lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-9387/34

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9387/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Otsuse kuupäev

28.08.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9387

Tsiviilasi

X-i hagi Y vastu ühisomandi lõpetamise nõudes ning Y vastuhagi ühisomandi lõpetamise, hüvitise ühisvarasse arvamise ja hüvitise ühisvarana jagamise nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 22.06.2026 osaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aljona Burova Kostja (apellant) Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Suido Västra

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta kostja 21.07.2026 apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Otsustada asi TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Harju Maakohtu 22.06.2026 osaotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-26-114018/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 05.10.20262-26-12053/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 30.09.20262-26-11549/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.09.20262-26-6640/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.Harju Maakohtu menetluses oli X-i (hageja) hagi Y (kostja) vastu ühisomandi lõpetamise nõudes ja kostja vastuhagi ühisomandi muul viisil lõpetamise nõudes. Lisaks oli kostja esitanud vastuhagi hüvitise ühisvarasse arvamise ja hüvitise ühisvarana jagamise nõudes.
2.Hageja soovis jagada ühisvarasse kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnisasjast (registriosa nr XXXXXXXXX, asukoht XXX-i , Harjumaa; edaspidi kinnistu). Esimese võimalusena palus hageja lõpetada ühisomand kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel, teise võimalusena jätta see kostjale koos kohustusega tasuda hagejale omandikaotuse eest hüvitis 160 500 €.
3.Kostja vaidles hageja esmasele nõudele vastu ja soovis ise saada kinnistu ainuomanikuks. Alternatiivnõudele vaidles kostja vastu põhjusel, et hagejale omandikaotuse eest tasutavat hüvitist tuleb vähendada PKS § 34 lg 3 alusel, sest hageja kasutas poolte ühist raha tütrele korteriomandi soetamiseks. Kostja taotlebki vastuhagis esiteks kinnistu jätmist talle ja palub teiseks arvata ühisvarasse 150 000 € suuruse hüvitise, millest pool ehk 75 000 € tuleb välja mõista hagejalt, kes on ühisvara väärtust 150 000 € võrra vähendanud. Hageja esitas kostja teisele nõudele tõendamatuse vastuväite.

MAAKOHTU OTSUS

4.Maakohus tegi 22.06.2026 osaotsuse (vaidlustatud otsus) hageja nõuete ja kostja esimese nõude kohta, mille ühine ese oli kinnistu jagamine. Kohus rahuldas hageja esmase nõude ja otsustas jagada kinnistu nii, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja tulem jaotatakse pärast täituri tasu ja täitekulude mahaarvamist poolte vahel võrdselt. Kostja esimene nõue jäi rahuldamata. Lahendatud nõuetega seotud menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.1.Pooled ei vaidle, et kinnistu on ühisomandis. Kostja kinnitas, et ei ole nõus tasuma hagejale omandikaotuse eest hüvitist rohkem kui 85 000 €, aga asjatundja arvamusega on tõendatud, et selle väärtus 25.03.2026 seisuga on 321 000 €.
4.2.Ühisvara tuleb jagada PS § 32, PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2 reeglite järgi. Poolte osad ühisvaras on võrdsed, st hagejal on õigus 321 000 € maksva asja ühisomandist ilma jäämise eest saada hüvitist 160 500 €. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane tema omandist ilma jätmine väiksema summa eest, kui tema osa väärtus. Kohus ei saa siiski jätta kinnistut kostjale 160 500 € suuruse hüvitise tasumise kohustusega, sest ta ei olnud nõus nii suurt summat maksma. Seega ei ole võimalik rahuldada vastuhagi esimest nõuet ühisomandi lõpetamiseks ega lõpetada ühisomandit ka hageja alternatiivselt taotletud viisil. Küll aga on võimalik lõpetada ühisomand hageja soovitud primaarsel viisil, st kinnistu müümisega enampakkumisel.

APELLATSIOONKAEBUS

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
5.1.Kinnistu jagamine osaotsusega toimuks kostja suhtes ebaõiglaselt. Kostja soovib saada kinnistu ainuomandisse, hüvitada hagejale 85 500 € (= 160 500 – 75 000). Maakohus ei mõistnud kostjat õigesti ja jättis tähelepanuta, et sarnasele tasaarvestusele tugineb ka hageja.
5.2.Osaotsuse tegemise eeldused pole täidetud, kui samal õigussuhtel põhinev nõue ja vastunõue on lahutamatud ning osaotsus ei vii asja kiiremale lahendamisele. Kui vaidlustatud otsus jõustuks, peaks kostja taotlema selle täitmise peatamist (TsMS § 378 lg 1 p 6) kuni kostja rahalise nõude lahendamiseni ja osaotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (TMS § 221 lg 1), kui kohus rahuldab kostja rahalise nõude. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust 2 (3)

lahendada käesolevaga sarnasel juhul mõlemad nõuded koos (TrtRnKo 31.10.2025, 2-235027).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses, ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 5 ning § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Maakohus ei võinud lahendada hagi ja vastuhagi esimest nõuet osaotsusega olukorras, kus kostja rahaline vastunõue oli otseselt seotud kinnistu jagamise viisiga ja hagejale makstava hüvitise suurusega. Nii toimimine ei vasta TsMS § 450 lg 1 ls 1 eesmärgile ja maakohus ei ole osaotsuse tegemist kohaselt põhjendanud.
7.1.Kostja seisukoha järgi tuleb hagejale kinnistu omandikaotuse eest makstavast hüvitisest maha arvata summa, mille võrra hageja on kostja väitel ühisvara väärtust vähendanud. Maakohus ei selgitanud välja kostja tegelikku tahet, millega sisuliselt rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kostja teine nõue ei ole üksnes iseseisev ja kinnistu jagamisest sõltumatu rahaline nõue, vaid ühtlasi ka asjaolu, mis võib mõjutada otsustust küsimuses, kas kinnistu tuleb jätta kostjale, milline hüvitis tuleb hagejale määrata ja kas poolte varalised suhted saavad lahendatud õiglaselt.
7.2.Osaotsuse tegemine oli lubamatu ka põhjusel, et sellega ei saavutatud menetluse kiirenemist ega vaidluse ökonoomsemat lahendamist. Vastupidi, kinnistu müümine avalikul enampakkumisel enne kostja rahalise vastunõude lahendamist võib tekitada vajaduse täiendavate menetluste järele, sh täitemenetluse peatamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kirjeldatud olukord ei vasta osaotsuse eesmärgile ega taga poolte õiguste tõhusat kaitset.
7.3.Lisaks kahjustab osaotsus kostja menetluslikku positsiooni, sest kinnistu jagamise lõplik otsustamine enne vastunõude lahendamist võtab kostjalt võimaluse saavutada tema taotletud terviklik lahendus: kinnistu jätmine talle koos hagejale makstava hüvitise vähendamisega kostja rahalise nõude ulatuses.
7.4.Eeltoodud kaalutlustel pidanuks maakohus lahendama hagi ja vastuhagi koos või vähemalt selgitama, miks vastunõude eraldi lahendamine ei mõjuta kinnistu jagamise viisi ega poolte varaliste suhete õiglast korraldamist. Asjakohane on kostja kaebuse viide kohtupraktikale, mille kohaselt käesolevaga sarnaste nõuete koos lahendamine on võimalik ja paremini kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega.
8.Kokkuvõttes on maakohtus asja lahendamisel kostja menetlusõigusi oluliselt rikutud, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaldamiseks, maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks.
9.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja