3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.W.F (hageja, laps) esitas 31.07.2025 Harju Maakohtule hagi F.D (kostja, isa) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja alates hagi esitamisest miinimummääras elatise saamiseks. Kohus tuvastas 03.03.2026 õigeksvõtul põhineva osaotsusega hageja põlvnemise kostjast. Osaotsus on jõustunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas, et tal ei ole võimalik nõutavas määras elatist tasuda. Kostja tõi esile, et tema ülalpidamisel on lisaks kahe-aastane laps ja tema igakuine sissetulek on 800–1050 €. Kostja oli valmis tasuma hagejale elatist 125 € kuus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 27.05.2026 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 31.07.2025 summas 301,74 € kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.04.2028. Elatis suureneb vastavalt seaduses ette nähtud minimaalse elatise korrale ja see tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
3.1.Maakohus lähtus PKS § 97 p-st 1 ning PKS § 101 lg-test 1–6. Alaealisel lapsel on õigus saada ülalpidamist ning igakuine elatis ei või olla väiksem PKS § 101 alusel arvutatud summast. Elatise arvutamisel võetakse arvesse baassummat, kolme protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast ning lapsetoetuse arvel kaetavat osa.
3.2.Hagejal ei olnud vaja miinimumelatise nõude puhul tõendada lapse vajaduste olemasolu. Vaidlust ei olnud selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 16-aastane poeg, kes elab hageja seadusliku esindajaga.
3.3.Kostja tõi esile, et tema ülalpidamisel on lisaks kahe-aastane laps ning tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale miinimumelatist tasuda. Kostja konto väljavõtte järgi oli tema kaheksa kuu keskmine netosissetulek 995,91 €. Kostja ei toonud esile, et tema töövõime oleks piiratud. Samuti oli kostjal olnud pärandina saadud kinnisasja osa, millest ta loobus õe kasuks.
3.4.Kostja võlad ja konto arestimine ei anna iseenesest alust jätta miinimummääras elatis välja mõistmata. Kostja ei olnud pidanud hagejat 15 aasta jooksul üleval pidama, sest hageja põlvnemine kostjast ei olnud varem tuvastatud. Pärast põlvnemise tuvastamist tuleb kostjal hagejale elatist tasuda vähem kui kolm aastat.
3.5.Pooled ei toonud esile asjaolusid, mille järgi hageja ja kostja suhtlemise ulatus mõjutaks väljamõistetava elatise suurust. Eeltoodut arvestades ei olnud elatise vähendamine alla miinimummäära põhjendatud.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vähendada temalt välja mõistetud elatise summat ja muuta maksmise tähtpäeva. Kostja väitel ei ole tal võimalik tasuda igakuiselt 301 € suurust elatist, sest tema palk kulub valdavalt elamiskulude katteks ja talle jääb toidurahaks ligikaudu 200 € kuus või vähem. Kostja viitab ka sellele, et tema ülalpidamisel on 2,5-aastane laps, kelle vajadusteks tuleb samuti kulutusi teha. Kostja hinnangul ei arvestanud esimese astme kohus kõiki tema majanduslikku olukorda puudutavaid asjaolusid. Lisaks märgib kostja, et tema palgapäev on iga kuu 8. kuupäeval, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist iga kuu 1. kuupäevaks, nagu on ette nähtud vaidlustatud otsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud.
7.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab 2 (3)
kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).
8.Käesoleval juhul ei vaidlusta kostja apellatsioonkaebuses hageja õigust saada ülalpidamist ega maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja on alaealine laps, kelle põlvnemine kostjast on jõustunud osaotsusega tuvastatud. Kaebuse sisuks on peamiselt väide, et kostja tegelik majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda seadusjärgses miinimummääras elatist, ning taotlus muuta elatise maksmise tähtpäeva.
9.Kostja viitab kaebuses oma sissetulekule, elamiskuludele, igakuiselt alles jäävale rahale ning sellele, et tema ülalpidamisel on lisaks 2,5-aastane laps. Need asjaolud olid maakohtu menetluses sisuliselt käsitletud. Maakohus arvestas kostja väidet ja tõendit tema kaheksa kuu keskmise netosissetuleku kohta, märkis kostja täiendavat ülalpidamiskohustust ning hindas ka kostja võlgade ja konto arestimise mõju. Kaebuses ei esitata selliseid uusi faktilisi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi, mis annaksid aluse järeldada, et seaduses ette nähtud miinimummääras elatise väljamõistmine oli õigusvastane või ilmselgelt ebaõige.
10.Maakohus kohaldas õigesti PKS § 97 p 1 ja PKS § 101 lg-tes 1–6 sätestatud alaealise lapse miinimumelatise regulatsiooni. Kui elatist nõutakse seadusjärgses miinimummääras, ei pea hageja lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja võimalus tugineda elatise vähendamisele alla miinimummäära eeldab erandlike asjaolude esitamist ja tõendamist. Maakohtu tuvastatud asjaoludel sellist alust ei ilmnenud: kostja on töövõimeline, tema sissetuleku kohta esitatud andmeid hinnati, tal oli olnud vara, millest ta loobus, ning pelgalt võlad ja konto arestimine ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest.
11.Kaebus ei anna alust muuta ka elatise tasumise tähtpäeva. Maakohus määras hageja taotluse alusel elatise tasumise iga kuu esimeseks kuupäevaks, mis on kooskõlas PKS § 100 lg 4 reegliga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja viide, et tema palgapäev on
8.kuupäeval, ei tähenda, et maakohtu määratud täitmise kord oleks õigusvastane või kostjale objektiivselt võimatu täita. Elatise tasumise korraldus peab tagama eeskätt lapse vajaduste regulaarse ja ettenähtava katmise.
12.Apellatsioonkaebus on seega õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 mõttes. Isegi kaebuses kirjeldatud asjaolude õigeks lugemisel ei tooks need kaasa vaidlustatud otsuse muutmist ei elatise suuruse ega maksetähtpäeva osas. Ringkonnakohus keeldub seetõttu apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
13.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Seetõttu ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmeid kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
14.Vastuseks hageja 28.07. ja 07.09.2026 järelpärimistele märgib ringkonnakohus, et kaebuse menetlusse võtmise kiirem otsustamine ei ole kohtu praegust töökorraldust ja koormust arvesse võttes võimalik. Seda eriti juhul, kui kohus kaalub menetlusse võtmisest keeldumist. Käesoleva määruse jõustumisel saabub elatise vaidluses lahendus mõistliku aja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.