nagu kohus eespool tuvastas, kehtis sel ajal kostja suhtes lepingu nr L89003386946 muutmise kokkulepe nr L89007617747, mille alusel tuli kostjal tasuda igakuiseid osamakseid. Hageja esitatud krediidivõimelisuse hindamise materjalidest ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestati seda kohustust krediidiotsuses märgitud 124,12 euro suuruse igakuiste finantskohustuste hulka. Seetõttu ei ole võimalik kontrollida, kas krediidiandja võttis krediidiotsuse tegemisel arvesse kõiki kostja olemasolevaid krediidikohustusi. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu seega, mille põhjal sai krediidiandja tema enda kogutud andmeid arvestades põhjendatult järeldada, et kostja suudab võtta täiendava 10 060 euro suuruse krediidikohustuse ja tasuda 108 kuu jooksul 202,32 euro suuruseid igakuiseid osamakseid. Krediidiandja arvestus ei kajasta, kuidas võeti maksevõime hindamisel arvesse kostja pangakonto analüüsist nähtunud tavapäraseid väljaminekuid ega võimalda kontrollida, kas 124,12 euro suurune finantskohustuste summa hõlmas kõiki kostja olemasolevaid krediidikohustusi. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et krediidiotsus põhines kostja majandusliku olukorra terviklikul hindamisel. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS järgis 11.12.2023 lepingu nr L572115 sõlmimisel VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et krediidiandja hindas enne 10 060 euro suuruse krediidi andmist kostja krediidivõimelisust tema sissetulekuid, olemasolevaid finantskohustusi ja tavapäraseid väljaminekuid kogumis arvestades. Seetõttu kohalduvad lepingu nr L572115 suhtes VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel tuleb lepingu nr L572115 alusel tasumisele kuuluv nõue ümber arvestada. Hageja on esitanud alternatiivse nõude arvestuse, milles on lähtunud kostjale tegelikult välja makstud krediidisummast, kostja tehtud tagasimaksetest ning VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja selgituste ja esitatud tõendite kohaselt kandis Coop Finants AS kostjale lepingu nr L572115 alusel välja 9826,42 eurot ning kostja on lepingu katteks tasunud kokku 1820,88 eurot. Hageja on ümberarvestuses arvestanud kostja tehtud maksed ümberarvestatud maksegraafiku alusel ning kohaldanud lepingujärgse 19,90% aastaintressi asemel VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära. Hageja ümberarvestuse kohaselt loetakse kostja tehtud maksetega täielikult tasutuks 10.01.2024 kuni 10.02.2026 sissenõutavaks muutunud osamaksed ning osaliselt 10.03.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse. Seega tekkis kostjal ümberarvestatud maksegraafiku järgi võlgnevus alles 10.03.2026. Sellest tulenevalt ei olnud kostja 29.01.2025 lepingu ülesütlemise ajal ümberarvestatud maksegraafiku järgi makseviivituses ning lepingu ülesütlemiseks vajalikud eeldused ei olnud täidetud. Ka hageja on alternatiivses arvestuses möönnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on 29.01.2025 tehtud ülesütlemine tühine. Seetõttu ei muutunud lepingu nr L572115 kogu tasumata krediidisumma ülesütlemise alusel sissenõutavaks. Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja ümberarvestuse kohaselt olid 10.03.2026 kuni 10.07.2026 sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed kokku 292,51 eurot, millest põhiosa moodustas 217,30 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 75,21 eurot. Kohtulahendi tegemise ajaks on saabunud ka 10.08.2026

osamakse tasumise tähtpäev. Selle osamakse suurus on ümberarvestuse kohaselt 73,53 eurot, millest põhiosa moodustab 56,60 eurot ja intress 16,93 eurot. Seega on 10.08.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata osamakseid kokku 366,04 eurot, millest põhiosa moodustab 273,90 eurot ja intress 92,14 eurot. Kostja ei ole pärast 2024. aasta septembrit lepingu alusel makseid teinud, mistõttu kuulub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Hageja taotleb lisaks TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist. Seega on pärast 10.08.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse arvestamist esimene tulevikus sissenõutavaks muutuv osamakse 10.09.2026 osamakse, mille põhiosa on hageja ümberarvestuse kohaselt 57,54 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 16,81 eurot, kokku 74,35 eurot. Edasised osamaksed kuuluvad tasumisele ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt. Kostja tegi lepingu nr L572115 alusel viimase makse 2024. aasta septembris ega ole pärast seda lepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud. Arvestades kostja senist maksekäitumist ja asjaolu, et ümberarvestatud maksegraafiku järgi on ta alates 10.03.2026 taas makseviivituses, on alust eeldada, et kostja ei täida ka edaspidi lepingust tulenevaid perioodilisi maksekohustusi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule. Hageja esitatud ümberarvestuses on kuni 31.12.2026 arvestatud intress VÕS § 94 lg 1 kohase sellel perioodil kehtiva intressimäära alusel. Kuna VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär määratakse poolaasta kaupa, ei ole otsuse tegemise ajal teada alates 01.01.2027 kohaldatav intressimäär. Seetõttu ei ole võimalik pärast 01.01.2027 sissenõutavaks muutuvate osamaksete intressiosa praegu kindla summana määrata ning see tuleb arvestada vastaval perioodil kehtiva VÕS § 94 lg 1 kohase intressimäära alusel. Hageja taotlust mõista tasumata põhiosalt välja viivis lepingujärgses määras 19,90% aastas ei saa rahuldada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb viivise määra kindlaksmääramisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud osamakseid kokku 366,04 eurot, millest põhiosa moodustab 273,90 eurot ja intress 92,14 eurot. Eespool viivise kohta märgitut arvestades tuleb 273,90 euro suuruselt tasumata põhiosalt mõista viivis välja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhiosa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.2 Väikelaenuleping nr L601153 Kohus tuvastas, et kostja ja Coop Finants AS sõlmisid 12.04.2024 väikelaenulepingu nr L601153 (dtl 86-93), mille alusel anti kostjale krediiti 5000 eurot. Lepingu kohaselt tuli krediit tagastada 60 igakuise 105 euro suuruse osamaksena ajavahemikul 10.05.2024 kuni 10.04.2029. Lepingujärgne intressimäär oli 8,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 10,89% aastas ning krediidi kogukulu oli 6399,90 eurot. Hageja esitatud maksekorraldusest (dtl 103) nähtub, et krediidiandja kandis kostjale lepingu alusel 12.04.2024 üle 4883,20 eurot. Seega täitis krediidiandja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses oma lepingujärgse põhikohustuse ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja krediidi kostjale väljastamise asjaolud on tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd Coop Finants AS andis oma majandus- ja kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%, mistõttu oli alates 01.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul VÕS § 4062 lg 1 23 (31)

esimeses lauses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir 52,08%. Lepingu nr L601153 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 10,89%. Seega ei ületanud lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset ülempiiri ning leping ei ole sel põhjusel tühine. Järgnevalt hindab kohus, kas Coop Finants AS järgis lepingu nr L601153 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi krediidivõimelisuse hindamise käigus päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja 1352,28 euro suuruse keskmise kuusissetuleku ja 319,38 euro suurused igakuised finantskohustused. Lepingu nr L601153 sõlmimisega lisandus kostjale 105 euro suurune igakuine maksekohustus. Seega jäi kostjale krediidiandja kasutatud andmete kohaselt pärast olemasolevate finantskohustuste ja uue osamakse tasumist 927,90 eurot kuus ehk ligikaudu 69% sissetulekust. Hageja hinnangul oli kostja seetõttu krediidivõimeline, tuues võrdluseks, et 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 345,81 eurot. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 166-186), kostja pangakonto väljavõtte (dtl 207-226) ja kategoriseeritud konto väljavõtte (dtl 227-232). Hageja selgituste kohaselt võttis krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja 1352,28 euro suuruse keskmise kuusissetuleku ja 319,38 euro suurused igakuised finantskohustused. Lepingu nr L601153 sõlmimisega lisandus kostjale 105 euro suurune igakuine maksekohustus. Seega jäi kostjale krediidiandja kasutatud andmete kohaselt pärast olemasolevate finantskohustuste ja uue osamakse tasumist 927,90 eurot kuus ehk ligikaudu 69% sissetulekust. Hageja hinnangul oli kostja seetõttu krediidivõimeline, tuues võrdluseks, et 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 345,81 eurot. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arvutus siiski, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kõiki tema käsutuses olnud olulisi andmeid arvestades. Krediidiandja otsustusprotsessi andmetest nähtub, et 319,38 euro suuruste igakuiste finantskohustustena arvestati Moneyzeni kohustust 55 eurot, Coop Finantsi väikelaenukohustusi 242,16 eurot ning Säästukaart Plussi kohustust 22,22 eurot. Krediidiandja enda andmetel oli kostja olemasolevate krediidikohustuste kogujääk seejuures 11 578,15 eurot. Krediidiotsuses arvestatud kohustuste hulgas ei kajastu aga kostja varasem Inbank Finance AS-i ees olev krediidikohustus. Nagu kohus eespool tuvastas, oli kostjal lepingu nr L601153 sõlmimise ajal jätkuvalt täita lepingust nr L89003386946 tulenev kohustus, mida oli muudetud kokkulepetega nr L89003745817 ja L89007617747. Seega oli tegemist lepingu nr L601153 sõlmimise ajal olemasoleva krediidikohustusega, mida tulnuks kostja kogukrediidikoormuse hindamisel arvesse võtta. Hageja esitatud krediidivõimelisuse hindamise materjalidest ei nähtu, et nimetatud kohustus sisaldunuks krediidiotsuses kasutatud 319,38 euro suuruses igakuiste finantskohustuste summas. Lisaks nähtus krediidiandja käsutuses olnud pangakonto andmetest, et kostja kontole laekus 08.04.2024 ehk üksnes neli päeva enne lepingu nr L601153 sõlmimist Svea Finance AS-ilt 1000 eurot selgitusega „Rahapoe väljamakse“. Krediidiandja kategoriseeris nimetatud laekumise saadud laenuna. Samas ei kajastu ka sellest krediidist tulenev kohustus krediidiotsuses arvestatud 319,38 euro suuruste igakuiste finantskohustuste hulgas ning hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas hinnati vahetult enne uue krediidi taotlemist võetud täiendava krediidi mõju kostja maksevõimele.

Seejuures nähtub krediidiandja otsustusajaloost, et krediidiotsus tehti pärast kostja kontoväljavõtte kinnitamist. Seega oli krediidiandjal kostja kontoandmetes kajastunud teave, sealhulgas vahetult enne lepingu sõlmimist saadud täiendava krediidi kohta, krediidiotsuse tegemisel olemas. Krediidiandja enda koostatud kontoanalüüsist nähtus ka kostja tegelik maksekäitumine ja igakuine kulukoormus. Kategoriseeritud kontoandmete kohaselt tasus kostja analüüsitud perioodil laenukohustuste katteks keskmiselt 348,54 eurot kuus. Lisaks nähtusid kontoandmetest kostja tavapärased väljaminekud, sealhulgas toidu- ja kommunaalkulud ning muud väljaminevad maksed. Hageja ei ole selgitanud, kuidas krediidiandja neid andmeid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võttis. Neil asjaoludel ei saa kostja krediidivõimelisust põhjendada üksnes hageja esitatud arvutusega, mille kohaselt jäi kostjale 1352,28 euro suurusest sissetulekust pärast 319,38 euro suuruste finantskohustuste ja uue 105 euro suuruse osamakse mahaarvamist 927,90 eurot kuus. Esiteks ei kajasta nimetatud summa kostjale pärast tavapäraste elamiskulude kandmist tegelikult kasutada jäänud vahendeid. Teiseks ei hõlmanud krediidiotsuses kasutatud 319,38 euro suurune kohustuste summa kõiki kostja olemasolevaid krediidikohustusi, sealhulgas eespool käsitletud Inbank Finance AS-i kohustust ega vahetult enne lepingu sõlmimist võetud Svea Finance AS-i krediidist tulenevat kohustust. Seetõttu ei kajasta hageja arvutus kostja tegelikku krediidikoormust lepingu nr L601153 sõlmimise ajal. Arvestada tuleb ka sellega, et lepingu nr L601153 alusel võttis kostja juurde 5000 euro suuruse krediidikohustuse, mille täitmine oli kavandatud viieks aastaks ja millega kaasnes 105 euro suurune igakuine osamakse. Krediidiandja käsutuses olnud andmetest nähtus samal ajal kostja juba olemasolev märkimisväärne krediidikoormus ning uue krediidi võtmine üksnes mõni päev enne käesoleva lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, kuidas krediidiandja neid asjaolusid kogumis hindas ja mille põhjal sai ta põhjendatult järeldada, et kostja suudab täiendava krediidikohustuse kokkulepitud tingimustel täita. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS järgis 12.04.2024 lepingu nr L601153 sõlmimisel VÕS § 4034 lg-tes 1–2 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne 5000 euro suuruse krediidi andmist nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust. Seetõttu kohalduvad lepingu nr L601153 suhtes VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel tuleb lepingu nr L601153 alusel tasumisele kuuluv nõue ümber arvestada. Hageja on esitanud selleks alternatiivse arvestuse, milles on lähtunud kostjale tegelikult välja makstud krediidisummast, kostja tehtud tagasimaksetest ning VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja selgituste ja esitatud tõendite kohaselt kandis Coop Finants AS kostjale lepingu nr L601153 alusel üle 4883,20 eurot ning kostja on lepingu katteks tasunud kokku 525 eurot. Hageja on ümberarvestuses kohaldanud lepingujärgse 8,90% aastaintressi asemel VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära. Ümberarvestuse kohaselt loetakse kostja tehtud maksetega täielikult tasutuks 10.05.2024 kuni 10.10.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksed ning osaliselt 10.11.2024 osamakse. Seega tekkis kostjal ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt võlgnevus alates 10.11.2024. Hageja on möönnud, et ümberarvestatud maksegraafikust lähtudes on lepingu 29.01.2025 ülesütlemine tühine. Seetõttu ei muutunud kogu lepingu nr L601153 alusel tasumata krediidisumma ülesütlemise tõttu sissenõutavaks ning hagejal ei ole õigust nõuda selle kohest tervikuna tasumist.

Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja ümberarvestuse kohaselt olid 10.11.2024 kuni 10.07.2026 sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed kokku 1723,16 eurot, millest põhiosa moodustas 1545,27 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 177,89 eurot. Otsuse tegemise ajaks on saabunud ka 10.08.2026 osamakse tasumise tähtpäev. Selle osamakse suurus on ümberarvestuse kohaselt 86,91 eurot, millest põhiosa moodustab 81,10 eurot ja intress 5,81 eurot. Seega on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud osamakseid kokku 1810,07 eurot, millest põhiosa moodustab 1626,37 eurot ja intress 183,70 eurot. Kostja ei ole nimetatud osamakseid tasunud, mistõttu kuulub 1810,07 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Hageja on taotlenud ka tasumata põhiosalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 8,90% aastas. Nimetatud määras viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 ning viivise määra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Eespool viivise kohta märgitut arvestades tuleb 1626,37 euro suuruselt tasumata põhiosalt mõista viivis välja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhiosa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on lisaks taotlenud TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist. Kuna 10.08.2026 osamakse on otsuse tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud, algab tulevikunõue 10.09.2026 osamaksest. Hageja ümberarvestuse kohaselt on 10.09.2026 tasumisele kuuluva osamakse suurus 87,35 eurot, millest põhiosa moodustab 81,71 eurot ja intress 5,64 eurot. Kostja tegi lepingu nr L601153 alusel viimase tagasimakse 2024. aasta septembris ega ole pärast seda lepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud. Arvestades kostja senist maksekäitumist ning asjaolu, et ta ei ole ümberarvestatud maksegraafiku järgi tasunud osamakseid alates 10.11.2024, on alust eeldada, et kostja ei täida ka edaspidi lepingust tulenevaid perioodilisi maksekohustusi. Seetõttu on põhjendatud mõista TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestatud maksegraafikule. Hageja ümberarvestuses on kuni 31.12.2026 sissenõutavaks muutuvate osamaksete intressiosa arvutatud VÕS § 94 lg 1 kohase sellel perioodil kehtiva intressimäära järgi. Alates 01.01.2027 kohaldatav VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär ei ole otsuse tegemise ajal teada. Seetõttu ei ole võimalik alates 01.01.2027 sissenõutavaks muutuvate osamaksete intressiosa praegu kindla summana välja mõista. Nimetatud osamaksetelt tuleb intressi tasuda vastaval perioodil kehtiva VÕS § 94 lg 1 kohase intressimääraga. Tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt on hagejal õigus saada viivist juhul, kui kostja jätab vastava osamakse tähtpäevaks tasumata. Viivist ei saa siiski mõista välja hageja taotletud 8,90% aastamääras, vaid iga tähtpäevaks tasumata põhiosa osamakselt tuleb viivist arvestada selle maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhiosa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7.3 Väikelaenuleping nr L623933 Kohus tuvastas, et kostja ja Coop Finants AS sõlmisid 12.07.2024 väikelaenulepingu nr L623933 (dtl 105-113), mille alusel anti kostjale krediiti 6000 eurot. Lepingu kohaselt tuli krediit tagastada 84 igakuise 116,90 euro suuruse osamaksena ajavahemikul 10.08.2024 kuni 10.07.2031. Lepingujärgne intressimäär oli 14,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,28% aastas ning krediidi kogukulu oli 9939,19 eurot.

Hageja esitatud maksekorraldusest (dtl 124) nähtub, et krediidiandja kandis kostjale lepingu alusel 12.07.2024 üle 5861,30 eurot. Seega täitis krediidiandja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses oma lepingujärgse põhikohustuse ning poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu ja krediidi kostjale väljastamise asjaolud on tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd Coop Finants AS andis oma majandus- ja kutsetegevuses krediiti kostjale kui tarbijale. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2024 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%, mistõttu oli alates 01.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiir 49,95%. Lepingu nr L623933 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 17,28%. Seega ei ületanud lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgset ülempiiri ning leping ei ole sel põhjusel tühine. Järgnevalt hindab kohus, kas Coop Finants AS järgis lepingu nr L623933 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 186-206) ja kostja pangakonto väljavõtte (dtl 233-253). Hageja selgituste kohaselt kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ning tegi krediidivõimelisuse hindamise käigus päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Hageja selgituste kohaselt võttis krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel aluseks kostja 1403,10 euro suuruse keskmise kuusissetuleku ja 369,38 euro suurused igakuised finantskohustused. Lepingu nr L623933 sõlmimisega lisandus kostjale 116,90 euro suurune igakuine maksekohustus. Seega jäi kostjale krediidiandja kasutatud andmete kohaselt pärast olemasolevate finantskohustuste ja uue osamakse tasumist 916,82 eurot kuus ehk ligikaudu 65% sissetulekust. Hageja hinnangul oli kostja seetõttu krediidivõimeline, tuues võrdluseks, et 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum oli 345,81 eurot. Krediidivõimelisuse hindamise dokumendist nähtub, et krediidiandja arvestas kostja 369,38 euro suuruste igakuiste finantskohustustena 347,16 euro suurust Coop Finants AS-i väikelaenude maksekohustust ja 22,22 euro suurust Säästukaart Plussi kohustust. Samas oli krediidiandja enda andmetel kostja olemasolevate kohustuste kogusumma 16 194,86 eurot. Lepingu nr L623933 sõlmimise ajal oli kostjal muu hulgas jätkuvalt täita 11.12.2023 sõlmitud lepingust nr L572115 ja 12.04.2024 sõlmitud lepingust nr L601153 ning eespool käsitletud Inbank Finance AS-i krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei ole selgitanud, millistest konkreetsetest kohustustest 16 194,86 euro suurune kogusumma koosnes ega kas ja millises ulatuses kajastusid nimetatud krediidilepingutest tulenevad igakuised maksekohustused krediidiotsuses arvestatud 369,38 euro suuruses summas. Kohtu hinnangul ei piisa seetõttu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks hageja arvutusest, mille kohaselt jäi kostjale pärast 369,38 euro suuruste finantskohustuste ja uue krediidi 116,90 euro suuruse osamakse tasumist 916,82 eurot kuus. Esitatud tõendid ei võimalda kontrollida, kas nimetatud arvutuse aluseks võetud finantskohustuste summa kajastas kostja tegelikku krediidikoormust tervikuna. Seetõttu ei saa ka 916,82 euro suurusest arvestuslikult alles jäävast summast teha järeldust kostja tegeliku maksevõime kohta. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvestada ka tema krediidikoormuse muutumist ajas. Kostjale anti 11.12.2023 lepingu nr L572115 alusel 10 060 eurot krediiti, 12.04.2024 27 (31)

lepingu nr L601153 alusel täiendavalt 5000 eurot ning 12.07.2024 lepingu nr L623933 alusel veel 6000 eurot krediiti. Seega suurenes kostja krediidikoormus seitsme kuu jooksul oluliselt. Samal ajal nähtub hageja enda krediidivõimelisuse arvutustest, et kui lepingu nr L572115 sõlmimisel jäi kostjale pärast olemasolevate finantskohustuste ja uue osamakse tasumist 512,56 eurot kuus, siis lepingu nr L601153 puhul oli vastav summa 927,90 eurot ja lepingu nr L623933 puhul 916,82 eurot. Nimetatud erinevus tuleneb eelkõige sellest, et krediidiotsustes kasutatud kostja keskmine kuusissetulek suurenes 839 eurolt esmalt 1352,28 euroni ja seejärel 1403,10 euroni. Hageja ei ole aga selgitanud, kuidas krediidiandja hindas sellise sissetuleku suurenemise püsivust ja selle suhet samal ajal järjest kasvanud krediidikoormusega. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks hinnanud kostja lühikese aja jooksul järjest uute krediidikohustuste võtmist asjaoluna, mis võis suurendada tema makseriski. Pelgalt asjaolust, et krediidiotsuses kasutatud sissetuleku ja finantskohustuste aritmeetilise vahe järgi jäi kostjale pärast kohustuste tasumist 916,82 eurot, ei saa seetõttu järeldada, et krediidiandja hindas kostja tegelikku maksevõimet tervikuna. Lisaks nähtub krediidiandja enda otsustusandmetest, et kostja maksekäitumist ei hinnatud heaks („Good payment history: false“) ning süsteemis kajastusid varasemad makseviivitused. Asjaolu, et kostjal puudusid krediiditaotluse esitamise ajal maksehäireregistris kehtivad või varasemad maksehäired, ei kõrvalda vajadust hinnata krediidiandja enda käsutuses olnud andmetest nähtuvat senist maksekäitumist ja olemasolevat krediidikoormust. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu seega, mille põhjal sai krediidiandja tema enda käsutuses olnud andmeid kogumis arvestades põhjendatult järeldada, et kostja suudab võtta täiendava 6000 euro suuruse krediidikohustuse ja tasuda 84 kuu jooksul 116,90 euro suuruseid igakuiseid osamakseid. Krediidiandja arvestus ei võimalda kontrollida, kas krediidivõimelisuse hindamisel võeti nõuetekohaselt arvesse kostja kõiki olemasolevaid krediidikohustusi, lühikese aja jooksul järjest suurenenud krediidikoormust ning tema senist maksekäitumist. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Coop Finants AS järgis 12.07.2024 lepingu nr L623933 sõlmimisel VÕS § 4034 lg-tes 1–2 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne 6000 euro suuruse krediidi andmist nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust. Seetõttu kohalduvad lepingu nr L623933 suhtes VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjed. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel tuleb lepingu nr L623933 alusel tasumisele kuuluv nõue ümber arvestada. Hageja on esitanud alternatiivse arvestuse, milles on lähtunud kostjale tegelikult välja makstud krediidisummast, kostja tehtud tagasimaksetest ning VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja esitatud tõendite kohaselt kandis Coop Finants AS kostjale lepingu nr L623933 alusel välja 5861,30 eurot ning kostja on lepingu katteks tasunud kokku 233,80 eurot. Hageja ümberarvestuse kohaselt loetakse kostja tehtud maksetega täielikult tasutuks 10.08.2024 kuni 10.10.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksed ning osaliselt 10.11.2024 osamakse. Seega tekkis kostjal ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt võlgnevus alates 10.11.2024. Hageja on möönnud, et ümberarvestatud maksegraafikust lähtudes on lepingu 29.01.2025 ülesütlemine tühine. Seetõttu ei muutunud kogu lepingu alusel tasumata krediidisumma ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Hageja on alternatiivselt esitanud VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise nõude ning taotlenud sissenõutavaks muutunud ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist.

Hageja ümberarvestuse kohaselt olid 10.11.2024 kuni 10.07.2026 sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksed kokku 1200 eurot, millest põhiosa moodustas 969,45 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 230,55 eurot. Otsuse tegemise ajaks on saabunud ka 10.08.2026 osamakse tasumise tähtpäev. Selle osamakse suurus on ümberarvestuse kohaselt 64,49 eurot, millest põhiosa moodustab 55,04 eurot ja intress 9,45 eurot. Seega on otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud osamakseid kokku 1264,49 eurot, millest põhiosa moodustab 1024,49 eurot ja intress 240 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Hageja on taotlenud tasumata põhiosalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas. Hageja on põhjendanud nõuet sellega, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu krediidilepingu tühisust ning viivisekokkulepe jääb kehtima. Hageja taotleb tasumata põhiosalt viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas, leides, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei mõjuta viivisekokkuleppe kehtivust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt saab lepingus kokkulepitud intressimäärast lähtuda viivise määra kindlaksmääramisel juhul, kui lepinguga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär. Käesolevas asjas ei kuulu aga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kohaldamisele lepingus kokkulepitud 14,90% intressimäär, vaid VÕS § 4034 lg 7 alusel loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seetõttu puudub alus võtta VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivise määraks lepingus algselt kokkulepitud 14,90% intressimäär ning viivise määramisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg 1 teisest lausest. Eespool viivise kohta märgitut arvestades ei ole alust mõista viivist välja ajavahemiku eest, mil kostjale ei olnud VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi arvestavaid ümberarvestatud maksekohustusi tõendatult teatavaks tehtud. Seetõttu tuleb otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 1024,49 euro suuruselt põhiosalt mõista viivis välja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on taotlenud TsMS § 369 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete väljamõistmist. Kostja tegi lepingu alusel viimase tagasimakse 2024. aasta septembris ega ole seejärel lepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud. Arvestades kostja senist maksekäitumist ja võlgnevuse kestust, on alust eeldada, et kostja ei täida ka edaspidi lepingust tulenevaid perioodilisi maksekohustusi. Seetõttu on põhjendatud mõista TsMS § 369 alusel välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele. Kuna 10.08.2026 osamakse on otsuse tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud, algab tulevikunõue 10.09.2026 osamaksest. Hageja ümberarvestuses on kuni 31.12.2026 sissenõutavaks muutuvate osamaksete intressiosa arvutatud VÕS § 94 lg 1 kohase sellel perioodil kehtiva intressimäära järgi. Alates 01.01.2027 kohaldatav VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär ei ole otsuse tegemise ajal teada, mistõttu ei ole võimalik alates 01.01.2027 sissenõutavaks muutuvate osamaksete intressiosa praegu kindla summana välja mõista. Nimetatud osamaksetelt tuleb intressi tasuda vastaval perioodil kehtiva VÕS § 94 lg 1 kohase intressimääraga. Tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt on hagejal nende õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus viivisele. Viivist ei tule aga arvestada hageja taotletud 14,90% määras, vaid iga tähtpäevaks tasumata põhiosa osamakselt alates selle maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhiosa osamakse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Kostja ülejäänud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks suuremas ulatuses, kui kohus on eespool leidnud. Kostja on selgitanud, et tema makseraskused tekkisid suure laenukoormuse ja töö kaotamise tõttu ning et ta täitis krediidilepingutest tulenevaid kohustusi esialgu nõuetekohaselt. Kohus märgib, et kostja hilisem majandusliku olukorra halvenemine ei vabasta teda juba tekkinud lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja enda selgituste kohaselt jäi ta töötuks 31.07.2024. Kõik vaidlusalused krediidilepingud olid selleks ajaks juba sõlmitud, neist ajaliselt hiliseim, leping nr L623933, sõlmiti 12.07.2024. Seega toimus kostja töökaotus pärast vaidlusaluste krediitide väljastamist ega saanud mõjutada tema maksevõimet nende lepingute sõlmimise ajal. Kostja laenukoormuse, olemasolevate finantskohustuste ja maksevõimega seotud asjaolusid on kohus eespool iga lepingu puhul eraldi hinnanud. Kostja väide, et Inbank AS-i veebilehel reklaamiti laenu intressimääraga 7,9%, ei anna alust nimetatud intressimäära kohaldamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks reklaami täpne sisu või tingimused, mille esinemisel oli võimalik krediiti reklaamitud intressimääraga saada. Seejuures nähtusid kostjaga sõlmitud lepingutest neile kohaldatavad intressimäärad ning kostja nõustus lepingute allkirjastamisega neis märgitud tingimustega. Asjaolu, et krediidiandja võis oma veebilehel reklaamida teatud tingimustel madalama intressimääraga krediiti, ei tähenda, et sama intressimäär pidi kohalduma kostjaga sõlmitud lepingutele. Kostja taotlus lõpetada menetlus tema vanuse, töötuks jäämise ja rahaliste vahendite puudumise tõttu tuleb jätta rahuldamata, kuna nimetatud asjaolud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohaselt menetluse lõpetamise aluseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 60% ulatuses kostja kanda ning 40% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulud (16.01.2026 esitatud hagiavalduse kohaselt) on kokku 2216 eurot, millest riigilõiv on 1540 eurot ja lepingulise esindaja kulu 676 eurot (käibemaksu ei lisandu) (dtl 347). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 50 360,14 eurot tasuda riigilõivu 1540 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 676 eurot ei ole täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 30 (31)

Võlaõigus

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT