hageja I nõue 1 727,01 eurot hageja II nõue 2 590,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: J. K. (isikukood xxx) Hageja II: K. K. (isikukood xxx) Hagejate esindaja: K. K. (e-post xxx) Kostja: J. K. (isikukood xxx) Kostja esindaja: P. M. (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J. K.ilt J. K.i kasuks elatisevõlgnevus perioodi 01.02.2024 - 28.10.2024 eest 1 151,86 eurot.
3.Välja mõista J. K.ilt K. K.i kasuks elatisevõlgnevus perioodi 01.02.2024 - 28.10.2024 eest 1 007,86 eurot.
4.Välja mõista J. K.ilt J. K.i kasuks elatis perioodi 29.10.2024 - 20.11.2024 eest 119,65 eurot.
5.Välja mõista J. K.ilt K. K.i kasuks elatis perioodi 29.10.2024 - 31.08.2026 eest 3 357,92 eurot.
Välja mõista J. K.ilt 19.08.2011 sündinud alaealise lapse K. K.i kasuks alates 01.09.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xxx, igakuine elatis 318,62 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
7.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 6 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks K. K.i arveldusarvele EEXXX selgitusega: „elatis, K. K.“.
8.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa, hagejad elavad oma emaga. Hageja I viibib kostja juures keskmiselt 2 ööpäeva kuus, hageja II 5 ööpäeva kuus. Alates 2024.a. jaanuarist vähendas kostja kokkulepitud elatise suurust ja on tasunud kummalegi hagejale üksnes 100 eurot kuus. Hageja I igakuised vajadused on 805 eurot kuus (sh eluase 135 eurot, toit 220 eurot, transport 20 eurot, side 35 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieen 45 eurot, kool 40 eurot, riided-jalanõud 70 eurot, muud kulud 190 eurot) ning hagejal II 765 eurot kuus (sh eluase 135 eurot, toit 195 eurot, transport 20 eurot, side 35 eurot, tervishoid 40 eurot, hügieen 30 eurot, kool 40 eurot, riided-jalanõud 80 eurot, muud kulud 190 eurot). Hagejad paluvad välja mõista kostjalt -
kummagi hageja kasuks elatisevõlgnevuse perioodi 01.02.2024 –29.10.2024 eest 1 507,31 eurot; hageja I kasuks igakuise elatise alates 29.10.2024 - 20.11.2024 PKS § 101 järgses määras (287,78 eurot kuus); hageja II kasuks igakuise elatise alates 29.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.
Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on osalenud hagejate kasvatamisel ning on tegelenud nendega regulaarselt. Kostja veedab lastega aega kokku enam kui 7 päeva kuus. Kostjal puudub võimalus täpselt välja tuua kui palju ta lastega koos aega veedab. Lisaks on kostja kandnud lastega seotud kulutusi, ostnud riideid jms, tasunud huviringide eest. Hagejate ema on nõus olnud, et kostja tegeleb laste huvialadega ning tasub nende eest. Kostja on pidanud hagejaid üleval vastavalt oma sissetulekutele ja võimalustele. Vanemate praktika on olnud selline, et suuremad riiete ostmiste kulud jagatakse pooleks kui hagejate ema on kostja poole pöördunud. Hagis väidetud vajadused on üle paisutatud. Hagejaga I on kostja käinud kord aastas Kiviõlis Seikluskeskuses suusatamas, mis on varahommikust hilisõhtuni kestev üritus. Võimalusel käib kostja hagejatega teatris või kinos. Pärast autokoolis õpingute alustamist pakub kostja hagejale I võimalust harjutada autoga sõitmise kogemust. Olme osas on kostja hagejatega suhelnud otse ja kulutusi teinud vastavalt vajadusele. Hagejaga II kohtub kostja sagedamini. Alates jaanuarist 2025, kui alustati uute treeningutega 2 korda nädalas kohtutakse kolmapäevati ja neljapäevati kl 18-21.30. Vajadusel kohtutakse ka sagedamini. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab, et kostja on hagejate isa,
mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist (sünnitunnistus, registreeritud sünni tõend dtl 63-64). Hageja I sai täisealiseks XXX.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot, alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot ning alates 01.04.2026.a. 295,86 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja ei toonud vastuseks kohtu 09.07.2026 ettepanekule välja, et lapsed viibiksid temaga regulaarselt pikemaid perioode järjest. Kostja märkis, et 2025.a-l. veetis hageja II tema juures 36 ööd. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kumbki hageja viibiks kostja juures aasta keskmisena seitse või enam ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2026.a. 318,62 eurot kuus (295,86 + 62,76 (viimane keskmine brutokuupalk 2 092 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas
vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
12.Kohus selgitas 09.07.2026 määruses, et juhul kui kostja väidab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 alusel arvestatu, tuleb vastavad asjaolud välja tuua ja tõendada kostjal. Kostja vastusena ühtegi sellist asjaolu välja ei toonud. Ainuüksi sissetuleku väidetav ebapiisavus alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse ei anna.
13.Pooled vaidlevad, kas ja mis ulatuses saab ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks kostja poolt tehtud kulutustega. Kostja märkis, et lähtus ülalpidamise andmisel vanemate vahel konkludentselt sõlmitud ülalpidamiskokkuleppest, et osad kulud kannab kostja vahetult. Nähtuvalt esitatud konto väljavõtetest (dtl 168, 65) tasus kostja 2023.a. hagejatele elatist kokku 424 eurot kuus, alates 2024.a. veebruarist hakkas tasuma kokku 200 eurot kuus. Esitatud vanemate sõnumivahetusest (dtl 169) nähtuvalt nõudis ema 2024.a. veebruarist oktoobrini kostjalt pidevalt elatise tasumist, sh märkides, et üle kantud summad ei ole piisavad ning viidates PKS § 101-järgsele regulatsioonile; kostja vastas, et tal ei ole võimalik maksta. Kohus tuvastab, et hagejad on kogu asjassepuutuval perioodil nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist rahas.
14.Hagejad tõid välja, et emaga kokkulepitud kulutusteks olid üksnes hageja II huviring (XXX, MTÜ X), hageja II klassirahad ning hagejate passide väljastamisega seotud kulud. Nähtuvalt konto väljavõtetest (dtl 113, dtl 143) tasus kostja MTÜ-le X 06.05.2024.a. 160 eurot, 27.09.2024.a. 60 eurot, 31.10.2024.a. 60 eurot, 02.12.2024.a. 60 eurot, 01.01.2026.a. 180 eurot ja 12.01.2026.a. 180 eurot. Samuti nähtub 27.10.2025.a. makse 49 eurot, mille selgituses on viide klassirahale, ning 16.12.2025 makse 10 eurot viitega õpetaja kingitusele. 11.02.2025 on kostja tasunud hageja II passitaotluse riigilõivu 20 eurot (dtl 146).
15.Kohus palus 09.07.2026 pooltel välja tuua, kas kostja tasub regulaarselt hageja II huviringide eest ning millistes trennides või huviringides on hageja II alates 01.02.2024 osalenud ning kumb vanem on vastavaga seotud kulud kandnud. Hagejad vastasid, et hageja II osales 2024-2026 arhitektuurikoolis, mida maksid mõlemad vanemad, ja 2025.a. kendo trennides, mida maksis ema. Kostja märkis esitatud täienduses üksnes, et hageja II käis 2025 talv-2026 kevad aikido trennis, mida maksis kostja. Hagejad märkisid 07.08.2026 seisukohas, et hageja II osales kostjaga samas treeningugrupis, kuid tema osalemine ei olnud nii pikaajaline; kostja esitatud maksed võivad sisaldada kostja enda treeningute tasu. Kostja on esitanud aikidoklubi Agatsu 10.01.2025 arve (dtl 112), millest nähtuvalt oli hageja II treeningu kuutasu koguarvest 30 eurot. Kostja esitatud väljavõttest (dtl 142) nähtuvalt on kostja täiendavalt tasunud aikidoklubile 26.02.2025.a. 75 eurot, 08.05.2025.a. 150 eurot (viidatud kahele arvele) ja 03.10.2025.a. 150 eurot, st hageja II treeningutega saab nendest maksetest seonduda kokku 150 eurot (30 x 5), so koos jaanuari arvega 180 eurot.
16.Kostja oli esialgses vastuses hagile toonud välja ka maksed hageja II parkuuri trenni eest. Ka eelviidatud vanemate sõnumivahetuses on 2024.a. septembris mainitud hageja II parkuuri. Kostja esitatud väljavõtte (dtl 126) kohaselt tasus kostja MTÜ-le X keskus 15.03.2024.a. 72 eurot, 01.09.2024.a. 102 eurot, 03.11.2024.a. 75 eurot, 05.11.2024.a. 75 eurot ja 02.12.2024.a. 72 eurot.
17.Kohus leiab, et lapse esmavajadusteks saab pidada mh kulutusi meelelahutusele ja vaba aja veetmiseks hinnangulises ulatuses kuni 50 eurot kuus. Kostja on välja toonud järgmised kulutused: hageja I 11.02.2024.a. 34 eurot seiklusturismikeskus (dtl 99);
18.Kohus leiab, et nimetatud kuude osas saab lugeda, et kostja on täitnud hagejate vajadused seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega endale langevas osas vahetult, saadud vahetu ülalpidamise väärtus on 25 eurot kuus (50:2), 2024.a. detsembris 6,50 eurot.
19.Kostja märkis, et on teinud ka makseid otse hagejate arvetele (väljavõtted dtl 127, 146). Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise otse hagejate arvele, või et hagejate ema oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud.
20.Kostja tõi välja, et on ostnud hagejatele riideid, jalanõusid ja erinevaid tarvikuid, mille kohta esitas maksekorraldused (dtl 95-97, 101, 104, 108-111, 116, 118, 119, 121-122). Vaatamata kohtu 09.07.2026 ettepanekule ei esitanud kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et vastavate kulutuste tegemises olnuks lapse emaga kokku lepitud. Kostja selgitas, et lapsevanemad omavahel ei suhtle. Kohus tuvastab, et kostja poolt nimetatud asjade ostmiseks lapsevanemate vahel kokkulepe puudus. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Nähtuvalt eelviidatud vanematevahelisest sõnumivahetusest pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks vahetult asjade ostmisega osas, milles lapsevanemate vahel eelnev kokkulepe puudus või millisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hageja ka hilisemalt heaks ei kiitnud. Kostja märkis ka, et ta tasus hageja I autokooli eest, so 05.09.2024 ja 23.10.2024 maksed kokku 400 eurot (dtl 98). Kohus leiab, et autokoolis käimine alaealise lapse esmavajaduseks ei ole. Olukorras, kus lapsevanemate kokkulepe vastava kulutuse tegemiseks puudus, ei saa ülalpidamiskohustust lugeda autokooli eest tasumisega täidetuks.
21.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 29.10.2024. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 01.02.2024 - 28.10.2024 eest pidi kostja andma kummalegi hagejale ülalpidamist 2 506,86 eurot ((260,33 x 2k) + (287,72 x 6k) + (287,72:31x28p)).
22.Nähtuvalt väljavõttest (dtl 65) tegi kostja 01.01.2024 - 27.09.2024 perioodil makseid hagejate ema kontole kogusummas 1 800 eurot (200 x 9) selgitusega „lasteraha“, so maksete võrdsel jagamisel kummalegi hagejale 900 eurot. 28.02.2024 tegi kostja ülekande 60 eurot selgitusega „ortoosid“. Hagejad selgitasid, et käisid kostjaga mäesuusatamas, mõlemad naasid koju käeluumurruga.
Tegemist oli lisatasuga lastele ortooside ostu kompenseerimiseks, mis oli vanemate vahel kokku lepitud. Kohus leiab, et tegemist oli hagejate vajaduste katteks tehtud sooritusega, kummalegi hagejale langev osa oli 30 eurot. 12.04.2024 on kostja teinud ülekande 300 eurot selgitusega „J.i pilet“. Hagejad leiavad, et seda summat ei peaks elatisena arvesse võtma, sest tegemist oli kostja kingitusega hagejale I ja mõeldud festivalipileti ostmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd makse on tehtud ema kontole ja seda tagastatud ei ole, on see ülalpidamiskohustuse täitmisena vastu võetud. 01.06.2024 on kostja teinud ülekande 200 eurot selgitusega „ülekanne, tulumaks tagasi“. Hagejad märkisid, et võtsid makse elatisrahana vastu. Makse võrdsel jagamisel on kummagi hageja osa 100 eurot. Hagejate I ja II poolt saadud maksed 01.02.2024 - 28.10.2024 perioodi eest olid seega vastavalt 1 330 eurot ja 1 030 eurot. Vahetut ülalpidamist said hagejad I ja II kostjalt samal perioodil vastavalt 25 eurot (veebruar 2024.a. 25 eurot) ja 469 eurot (06.05.2024.a. 160 eurot; 27.09.2024.a. 60 eurot; 15.03.2024.a. 72 eurot; 01.09.2024.a. 102 eurot; jaanuar, veebruar, august 2024.a. 75 eurot (25x3)).
23.Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes hagejatele ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt perioodi 01.02.2024 - 28.10.2024 eest välja elatisevõlgnevuse hagejale I 1 151,86 eurot (2506,86 - 1330 - 25) ja hagejale II 1 007,86 eurot (2506,86 - 1030 - 469).
24.Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 24.07.2026. Perioodil 29.10.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni XXX pidi kostja andma hagejale I ülalpidamist 219,65 eurot ((287,72:31x3p) + (287,72:30x20p)). Kostja tasus 01.11.2024 makse „lasteraha“ summas 200 eurot (dtl 159), so võrdsel jagamisel kummalegi hagejale 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt perioodi 29.10.2024 - 20.11.2024 eest välja elatise 119,65 eurot (219,65 - 100) hageja I kasuks.
25.Perioodil 29.10.2024 kuni 31.08.2026 pidi kostja andma hagejale II ülalpidamist 6 680,42 eurot ((287,72:31x3p) + (287,72 x 5k) + (301,74 x 12k) + (318,62 x 5)).
26.Perioodil 02.12.2024 - 24.07.2026 on kostja teinud hagejate ema kontole makseid kogusummas 4 510 eurot selgitusega „lasteraha“ (so 22x7, 230x7, 250x6; dtl 159, 158). Maksed on tehtud mõlema lapse ülalpidamiseks, hageja I jätkas täisealiseks saanuna õpinguid ja on esitanud kostja vastu nõude täisealise õppiva lapsena elatise saamiseks, mida kohus lahendab teise tsiviilasja raames; ka kostja märkis, et tal on jätkuvalt ülalpidamiskohustus ka hageja I suhtes. Hageja II osaks maksetest on seega pool, so 2 255 eurot, koos poolega 01.11.2024 maksest 2 355 eurot.
27.Perioodil 29.10.2024 kuni 31.08.2026 sai hageja II kostjalt vahetut ülalpidamist kokku 967,50 eurot (31.10.2024.a. 60 eurot; 02.12.2024.a. 60 eurot; 01.01.2026.a. 180 eurot; 12.01.2026.a. 180 eurot; 27.10.2025.a. 49 eurot; 16.12.2025.a. 10 eurot; 11.02.2025.a. 20 eurot; aikido eest kokku 180 eurot; 03.11.2024.a. 75 eurot; 05.11.2024.a. 75 eurot; 02.12.2024.a. 72 eurot; detsember 2024.a. 6,50).
28.Kohus mõistab kostjalt perioodi 29.10.2024 - 31.08.2026 eest välja elatise 3 357,92 eurot (6680,42- 2355 - 967,5) hageja II kasuks.
29.Alates 01.09.2026 mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 318,62 eurot kuus.
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
31.Kohus määrab vastavalt hagis esitatud taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.
32.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.