Hageja: Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: xxx); Kostja: X (isikukood: XXX; elukoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 21.08.2025 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
3.Mõista kostjalt Xilt hageja Bondora AS-i kasuks välja põhivõlgnevus summas 7009,66 eurot, mis koosneb laenusummast 6911 eurot, haldustasust 93,66 eurot ja meeldetuletuskirja tasust 5 eurot, lisateenustelepingutest tulenev võlgnevus summas 111,92 eurot, intress summas 718,25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 4947,28 eurot.
4.Mõista kostjalt Xilt hageja Bondora AS-i kasuks välja viivis 31% aastas põhivõlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.04.2025 kuni põhivõlgnevuse summas 7009,66 euro täitmiseni.
5.Mõista kostjalt Xilt hageja Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lisateenuste võlgnevuse tasumata jäägilt alates 23.04.2025 kuni lisateenuste võlgnevuse 111,92 euro täitmiseni.
6.Jätta hagi rahuldamata maksehäireregistri tasu nõude osas summas 14,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 59,25 eurot ning edasiulatuva viivise nõude osas, milles hageja palus mõista kostjalt välja viivist 31% aastas lisateenuselepingutest tulenevalt võlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
8.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
2-25-6117 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Jätta menetluskulud 99,29% ulatuses kostja kanda ja 0,71% hageja kanda.
10.Mõista kostjalt Xilt hageja Bondora AS-i kasuks välja menetluskulu summas 1117,01 eurot.
11.Mõista kostjalt Xilt hageja Bondora AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused
1.Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS-i hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Kohus jättis 05.08.2025 määrusega hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 21.08.2025 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus ei ole pannud toime rikkumisi, vaid täitnud oma kohustusi tulenevalt menetlusseadustikust ning kohtupraktikast tarbijakrediidinõuete menetlustes.
3.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse summas 7854,92 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 5006,53 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist 31% aastas põhinõudelt summas 7136,67 eurot alates 22.04.2025, s.o hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, või alternatiivselt põhinõudelt summas 6500 eurot ning viivist hagiavalduse esitamiseni summas 1728,45 eurot ja alates hagiavalduse
2-25-6117 esitamisest viivist summalt 6500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasja materjalid on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.02.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Pooled sõlmisid 10.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL3017614. Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale krediidisummana 6911 eurot, millest 6500 eurot kanti kostja pangakontole ning 411 eurot arvestati lepingutasu katteks. Kostja kohustus tagastama krediidi koos kõrvalkohustustega lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Lisaks krediidilepingule sõlmisid pooled 10.09.2022 lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli krediidisaajal võimalik muuta tagasimaksegraafikut e-keskkonna kaudu. Selle teenuse eest kohustus kostja tasuma igakuist teenustasu 14,99 eurot. Samuti sõlmisid pooled lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt saadab krediidiandja teateid seoses laenu tagasimaksete ja Bondora kontoga. Selle teenuse eest kohustus kostja tasuma 2,99 eurot kuus. Lisaks sõlmisid pooled lisateenuse lepingu B Secure+, mille alusel omandas kostja muu hulgas õiguse pikendada maksegraafikut ja peatada põhiosamaksete tasumine. Selle teenuse eest kohustus kostja tasuma 10 eurot kuus. Hageja edastas kostjale tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 16.01.2023 lepingud erakorraliselt üles ning nõudis sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmist. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hagis nõutud võlgnevus summas 7854,92 eurot koosneb laenusummast 6911 eurot (6500 eurot krediit ja 411 eurot lepingutasu), haldustasust 93,66 eurot, intressist 718,25 eurot, maksehäireregistri tasust 14,99 eurot, lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja tasust 5 eurot ning lisateenuste võlgnevusest summas 111,92 eurot. Hageja nõutud kogusumma 7854,92 eurot on arvutatud ebaõigesti. Hageja nimetatud nõudeosade – laenusumma 6911 eurot, intress 718,25 eurot, haldustasu 93,66 eurot, maksehäireregistri tasu 14,99 eurot, lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ning lisateenuste võlgnevus 111,92 eurot – liitmisel kujuneb kogusummaks 7854,82 eurot. Seega on hagis märgitud kogusumma 0,10 euro võrra suurem kui hageja
2-25-6117 enda esitatud nõudeosade summa. Edasistes arvutustes lähtub kohus summast 7854,82 eurot. Kohtu hinnangul kujutab maksehäireregistri tasu 14,99 eurot endast VÕS § 1132 mõttes sissenõudmiskulu, kuivõrd see kanti 19.11.2022, s.o lepingu kehtivuse ajal enne lepingu ülesütlemist (16.01.2023). Ei ole oluline, kuidas hageja nimetab vastavat tasu, olgu selleks maksehäireregistri tasu, lisateenuse tasu või maksehäireteate tasu. Sisuliselt nõuab hageja tarbijalt lepingu kehtivuse ajal lisaks VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud sissenõudmiskuludele täiendavat tasu. Kuna VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on selline kokkulepe tühine, jätab kohus maksehäireregistri tasu 14,99 euro ulatuses hagi rahuldamata.
6.Hageja nõuab lisaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 5006,53 eurot, mis on arvestatud summalt 7136,55 eurot 31% aastas ajavahemikul 17.01.2023 kuni 22.04.2025. Viivise arvestuse kohaselt koosneb nimetatud summa laenusummast 6911 eurot, haldustasust 93,66 eurot, maksehäireregistri tasust 14,99 eurot, lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja tasust 5 eurot ning lisateenuste võlgnevusest summas 111,92 eurot. Nimetatud komponentide kogusumma on 7136,57 eurot ning erineb hagis märgitud summast 7136,55 eurot 0,02 euro võrra. Viivise nõudmine maksehäireregistri tasult ei ole põhjendatud, kuna vastav nõue jäetakse eeltoodud põhjustel rahuldamata. Hageja selgitas, et lepingud B Secure, B On Track ja B Secure+ on laenulepingust nr BL3017614 eraldiseisvad lepingud ega ole selle osaks. Lisateenuselepingud sõlmiti eraldi ning nendest ei tulenenud kostjale täiendavaid kohustusi seoses laenulepinguga nr BL3017614, vaid üksnes vastavast lisateenuselepingust tulenevad iseseisvad kohustused. Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitusi arvestades põhjendatud kohaldada lisateenuselepingutest tulenevale võlgnevusele laenulepingus kokkulepitud 31% suurust viivisemäära, kuna hageja enda väitel on tegemist iseseisvate lepingutega. Hagiavaldusest ei nähtu, et lisateenuselepingute suhtes oleks kokku lepitud samasugune viivisemäär nagu laenulepingus. Seetõttu tuleb nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise määramisel lisateenustelepingutest tuleneva võlgnevuse osas lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast. Arvestades, et hagis nõutud summast tuleb maha arvata maksehäireregistri tasu 14,99 eurot ning lisateenuselepingutest tulenev võlgnevus 111,92 eurot, kujuneb laenulepingust tulenevaks summaks, millelt on põhjendatud arvestada lepingus kokkulepitud 31% suurust viivist, 7009,66 eurot. Sellelt summalt kujuneb ajavahemikul 17.01.2023 kuni 22.04.2025 viiviseks 4917,52 eurot. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast ning arvestades ajavahemikku 17.01.2023 kuni 22.04.2025 kujuneb lisateenuselepingutest tulenevalt võlgnevuselt summas 111,92 eurot viiviseks 29,76 eurot. Põhivõlgnevuse suuruseks kujuneb seega 7839,83 eurot (7854,82 eurot – 14,99 eurot). Põhivõlgnevuse nõue jääb rahuldamata 14,99 euro ulatuses. Sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kujuneb 4947,28 eurot (4917,52 eurot + 29,76 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivise nõue jääb rahuldamata 59,25 euro ulatuses (5006,53 eurot – 4947,28 eurot).
2-25-6117
Kohus mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise laenulepingust nr BL3017614 tulenevalt summalt 7009,66 eurot 31% aastas alates 22.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisateenuselepingutest tulenevalt võlgnevuselt summas 111,92 eurot mõistab kohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
25.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1691,50 eurot (õigusabikulu 711,50 eurot + 980 riigilõiv) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Hagejal on oluline ajakulu läinud puuduste kõrvaldamisele. Kohus leiab, et vastaspool ei pea kandma kogu puuduliku haginõude esitamisega seotud ja põhjendamatu vastuväitega seotud kulusid. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 145 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 99,29% ulatuses (15 079,56/14 972,58), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 99,29% ulatuses kostja kanda ja 0,71% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 1117,01 eurot (1125 x 99,29%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
26.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
2-25-6117 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.