21. august 2026. a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-25-18121
Tsiviilasi
Täisealise E.A hagi S.H vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3390,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.A (ik XXX; elukoht: XXX-i esindaja Kaie Mandel
) lepinguline
Kostja: S.H (ik XXX; elukoht: XXX )
Menetlemise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista S.H-lt E.A kasuks välja ajavahemiku 28.10.2025 kuni 31.08.2026 eest elatis kokku 3815,30 eurot, millest tuleb maha arvata S.H poolt E.A-le sellel perioodil tasutud elatise maksed.
Mõista S.H-lt E.A kasuks välja elatis 416,67 eurot kuus alates 01.09.2026 kuni hageja tisleri õppekaval õppimise lõpuni, kuid mitte kauem kui EHIS-es märgitud õppekava nominaalse õppeaja lõpuni 01.09.2027.
Elatis tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks E.A pangakontole xxxxxxxxxx selgitusega „elatis“, märkides ära kuu, mille eest elatis tasutakse.
Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.
Jätta menetluskulud S.H kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud asjas puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Tsiviilasi nr 2-25-18121 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on täisealise E.A (hageja) hagi S.H (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista elatise 376,67 eurot kuus alates
28.oktoobrist 2025 kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul hageja saab 19-aastaseks, ning 416,67 eurot kuus alates ajast, mil lõpeb hagejale riigipoolse lapsetoetuse maksmine, kuni hageja omandab keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja määrata elatise maksmise korra, tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud asjaolud ja seisukohad
2.Hageja on kostja täisealine õppiv laps. Hageja ei ela kostjaga koos alates ligikaudu 10-aastaseks saamisest. Varasema kohtulahendiga on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni ning nõue on antud täitmiseks kohtutäiturile. Sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei osale hageja ülalpidamises piisavalt ega regulaarselt. Hageja ja kostja sugulussuhe kajastub rahvastikuregistris. Hageja õpib P K tisleri õppekaval (dtl 10-11). Õpingute tõttu ei ole tal võimalik tööl käia, sissetulekut teenida ega ennast ise ülal pidada. Hageja kulud on seni kandnud tema isa. Hageja kuulub kolmeliikmelisse peresse, kuhu lisaks temale kuuluvad isa ja isa elukaaslane. Hageja kodu on soetatud eluasemelaenuga ning eluasemelaenu kuumakse koos kommunaalkuludega on ligikaudu 700 eurot. Hageja arvestab elatisnõudes eluasemekuluna ühe kolmandiku eluasemelaenu kuumaksest ja kommunaalkuludest ehk 233,33 eurot kuus. Õpingute ajal elab hageja õpilaskodus, mille kulu on ligikaudu 80 eurot kuus. Toidukuluks arvestab hageja 300 eurot kuus, millest 200 eurot kulub õpingute ajal ning 100 eurot kodus. Lisaks arvestab hageja igakuiste kuludena riietele ja jalanõudele 75 eurot, kodutarvetele 20 eurot, hügieenitarvetele ja nahahooldusele 20 eurot, ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot, koolitarvetele ja koolikotile 20 eurot, sidekuludele 15 eurot, hariduslikule meelelahutusele 30 eurot ning juuksurile 20 eurot. Hageja hinnangul on tema keskmised kulud kokku 833,33 eurot kuus. Kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul hageja saab 19-aastaseks, saab hageja riigipoolset lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja leiab, et pärast lapsetoetuse mahaarvamist tuleb ülejäänud kulud katta vanematel võrdselt, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis 376,67 eurot kuus ning pärast lapsetoetuse maksmise lõppemist 416,67 eurot kuus. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja selgitab, et tema majanduslik olukord on keeruline ning ta ei ole võimeline tasuma hagejale nõutud ulatuses elatist. Kostja sissetulek on ligikaudu 1300 eurot kuus, millest üürikulu on 740 eurot ning sellele lisanduvad elektri- ja telefonikulud. Kostja sõnul jääb talle pärast vältimatute kulude tasumist kasutada ligikaudu 500 eurot kuus. Kostjal on Soomes võlgnevusi ligikaudu 40 000 eurot ning tal on ülalpidamisel ka viieaastane poeg. Kostja märgib, et tal on olnud terviseprobleeme, kuid ta otsib aktiivselt tööd. Kostja on ametilt siseviimistleja, kuid tema hinnangul on olukord Soome ehitusturul keeruline. Kostja selgitab, et on kandnud hagejale viimase aasta jooksul 30–50 eurot kuus. Kostja oleks enda sõnul valmis tööle asumise järel maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja peab 200 euro suurust igakuist elatist enda majanduslikku olukorda arvestades liialt suureks, kuna tema hinnangul jääks talle pärast võlgade ja üürikulu tasumist kasutamiseks ligikaudu 900 eurot kuus. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-18121 Kostja on väljendanud soovi hagejat toetada, kuid leiab, et tal puudub võimalus teha seda hageja nõutud ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada resolutsioonis märgitud ulatuses.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub: hageja on sündinud 21.02.2007 ja on kostja täisealine laps; hageja õpib P K tisleri õppekaval neljanda taseme kutseõppe esmaõppes ehk kutsekeskharidusõppes, statsionaarses koolipõhises õppes; hageja õppimise algus oli 01.09.2024 ning õppekava nominaalse õppeaja lõpp on 01.09.2027; kostja on hagejale pärast hageja täisealiseks saamist tasunud elatist ebaregulaarselt ja hageja selgituse kohaselt kokku ligikaudu 200 eurot; kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud tõendeid oma sissetuleku, vara, vältimatute kulude, võlakohustuste ega teise lapse ülalpidamisega seotud kulude kohta.
7.PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Asjas esitatud EHIS-e andmetest nähtub, et hageja õpib Pärnumaa Kutsehariduskeskuses tisleri õppekaval neljanda taseme kutseõppe esmaõppes (dtl 10-11) ehk kutsekeskharidusõppes ning on alla 21-aastane. Seega on hageja PKS § 97 p 2 mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik ning kostjal kui hageja vanemal on kohustus hagejale ülalpidamist anda.
8.PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning arvestatakse kõiki eluvajadusi, sealhulgas hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on selgitanud, et täisealise õppiva lapse elatisenõude puhul ei kohaldata alaealise lapse miinimumelatise regulatsiooni automaatselt, vaid lähtuda tuleb õigustatud isiku tegelikust abivajadusest ja sellest, kas temalt saab õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist enda vajaduste rahuldamiseks (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Hageja õpib statsionaarses koolipõhises kutseõppes ning asjas ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks temalt õppetöö kõrval mõistlikult eeldada sellise sissetuleku teenimist, mis kataks tema ülalpidamisvajaduse. Hageja on esitanud oma igakuiste kulude ülevaate summas 833,33 eurot. Kostja ei ole hageja esitatud kulude suurust üksikute kuluartiklite kaupa sisuliselt vaidlustanud. Kohus peab hageja esitatud kulusid nende laadilt üldiselt tavapärasteks ja õppiva täisealise lapse puhul vajalikeks. Hageja vajab eluaset, toitu, riideid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, ravimeid, koolitarbeid, sideteenuseid ning võimalust katta õppimisega ja tavapärase igapäevaeluga seotud kulud. Hageja õpib statsionaarses koolipõhises õppes ning elab õpingute ajal õpilaskodus, mistõttu on põhjendatud arvestada nii õpilaskodu kulu kui ka koduse eluasemega seotud mõistlikku kasutuseelist.
9.Eluasemekulu arvestamisel lähtub kohus sellest, et ülalpidamise ulatuse määramisel võib arvesse võtta ka lapse eluasemevajaduse rahuldamist vanema kasutuses oleva eluruumi kaudu. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-18121 Riigikohtu praktika järgi tuleb eluaseme kasutamisega seotud kasutuseelise väärtust täpsemalt hinnata eeskätt olukorras, kus kasutuseelise suurus on vaidlustatud või selle suurusest sõltub PKS §-s 101 sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmine. Kasutuseelise suurust ei saa sellisel juhul automaatselt määrata üksnes eluruumi koguväärtuse või kulude jagamisega eluruumis elavate isikute arvuga (RKTKo 03.12.2025, 2-24-523, p-d 11–15). Käesolevas asjas on hageja arvestanud koduse eluasemega seotud kasutuseelise väärtuseks ühe kolmandiku eluasemelaenu kuumaksest ja kommunaalkuludest ehk 233,33 eurot kuus. Kostja ei ole hageja esitatud eluasemekulu ega kasutuseelise suurust sisuliselt vaidlustanud ega esitanud vastuväiteid või tõendeid, mille põhjal tuleks hageja arvestust ebaõigeks pidada. Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja koduse eluaseme kasutuseelise väärtuseks 233,33 eurot kuus.
10.Kohus arvestab, et hageja saab lapsetoetust 80 eurot kuus. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 2 järgi on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival 19-aastaseks saanud lapsel õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. PHS § 27 lg 2 kohaselt määratakse igakuiselt makstav toetus kuni toetusele õiguse lõppemise päevani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja sai 19-aastaseks 21.02.2026 ja õpib kutseõppe tasemeõppes, kestab hagejaga kooselava vanema lapsetoetuse saamise õigus jooksva 2025/2026. õppeaasta lõpuni ehk kuni 31.08.2026. Seega tuleb hageja katmata vajaduste arvestamisel lapsetoetus 80 eurot kuus maha arvata kuni 31.08.2026. Kuni selle kuupäevani on hageja katmata vajaduste suurus 753,33 eurot kuus. Kuna mõlemad vanemad on põhimõtteliselt kohustatud oma täisealise õppiva lapse ülalpidamises osalema ning mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena võrdeliselt oma sissetuleku ja varalise seisundiga (PKS § 105 lg 3; vt ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11), tuleb hageja katmata vajadused jagada vanemate vahel. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et vanemate sissetulek ja varaline seisund õigustaks hageja ülalpidamiskohustuse jagamist ebavõrdselt. Seetõttu on kostja osa hageja katmata vajadustest kuni 31.08.2026 376,67 eurot kuus. Alates 01.09.2026, mil lapsetoetust enam hageja vajaduste katteks ei arvestata, on hageja vajaduste kogusumma 833,33 eurot kuus ning kostja osa sellest 416,67 eurot kuus.
11.Kostja on vaielnud hagile vastu eelkõige põhjusel, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses elatist maksta. Täisealise õppiva lapse ülalpidamisnõude puhul tuleb arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit ning PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on rõhutanud, et PKS § 102 lg 2 alaealise lapse erireegel täisealise õppiva lapse ülalpidamisnõudele ei kohaldu (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Kohus andis 17.07.2026 määrusega kostjale tähtaja esitada tõendid oma sissetuleku, vara, püsivate vältimatute kulude, võlakohustuste, teise lapse ülalpidamisega seotud kulude ning muude asjaolude kohta, millele kostja tugineb väites, et tal ei ole võimalik hagejale nõutud ulatuses elatist maksta. Kostja selliseid tõendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seetõttu ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet, et tema varaline seisund välistab hagejale nõutud ulatuses elatise maksmise või annab aluse ülalpidamiskohustuse vähendamiseks PKS § 102 lg 1 alusel.
12.PKS § 103 lg 1 kohaldamise eeldusi asjas ei esine. Kostja ei ole tuginenud asjaoludele ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja abivajadus oleks tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel, et hageja oleks jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust kostja vastu või et hageja oleks süüdi tahtlikus kuriteos kostja või tema lähikondse suhtes. Seetõttu puudub alus kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks, selle täitmise ajaliseks piiramiseks või elatise vähendamiseks PKS § 103 lg 1 alusel. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-18121
13.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 28.10.2025. Arvestades hageja tõendatud õppimist, tema mõistlikke vajadusi, lapsetoetuse mõju hageja katmata vajadustele kuni 31.08.2026 ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud PKS § 102 lg 1 kohaldamise eeldusi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 376,67 eurot kuus alates 28.10.2025 kuni 31.08.2026 ning 416,67 eurot kuus alates 01.09.2026 kuni hageja tegeliku õppimise lõpuni P K tisleri õppekaval, kuid mitte kauem kui EHIS-es märgitud õppekava nominaalse õppeaja lõpuni 01.09.2027. Hagi tuleb seega rahuldada resolutsioonis märgitud ajaliselt piiritletud ulatuses. Elatise väljamõistmine hageja taotletud viisil üldiselt kuni hageja 21-aastaseks saamiseni ei ole käesolevas asjas põhjendatud, sest ülalpidamisõiguse kestus tuleb siduda hageja tegeliku õppimisega tõendatud õppekaval. Sama lähenemist toetab ka ringkonnakohtu praktika, mille kohaselt on täisealise õppiva lapse elatise puhul põhjendatud mõista elatis välja konkreetse õppe lõppemiseni, kui õppe lõppkuupäev on teada. Sellisel juhul ei ole vajalik ega selge sõnastada elatist üldiselt kuni 21-aastaseks saamiseni (TlnRnKo 04.04.2025, 2-22-13891, p-d 15, 23 ja 24).
14.Ajavahemiku 28.10.2025–31.10.2025 eest on elatise suurus 48,60 eurot (376,67 ÷ 31 × 4 päeva). Ajavahemiku 01.11.2025–31.08.2026 eest on elatise suurus 3766,70 eurot (376,67 × 10 kuud). Seega on ajavahemiku 28.10.2025 kuni 31.08.2026 eest kohtu arvutatud elatise kogusumma 3815,30 eurot. Hageja on toonud esile, et kostjalt on varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kostjal on selle elatise osas võlgnevus. Käesolevas asjas ei lahendata varasema kohtulahendiga välja mõistetud alaealise lapse elatise võlgnevuse täitmist. Resolutsiooni punktis 2 mahaarvestatavate maksetena tuleb arvestada üksnes neid makseid, mille kostja on pärast hageja täisealiseks saamist teinud vahetult hagejale tema pangakontole käesolevas asjas nõutava elatise katteks, mitte varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatise võlgnevuse makseid. Hageja kinnitas 10.06.2026 kohtuistungil protokolliliselt, et kostja on pärast hageja täisealiseks saamist teinud hagejale makseid tema pangakontole ning maksnud kokku ligikaudu 200 eurot. Seetõttu tuleb resolutsioonis märkida, et kuigi kohtu arvutatud elatis nimetatud perioodi eest on 3815,30 eurot, tuleb sellest summast maha arvata kostja poolt samal perioodil vahetult hagejale tasutud elatise maksed. Selline sõnastus võimaldab arvestada käesoleva nõude katteks juba tehtud makseid ega jäta kostjat samade summade osas topeltkohustusse.
15.TsMS § 467 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada otsuse enne jõustumist viivitamata täidetavaks seaduses sätestatud alustel. TsMS § 468 lg 1 p 3 järgi tunnistatakse viivitamata täidetavaks otsus, millega mõistetakse välja elatis. Hageja on esitanud taotluse tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks. Kuna käesoleva otsusega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis ning hageja on esitanud vastava taotluse, tuleb otsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses ka juhul, kui menetlusosaline seda ei taotle. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Asjas ei ole tegemist alaealise lapse ülalpidamisasjaga TsMS § 164 lg 1 mõttes, vaid täisealise õppiva lapse ülalpidamisnõudega. Seetõttu ei kohaldu TsMS § 164 lg 1 erireegel, mille järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda hagimenetluse üldreeglist TsMS § 162 lg 1 järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Kostja vaidles hagile küll vastu, kuid ei esitanud kohtu määratud tähtajaks tõendeid oma sissetuleku, vara, vältimatute kulude, võlakohustuste ega teise lapse ülalpidamisega seotud kulude kohta, millele ta tugines väites, et tal ei ole võimalik hagejale nõutud ulatuses elatist maksta. Kostja vastuväited jäid seetõttu tõendamata. Hagi rahuldamata jääv osa puudutab üksnes elatise 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-25-18121 kestust pärast tõendatud õppeperioodi ning ei mõjuta oluliselt hageja menetlusedu. Asjas ei esine asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 mõttes kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ainuüksi kostja viidatud keeruline majanduslik olukord ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda või poolte endi kanda olukorras, kus kostja ei ole oma varalist seisundit tõendanud.
18.Kuigi hageja on palunud menetluskulud kostja kanda jätta, ei ole hageja esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ega kulude suurust tõendavaid dokumente. Seetõttu puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.