5.Anda M Š määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda K OÜ-le (registrikood XXX, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tühistada Viru Maakohtu 13.04.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja M Š vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teavitama sellest pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.M Š (avaldaja, võlgnik) esitas 07.04.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud 23.01.2024. Võlgnikule kuulub 1⁄2 kinnisasjast aadressil XXX ja sõiduauto Mitsubishi Outlander (registreerimismärk XXX). Võlgnik töötab alates 09.10.2024 õpetajana ja tal on üks ülalpeetav. Võlgniku igakuisteks sissetulekuteks on kokku 1256
eurot ja väljaminekuteks kokku 985 eurot. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes esitatud 23 nõuet, mille alusel on algatatud täitemenetlused. Võlgnik ei ole kohustuste kogusummat välja toonud, kuid esitatud andmete põhjal võib eeldada, et kohustuste kogusumma ületab 70 000 eurot. Võlgnik on selgitanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et ta on üksikvanem ja kasvatab üksi alaealist last. Tema igakuine sissetulek on piiratud ega kata kõiki elamiskulusid ja võlakohustusi. Võlausaldajad pakkusid talle laene vaatamata sellele, et tema sissetulek ei võimaldanud neid tegelikkuses võtta. Võlgniku hinnangul võimaldab tema rahaline olukord tasuda võlgade katteks ligikaudu 200 eurot kuus, kuid suuremas ulatuses kohustuste täitmine ei ole võimalik. Äriregistri andmetest nähtuvalt on võlgnik ka füüsilisest isikust ettevõtja (M Š I, algus 12.10.2020).
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 13.04.2026 määrusega menetlusse, nimetas usaldusisikuks A J, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
3.Usaldusisiku hinnangul on avaldaja maksejõuetu, kuid puuduvad realistlikud eeldused võlgade edukaks ümberkujundamiseks. Võlgniku igakuine netosissetulek koos lapsetoetusega on ligikaudu 1219 eurot, samas kui vältimatud elamis- ja jooksvad kulud koos kohustustega SEB Panga ees on ligikaudu 1300 eurot kuus. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav laps. Võlgniku kohustuste kogusumma on 121 673,92 eurot. Kohustused koosnevad peamiselt tarbimislaenudest, inkassonõuetest, kommunaalvõlgnevustest, täitemenetluse kuludest ning SEB Panga õppelaenu- ja eluasemelaenukohustustest. Võlgniku suhtes on algatatud mitmed täitemenetlused. Võlgniku vara koosneb 1⁄2 mõttelisest osast Jõhvis asuvast kinnisasjast ja 2010. aasta sõiduautost Mitsubishi Outlander hinnangulise väärtusega 2600 eurot. Kinnisasi on koormatud SEB Panga kasuks seatud hüpoteegiga ning nii kinnisasjale kui ka sõidukile on seatud käsutamise keelumärge. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi teenindada mõistliku aja jooksul ning vara realiseerimisest ei ole tõenäoliselt võimalik katta olulises ulatuses võlausaldajate nõudeid. Makseraskused on tekkinud pikaajaliselt kuhjunud laenukohustuste, täitemenetluste ja piiratud sissetuleku koosmõjul. Võlgnik on üksikvanem ja kasvatab alaealist last, mistõttu moodustavad igapäevased vältimatud kulud olulise osa tema sissetulekust. Kuigi menetluse käigus ilmnesid esialgses avalduses kajastamata SEB Panga kohustused, ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks vara varjanud või tahtlikult eksitavaid andmeid esitanud. Võlgniku sissetulek on madal ning sellest ei piisa olemasolevate kohustuste teenindamiseks ega ümberkujundamiskava täitmiseks mõistliku aja jooksul. Usaldusisiku hinnangul oleks põhjendatud pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, kuivõrd see võimaldaks arvestada nii võlausaldajate huve kui ka võlgniku tegelikku maksevõimet ja sotsiaalset olukorda.
4.Asjas toimus kohtuistung 16.06.2026. Kohus selgitas võlgnikule, et arvestades tema kohustuste suurust, majanduslikku olukorda ja maksevõimet, ei ole võlgade ümberkujundamise menetlus perspektiivikas. Samale seisukohale asus ka usaldusisik. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamise võimalust. Kohus määras võlgnikule tähtaja teatamaks, kas ta jääb oma avalduse juurde, loobub sellest või muudab avaldust. Kohus pikendas võlgniku taotlusel istungil määratud tähtaega kuni 03.08.2026.
5.03.08.2026 esitas võlgnik avalduse, milles palub täiendavaid selgitusi seoses pankrotimenetlusega. Usaldusisik esitas 17.08.2026 võlgnikule täiendavad selgitused. Kohus määras 07.09.2026 e-kirjaga võlgnikule lõpliku tähtaja 14.09.2026 teatamaks, kas võlgnik jääb avalduse juurde, muudab seda või loobub avaldusest. Võlgnik ei ole kohtule tähtaegselt ega käesoleva määruse tegemise seisuga vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2 sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
8.FIMS § 19 lg 1 järgi algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
9.Kohus leiab, et avaldaja ei ole mitte ajutistes makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus, mistõttu võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Usaldusisik on teinud kindlaks avaldaja varalise seisundi. Vara- ja võlanimekirja järgi on võlgniku kohustuste kogusumma 121 673,92 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek koos lapsetoetusega on ligikaudu 1219 eurot, samas kui vältimatud elamis- ja jooksvad kulud koos SEB Panga õppelaenuja eluasemelaenumaksetega on ligikaudu 1300 eurot kuus. Võlgnikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa Jõhvis asuvast kinnisasjast ja 2010. aasta sõiduautost Mitsubishi Outlander. Võlgnik avaldas 16.06.2026 kohtuistungil, et kinnisasja mõttelise osa müük on täitemenetluses ebaõnnestunud ja sõiduk on väga vana ja vajab remonti. Seega nähtub usaldusisiku kogutud andmetest, et võlgnikul on väga suures ulatuses kohustused, samas kulub tema sissetulek enamuses igapäevaste vältimatute kulude peale. Avalduses on võlgnik märkinud, et tal on võimalik tasuda võlgade katteks igakuiselt umbes 200 eurot. Kohtuistungil avaldas võlgnik, et ta saaks tasuda maksimaalselt 300 eurot kuus. Kuigi võlgniku sissetuleku ja igakuiste kulude põhjal on kaheldav, kas tal ka tegelikkuses oleks võlgade ümberkujundamise menetluses võimalik igakuiselt 200–300 eurot tasuda, ei mõjuta see järeldust, et praegusel juhul ei ole võlgade ümberkujundamise menetlusel perspektiivi. Usaldusisik tõi kohtuistungil välja, et 5-aastase võlgade ümberkujundamise kava puhul oleks võlgnikul 200-eurose kuumaksega võimalik tasuda võlausaldajatele kokku 12 000 eurot ning 300-eurose kuumaksega 20 000 eurot (tegelikkuses 18 000 eurot). Kohus märgib, et üldjuhul ei koostata ümberkujundamiskava pikemaks perioodiks kui maksimaalselt 5–6 aastaks. FIMS § 26 lg 2 kohaselt peavad võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks kavaga nõustuma vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest. Usaldusisik leidis, et arvestades võlgniku kohustuste kogusummat, ei oleks 200–300 euro suuruse kuumaksega kava kinnitamine realistlik. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Ka ei nähtu asjas kogutud andmetest, et võlgnikul oleks võimalik igakuiselt tasuda oluliselt rohkem kui tema avaldatud 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, arvestades avaldaja kohustuste kogusuurust ja maksevõimet, et puudub alus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Seega jätab kohus avaldaja maksejõuetusavalduse rahuldamata.
10.FIMS § 18 lg 3 sätestab, et kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist võlausaldaja maksejõuetusavaldusega ning võlgnik ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluse (ja kohustustest vabastamise menetluse) läbiviimiseks, ei kaalu kohus käesolevas määruses alternatiivselt pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluste algatamist. Kohus märgib täiendavalt, et kohus ja usaldusisik on menetluses selgitanud võlgnikule võimalust muuta oma avaldust ja taotleda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ning nende menetlustega seonduvat. Kohus määras võlgniku palvel talle tähtaja teatamaks, kas võlgnik jääb oma praeguse avalduse juurde, muudab seda või loobub avaldusest. Kohus pikendas korduvalt tähtaega ja määras lõplikuks tähtajaks 14.09.2026. Võlgnik ei ole kohtule midagi vastuseks teatanud.
11.Kuna kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, tuleb tühistada ka Viru Maakohtu 13.04.2026 määrusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld ja tema vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.
12.Kohus vabastab Andres Julle FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest võlgniku maksejõuetusmenetluses.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 946 eurot (ilma käibemaksuta).
14.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
14.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.3.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
14.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 223-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Kuna praegusel juhul puudub võlgnikul selline vara, mille arvelt kanda usaldusisiku tasu ja kulud, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.
14.5.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga, kohtuistungil osalemine ja võlgniku päringutele vastamine), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud. Kuivõrd põhjendatud töötunde on 10 ning usaldusisik ja võlgnik taotlevad usaldusisiku tasu hüvitamist menetlusabi korras, siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 660 eurot (s.o 10 tundi × 66 eurot). Usaldusisik ei taotle käibemaksu väljamõistmist. Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 946 euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 660 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel.
14.6.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta K OÜ-le (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.