lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-14815/21

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 03.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14815/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
784
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-25-14815

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.08.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14815

Tsiviilasi

Q.C hagi M.P vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Q.C (isikukood XXX);

Kohtuistungi aeg

14.01.2026. a

Kostja: M.P (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lahutada Q.C ja M.P abielu.
3.Taastada abielu lahutamisel Q.C esimese abielu eel kantud perekonnanimi – M. .
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes ning hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-26-114018/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Q.C (hageja) esitas 09.09.XXX a kohtule hagiavalduse ja 15.09.XXX a täiendatud hagiavalduse M.P (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX a. Poolte abielulised suhted lõppesid XXX aasta märtsis. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja ei ole teinud omale ID-kaarti, et saaks abielu perekonnaseisuasutuses lahutada. Seetõttu pöördus hageja abielu lahutamise nõudega kohtusse. Abielu lahutamisel palub hageja taastada tema perekonnanimi – M. .
2.Kohus võttis hagi 15.09.2025 a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
3.14.01.2026. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi, kus kuulas pooled isiklikult ära. Hageja avaldas istungil, et ta ei ole enam kindel, kas ta soovib abielu lahutada. Hageja leidis, et abielusuhted on võimalik taastada ja ta palus kohtul anda pooltele aega leppimiseks kuni kuus kuud. Kostja avaldas, et näeb samuti võimalust hagejaga abielusuhete taastamiseks ja oli nõus, et kohus annab pooltele tähtaja leppimiseks.
4.Kohus otsustas anda pooltele aega leppimiseks ja 20.02.2026. a määrusega peatas asja menetluse kuni 20.06.2026. a. Kohus määras pooltele tähtaja, s.o hiljemalt 01.07.2026. a, et teatada kohtule, kas leppimine on toimunud ja kas hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde või soovib sellest loobuda.
5.Hageja teatas kohtule 20.03.2026. a kirjas, et poolte suhted ei taastu, kostjal on uus suhe ja poolte ühisesse koju kolimisest ei ole kostja huvitatud.
6.08.07.2026. a kirjas teatas hageja kohtule, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja põhjendab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutamist. Kostja määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus leiab, et Q.C hagi M.P vastu abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti 2019. aastal Tartu Linnavalitsuses (akt nr 387-32-2019/393, välja antud 26.08.2019. a). Poolte vahel ei vaidlust selle üle, et alates XXX aasta märtsist ei ole nende vahel enam abielulisi suhteid ja pooled koos ei ela. Kuna pooled avaldasid kohtuistungil võimalust leppimiseks ja abieluliste suhete taastamiseks, peatas kohus menetluse ja andis pooltele leppimiseks aega ca neli ja pool kuud. Hageja on kohtule teatanud, et leppimist ei toimunud, kostja kooselu taastada ei soovi ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel puudub tahe suhteid taastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi M. .

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et M. on hageja esimese abielu eel kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja perekonnanime M. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja