Hageja I nõude hind 2524,50 eurot Hageja II nõude hind 2145,87 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: A G (isikukood xxxx), seaduslik esindaja J G (isikukood xxxx) Hageja II: K G (isikukood xxxx), seaduslik esindaja J G (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev Kostja: V G (isikukood xxxx) Kirjalik menetlus
Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista V G`ilt lapse A G kasuks alates 21.07.2026 kuni A G täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis 280,50 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga (4), kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Välja mõista V G`ilt lapse K G kasuks alates 21.07.2026 kuni K G täisealiseks saamiseni
(s.o xxxx) igakuine elatis 238,43 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga (4), kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027)-15% (elatise vähendamine perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohustada V Gi tasuma A G ja K G kasuks resolutsiooni p-des 2.-3. välja mõistetud elatis J Gi arveldusarvele (otsuse tegemise ajal nr xxxx) selgitusega „Elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
6.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõuded
1.21.07.2026 esitasid hagejad Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. 21.07.2026 esitatud hagiavalduses paluvad hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja I ja hageja II kasuks
elatis miinimummääras arvestades asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale tasutakse lapserikka peretoetust ja lapsetoetusi alates hagi esitamisest ehk 21.07.2026 kuni hageja I ja hageja II täisealiseks saamiseni.
2.Hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielust on sündinud poeg A G ja tütar K G. Vanemate kooselu lõppes 19.07.2026. Peale vanemate kooselu lõppu jäid hagejad elama koos oma emaga ja on tema täielikul ülalpidamisel. Kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises ja on avaldanud hagejate seaduslikule esindajale, et ta ei asu täitma hagejate ülalpidamiskohustust.
3.Hagejate igakuised kulud on järgmised:lasteaiale (kohatasu ja toitlustamine) ja arenguks vajalike õppevahendite soetamine 100 eurot kuus; toidukulu 300 eurot kuus; kulud hügieenile 160 eurot kuus; riietele ja jalanõudele 150 eurot kuus; kulud tervisele 60 eurot kuus. Kokku hagejate ülalpidamisele kulub keskmisele 770 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on vanemahüvitis kuni 2026 sügiseni ja lasterikka peretoetus, mida arvestatakse nelja lapse kohta. Hagejad tuginevad nõuete esitamisel kostja vastu PKS §§-dele 96, 97 p.1 ja 100 lg 1. Lisaks taotlevad hagejad kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 467 lg 1 ja 468 lg 3 alusel hagis esitatud nõuete ulatuses.
4.Seega on nõuavad hagejad elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, mis alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse järgi on Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorist nähtuvalt ühele lapsele makstav elatisesumma perioodil 01.04.2026 – 31.03.2027 summas 295,86 eurot kuus. Seega puudub hagejatel kohustus esitada oma vajaduste rahuldamiseks nõutavate summade tõendamiseks tõendeid. Kostja seisukoht
5.Kostjale on hagejate hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud isiklikult 05.08.2026 kell 20.41. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. Hagile vastamise tähtaeg oli 25.08.2026. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so 25.08.2026 hagile vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 2 kohaselt lg 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse
tegemist. Kuivõrd selline hagejate teade puudub, siis on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
9.Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Antud juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisest ehk 21.07.2026. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
10.Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning hagejad elavad koos emaga alates 19.07.2026. Hagi esitamisel tuginevad hagejad kostjapoolsele ülalpidamiskohustuse rikkumisele, mis seisneb selles, et kostja ei tasu elatist hagejate ülalpidamiskohustuse katteks rahas.
11.Kohtule esitatud elatiste väljamõistmise hagi alusel paluvad hagejad välja mõista neile elatis PKS § 101 lg 1 järgi kuni nende täisealiseks saamiseni. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4).
12.Hageja I on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 21.07.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni miinimumsummas arvestades hagejate seaduslikule esindajale lapserikka peretoetuse ja lapsetoetuse tasumist. Hageja II on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 21.07.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni miinimumsummas arvestades hagejate seaduslikule esindajale lapserikka peretoetuse ja lapsetoetuse tasumist. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatu summa. PKS § 101 näeb ette, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning pärast indekseerimist loetakse järgmise aasta baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning
see summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Alates 01.04.2026 on indekseeritud baassummaks 318,62 eurot.
13.Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab PKS § 101 lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel PKS § 101 sätestatud elatise suurust vähendada. Nii sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Antud juhul saavad nii hageja I kui ka hageja II lasterikka peretoetusest osa ja nende eest tasutakse hagejate seaduslikule esindajale lapsetoetust. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt oleneb lapsetoetuse suurus laste arvust peres. Antud juhul on hagejate peres neli alaealist last, kelledest hageja I on kolmas laps ja hageja II on neljas laps. Seega tuleb hagejate puhul arvestada poole lapsetoetusega (täissumma 100 eurot hageja kohta) ehk 50 euroga. Kuivõrd hagejad ei viibi kohustatud vanema juures, siis ei vähendata elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuivõrd hageja II vanusevahe hagejaga I on alla kolme aasta, siis kuulub PKS § 101 lg 7 järgi hagejale II makstav elatis vähendamisele 15% võrra. Seega esinevad käesoleval juhul mõlema hageja osas alused elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 5 alusel ning hageja II osas täiendavalt elatise vähendamiseks alus PKS § 101 lg 7 alusel.
14.Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagis toodud hagejate ülalpidamiskulude koosseis põhjendamatu ega ka kulud eraldi ebamõistlikult suured. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mida kantakse alaealise lapsega, kes käib lasteaias ja kes veel ei käi lasteaias. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p 13). Seega elatise nõudmisel ei pea laps enda igakuiste kulutuste suurust tõendama.
15.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt alates 21.07.2026 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 27.03.2042) välja igakuise elatis 280,50 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga (4), kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kohus mõistab kostjalt alates 21.07.2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 26.07.2043) välja igakuise elatise 238,43 eurot (s.o 295,86 eurot (baassumma alates 1. aprill 2026) + 62,76 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga (4), kes saavad toetust) - 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.
aprillil 2027)-15% (elatise vähendamine perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
16.Kohus selgitab kostjale, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
17.Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et kui käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatiste suurust. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja/hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
18.Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
19.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei esine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.