Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-18781
Kohtuasi
V.M hagi V.M vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.M (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja V.M (isikukood XXX)
1 (3)
Käesolevast hagiavaldusest ei nähtu piisava selgusega, millist õiguskaitset hageja kohtult taotleb ning milline peaks olema kohtulahendi resolutsioon hagi rahuldamise korral. Hageja ei ole määratlenud, milline on tema nõude suhe varasema kohtulahendiga. Hagiavaldusest ei ole üheselt arusaadav, kas hageja soovib muuta tsiviilasjas nr 2-24-11431 tehtud kohtuotsust osas, milles emalt mõisteti lapse kasuks välja elatis, osas, milles isa elatiskohustus vähendati 0 euroni, või mõlemas osas korraga. Samuti ei ole selge, kas hageja esitab varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatiskohustuse muutmise nõude või uue elatise väljamõistmise nõude lapse isa vastu.
Nimetatud eristus on käesolevas asjas oluline, sest varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatiskohustuse olemasolu ja sisu mõjutavad otseselt seda, millise õigussuhte muutmist hageja taotleb ning milline saab olla uue kohtulahendi resolutsioon. Hageja on küll märkinud, et laps elab alates 18.05.2026 ema juures ning taotleb isalt elatist 318 eurot kuus, kuid üksnes nende asjaolude põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise nõudega või uue elatise väljamõistmise nõudega. Samuti ei ole hageja sõnastanud nõuet viisil, mis võimaldaks üheselt tuvastada, milline varasema kohtulahendi resolutsiooni osa peaks hagi rahuldamise korral muutuma.
Lisaks märgib kohus, et kui hageja soovib saavutada olukorda, kus temalt lapse kasuks väljamõistetud elatis vähendatakse 0 euroni põhjusel, et laps elab tema juures ning ta täidab lapse suhtes ülalpidamiskohustust vahetult, siis on tegemist nõudega muuta varasemat kohtulahendit osas, milles emalt mõisteti lapse kasuks välja elatis. Sellises vaidluses oleks 2 (3)
hagejaks lapse ema ning kostjaks alaealine laps. Hagiavaldusest ei nähtu, kas hageja soovib esitada ka sellise nõude või piirdub üksnes nõudega mõista lapse isalt välja elatis. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha hageja tegelikku tahet ega seda, milline peaks olema kohtulahendi resolutsioon hagi rahuldamise korral. Kohus ei saa hageja eest määratleda, millise kohtulahendi või selle osa muutmist hageja taotleb ega kujundada hageja asemel tema nõuet. Hagi eseme määratlemine on hageja ülesanne ning kohus saab asja lahendada üksnes hageja esitatud nõude piirides.
Hagiavaldusest ei ole võimalik üheselt tuvastada, millist kohtulahendit hageja soovib muuta, millises ulatuses muudatust taotletakse ega seda, milline peaks olema varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud elatiskohustuse uus sisu. Seetõttu ei ole hagi ese ega hagi alus piisavalt selged. Hagiavalduses esinevad puudused on sellised, et kohtul ei ole võimalik tuvastada hageja nõude täpset sisu ega hinnata, millist õiguskaitset hageja soovib saada.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus, milles on selgelt välja toodud nõuded ning nende aluseks olevad asjaolud.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.