2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Z.K esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja igakuise elatise summas 301,74 eurot alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni.
Hageja on 18-aastane ning õpib xxxxxxxx Kutseõppekeskuses kokanduse erialal igapäevases õppes. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 19.06.2026. Õppetöö toimub täiskoormusega ning hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet, mistõttu ei ole hagejal võimalik õpingute kõrvalt püsivalt töötada ja ennast iseseisvalt ülal pidada. Hageja regulaarseks sissetulekuks on õppimisega seotud stipendium ja eritoetus kokku 180 eurot kuus. Hageja igakuised vältimatud ülalpidamiskulud on tema väitel 784,17 eurot ning hõlmavad muu hulgas toidu-, eluaseme-, riiete ja transpordikulusid. Hageja leiab, et tema sissetulek ei ole nende kulude katmiseks piisav ning ta vajab vanemate ülalpidamist. Kostja lahkus pere juurest, kui hageja oli ligikaudu viieaastane, ega ole pärast seda hageja ülalpidamises järjepidevalt osalenud. Kostja tehtud rahalised ülekanded on hageja väitel olnud juhuslikud, ebaregulaarsed ja väikestes summades. Viimastel aastatel on kostja teinud üksikuid ligikaudu 25 euro suuruseid ülekandeid ning tasunud hageja telefoniarve 10 euro ulatuses kuus. Hageja on korduvalt palunud kostjalt rahalist abi, kuid kostja on sellest oma rahalistele raskustele viidates keeldunud. Hagejat on seni peamiselt ülal pidanud tema isa. Hageja leiab, et PKS § 97 alusel on kostjal kohustus anda talle õpingute ajal ülalpidamist.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud PKS § 97 p-s 2 sätestatud ülalpidamisnõude eeldusi, kuna puuduvad tõendid hageja õppimise kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud enda igakuiste kulutuste suurust. Esitatud kviitungid ja ostutšekid ei tõenda kostja hinnangul hageja kulutusi, kuna valdavalt on nende maksjaks märgitud teine isik või ei nähtu dokumentidest, et kulutuse oleks teinud hageja. Kostja leiab, et tal puudub majanduslik võimekus hagejale elatist maksta. Kostja keskmine igakuine sissetulek koosneb töötasust ja osalise töövõime tõttu makstavast töövõimetoetusest ning on tema arvutuste kohaselt kokku 1043,25 eurot. Kostja märgib, et elukaaslase poolt talle tehtud ülekanded on laenud vältimatute kulude katmiseks ega kujuta endast kostja sissetulekut. Kostja igakuised vältimatud kulud on tema väitel 1187 eurot ning ületavad tema sissetulekut. Kulude hulka kuuluvad muu hulgas eluaseme-, kommunaal-, toidu-, telefoni-, majapidamisja ravimikulud. Lisaks tasub kostja kohtutäituri vahendusel võlga. Kostjal on ka alaealine laps, kelle kasuks on välja mõistetud elatis 301,74 eurot kuus ning kelle ülalpidamist tuleb kostja hinnangul PKS § 98 lg 1 kohaselt eelistada täisealise hageja ülalpidamisele. Kostja tugineb samuti PKS § 102 lg-le 1, leides, et tema sissetulekuid, vältimatuid kulusid, osalist töövõimet ja muid kohustusi arvestades ei ole ta võimeline hagejale ülalpidamist andma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Kostja leiab, et isegi juhul, kui tal oleks kohustus hageja ülalpidamises osaleda, tuleks elatise suuruse määramisel arvestada tema osalist töövõimet ja alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Kostja hinnangul ei ole kompromissi sõlmimine võimalik, kuna tal puuduvad vahendid hagejale elatise maksmiseks.
3.Hageja esitas kohtu selgituste järel täiendavad selgitused. Hageja selgitas, et elab xxxxxxxxxxxx koos isa ja vanaemaga. Hageja isa tasub toidu-, kütuse-, elektri-, vee-, televisiooni- ja internetikulud ning katab ka muud hageja kulud. Hageja tasub ise telefoni-, Spotify ja jõusaalikulud. Hageja sissetulek on 180 eurot kuus, millest tema sõnul enda ülalpidamiseks ei piisa. Hageja on küsinud kostjalt kirjalikult rahalist abi, kuid kostja on keeldunud, viidates enda rahalistele raskustele. Hageja sõidab kooli ühistranspordiga ja vahel autoga. Praktika ajal elas hageja Tartus oma elukaaslase juures. Ka sel ajal kandis hageja ülalpidamisega seotud kulud tema isa. Samuti
tasus isa hageja autokooli kulud. Hageja märkis, et talveperioodil olid eluasemekulud suuremad seoses suurema elektritarbimise ning vee- ja kanalisatsioonikuludega.
4.Kostja jäi oma varasemalt, s.o 13.02.2026 esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud oma kulutusi ega nende suurust, samuti ei ole hageja tõendanud koolis õppimist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude summas 301,74 eurot kuus alates 22.12.2025. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tsiviilasja materjalide pinnalt on tuvastatud, et O.J on Z.K xxxxx ema (dtl 6). Z.K sai täisealiseks 25.07.2025. Hageja õppis 2025/2026. õppeaastal xxxxxxxx Kutseõppekeskuses „Kokk“ tasemeõppe õppekava 3. kursusel. Õppevorm oli statsionaarne koolipõhine õpe ning õpingud lõppesid 19.06.2026 (dtl 8). Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja elanud kostjast lahus. Hagiavalduse esitamise ajal elas hageja koos oma isa ja vanaemaga ning praktika ajal Tartus koos oma poiss-sõbraga. Hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud peamiselt tema isa. PKS § 97 p 2 eesmärk on tagada kuni 21-aastasele täisealisele lapsele ülalpidamine hariduse omandamise ajal, mil tal ei pruugi õpingute tõttu olla võimalik endale iseseisvalt ülalpidamist hankida. Seega on täisealisel lapsel õigus nõuda vanemalt ülalpidamist PKS § 97 p-s 2 sätestatud tingimuste esinemise ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli ajavahemikul 22.12.2025-19.06.2026 PKS § 97 p 2 tähenduses ülalpidamist saama õigustatud isik.
7.Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb täisealise õppiva lapse elatise nõude lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus määratakse õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb elatise väljamõistmisel PKS § 102 ja § 105 lg 3 kohaselt arvestada ka ülalpidamiseks kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11).
8.Hageja igapäevast toimetulekut mõjutavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hagejal Z.K xxxxxx on kaks vanemat, kellelt tal on õigus ülalpidamist saada. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad hageja mõlemad vanemad, s.oxxxxxxx Z.K ja O.J , hageja ülalpidamise eest osavõlgnikena võrdeliselt nende sissetuleku ja varalise seisundiga.
9.Kuna perekonnaseadusest ei tulene kuni 21-aastase täisealise lapse puhul elatise miinimumsummat ega elatise arvutamise korda, lähtub kohus täisealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel tema tegelikest ja põhjendatud kulutustest. Hagiavalduses on hageja
märkinud, et tema igakuised kulud olid kokku 784,17 eurot. Hagiavalduse täienduse (dtl 19) kohaselt arvutas ta nimetatud summa juuli, oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuari tegelike arvete ja kulutuste alusel, liites kokku kõik majapidamiskulud ning jagades saadud summa kahega, kuna tema sõnul elas eluruumis kaks inimest. Hageja enda igakuine sissetulek stipendiumi ja eritoetuse näol oli tema väitel 180 eurot. Hageja selgitustest ei ole siiski arusaadav, kuidas on kujunenud tema väidetav igakuine ülalpidamiskulu summas 784,17 eurot. Hageja ei ole välja toonud, millises summas on ta arvestanud erinevaid kululiike, mh eluaseme-, toidu-, side-, transpordi-, tervishoiu-, hügieeni-, õppe- ning riiete ja jalanõude kulusid. Hageja on küll esitanud hulgaliselt maksekorraldusi, arveid ja ostutšekke (dtl 96-115), kuid ei ole seostanud neid konkreetsete kululiikide ega nende kohta arvestatud summadega, kuigi kohus selgitas hagejale 27.04.2026 saadetud kirjas (dtl 91-93) sõnaselgelt, et iga tõendi kohta tuleb märkida, millist kulu sellega tõendada soovitakse. Seetõttu ei ole kohtul esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada, millised on hageja tegelikud igakuised vajadused ja kui suur on iga kululiigi osakaal hageja väidetud 784,17 euro suuruses kogusummas. Kohtu ülesanne ei ole hageja esitatud maksedokumentidest ise välja otsida ja arvutada tema võimalikke ülalpidamiskulusid. Seejuures ei ole osadest maksekorraldustest (dtl 96–98, 101) üldse võimalik tuvastada, millise väljaminekuga on tegemist ega millist hageja ülalpidamisvajadust nendega tõendada soovitakse. Üks esitatud kuludokument pärineb 2024. aastast (dtl 104) ega kajasta seega vaidlusaluse perioodi kulutusi. Kviitungid (dtl 107 ja 109) kajastavad vastavalt Spotify ja jõusaali kasutamise kulusid, mida ei saa pidada hageja vältimatuteks ülalpidamiskuludeks. Hageja on esitanud ka Neste, Elisa ja Tele2 kuludokumente. Tele2 kuludokumendi (dtl 108) puhul võib hageja hilisemaid selgitusi (dtl 116) arvestades järeldada, et tegemist on hageja telefonikuluga. Samas märkis hageja esialgses hagiavalduses (dtl 3), et kostja tasub tema telefonikulude eest 10 eurot kuus. Seetõttu ei ole üheselt arusaadav, millises ulatuses kannab hageja telefonikulu ise ning millises ulatuses tasub selle kostja. Neste ja Elisa dokumentidest (dtl 99-100, 102) ei ole aga võimalik tuvastada, kelle kulutustega on tegemist ega seda, kas ja millises ulatuses langevad neil kajastatud kulud hagejale. Samuti ei ole arusaadav hageja kasutatud eluaseme- ja majapidamiskulude jaotus. Hageja on hagiavalduses märkinud, et jagas majapidamiskulud kahega, kuna eluruumis elab kaks inimest. Hiljem kohtule antud selgitustes (dtl 116) on hageja aga märkinud, et elab koos oma isa ja vanaemaga. Seega nähtub hageja enda selgitustest, et majapidamises elab kolm inimest. Hageja ei ole selgitanud, miks on ühised majapidamiskulud jagatud kahe, mitte kolme majapidamisliikme vahel, ega milline osa neist kuludest langeb konkreetselt hagejale. Lisaks on hageja märkinud, et praktika ajal elas ta Tartus oma poiss-sõbra juures, kuid ei ole selgitanud, millisel ajavahemikul ta Tartus elas, mitu inimest kuulus sel ajal tema leibkonda ega millised olid sel perioodil hageja eluaseme- ja muud ülalpidamiskulud. Seetõttu ei ole ka hageja elukorraldust arvestades võimalik esitatud andmete põhjal kindlaks teha tema tegelike igakuiste ülalpidamiskulude suurust.
10.Hageja ei ole vaatamata kohtu antud selgitustele esitanud oma vajaduste ja kulutuste kohta selliseid andmeid, mille alusel oleks kohtul võimalik kindlaks määrata tema tegeliku ja põhjendatud ülalpidamisvajaduse suurus. Hageja esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada mitte üksnes seda, kas tema väidetav igakuine ülalpidamisvajadus oli 784,17 eurot, ega ka seda, millises väiksemas summas olid tema igakuised põhjendatud ülalpidamisvajadused tõendatud. Hageja on märkinud, et tema enda sissetulek stipendiumi ja eritoetuse näol oli 180 eurot kuus. Kuna aga hageja ülalpidamisvajaduse suurus ei ole tuvastatav, ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses jäi tema ülalpidamisvajadus pärast nimetatud sissetuleku arvesse võtmist katmata. Samuti ei ole seetõttu võimalik määrata, millises ulatuses pidid hageja
vanemad PKS § 105 lg 3 kohaselt hageja ülalpidamises osalema ega millises suuruses oleks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud. Asjaolu, et hageja isa on hageja selgituste kohaselt kandnud valdava osa tema ülalpidamisega seotud kuludest, ei võimalda iseenesest kindlaks määrata kostja ülalpidamiskohustuse suurust. Selleks peab esmalt olema tuvastatav hageja põhjendatud ülalpidamisvajaduse suurus ning seejärel kummagi vanema osa selle katmisel. Kuna hageja ei ole tõendanud oma ülalpidamisvajaduse suurust ulatuses, mis võimaldaks kohtul määrata kindlaks kas või nõutust väiksema elatise summa, tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata kostja vastuväiteid tema varalise seisundi, sissetulekute, kulutuste ja PKS § 102 lg-st 1 tuleneva ülalpidamisvõime kohta. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi hagi jäetakse rahuldamata, leiab kohus, et käesoleva asja asjaolusid arvestades oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja esitas hagi täisealise õppiva lapsena oma emalt ülalpidamise saamiseks ning hagejal oli vaidlusalusel perioodil PKS § 97 p 2 alusel õigus vanemalt ülalpidamist saada. Hagi rahuldamata jätmine tuleneb eelkõige sellest, et hageja ei suutnud vaatamata kohtu antud selgitustele oma ülalpidamisvajaduse suurust nõuetekohaselt tõendada. Arvestades vaidluse olemust, pooltevahelisi perekondlikke suhteid ning hageja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.